4-18-4574/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 17.12.2018.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Tõlk

Menetlusalune isik

N.M , isikukood XXX, elukoht x, töökoht puudub

Väärtegu

LS

§ 201 lg 1, § 223 lg 1, § 236 lg 1 (väärteoasja nr 2302,18,007509) Istungil osalenud isikud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja

Jaak Paju

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi N.M LS § 201 lg 1 ja LS § 223 lg 1 järgi ja määrata talle

KarS § 63 lg 1 alusel

10 päeva. karistuseks arest

Tunnistada süüdi N.M LS § lg 1 järgi ja määrata talle karistuseks arest päeva.

Arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses ning aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 21.01.2019.a.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada N.M-i suhtes sundtoomist.

Apellatsiooniõiguse kasutamise seitsme päeva jooksul soovist tuleb teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 17.12.2018.a Harju Maakohtus.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasi nr.4-18-4574

Tuvastatud asjaolud

Vast 1545465 juhtis N.M 02.08.2018 kell 14:48 avalt väärteoprotokollile nr mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei hoidunud kõigest, ,

mis võib kahjustada teist vara, enne tagasireastumist ei veendunud manöövri ohutuses, riivas temast paremal otsesuunas liikunud sõiduautot Suzuki Baleno, reg. nr . Põhjustas liiklusõnnetuse x

ja varalise kahju A U . Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Oma tegevusega pani N.M toime L

201 lg 1,

S § § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad d. väärteo

Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kohtukutse isiklikult kätte saanud, kuid ei taotlenud asja arutamist . S edasilükkamist eega on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja tema o

savõtuta.

Kohus leiab, et m

dmuskoha enetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud sün vaatlusprotokolliga (tl 1), A U avaldusega x , millest nähtuvalt on tema sõiduk Suzuki Baleno osalenud liiklusõnnetuses, millest on ta teatanud numbrile 112, avaldusele lisatud skeemi ja selgitustega (Suzuki Baleno) vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 4-6), millest (tl 2); sõiduki nähtub, et sõiduki vasakpoolsel esimesel tiival ja esistange vasakpoolsel osal on värvikahjustused, vasakpoolsel esiosal on muljumisjäljed ning vasakpoolne esituli ja vasakpoolse esimese ratta ilukilp on kahjustatud; ettekandega (tl 7), sõiduki Volkswagen Jetta reg nr x fotodega (tl 10-13).

Samuti tõendab Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, et N.M ei ole kehtivaid juhilubasid (tl 19). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis sõidukit, omamata juhtimisõigust, põhjustas liiklusõnnetuse ja kartuses, et politsei võib ta kinni pidada, sõitis sündmuskohalt ära. Kahetseb tehtut.

Kohus . leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti

Karistuse määramisel kohus arvestab, et väärteo N.M on varem kahel korral korras karistatud,

sh sõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti nähtub karistusregistri Arvestades N.M-i väljavõttest, et varasemad trahvid on jäänud tasumata. suhtes varem kohaldatud karistuse liiki ning väärtegude toimepanemise jätkamist, kohus järeldab, et kke ja õigeid järeldusi N.M ei ole varasematest karistustest vajali teinud ning eelmised karistused ei ole mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Arutatavas väärteoasjas on tõendamist leidnud N.M-i süü liiklusõnnetuse põhjustamises, ta on tekitanud varalist kahju ja lisaks sellele ka lahkunud sündmuskohalt politseid teavitamata, kui see oli kohustuslik. Võttes arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et isiku süü on keskmine. Kohtu arvates ei ole N.M-i puhul võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada ning mõistetavaks karistuseks saab olla vaid arest. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni keskmise määra piiridesse.

Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

(allkirjastatud digitaalselt)

Julia Vernikova Kohtunik