Legislator Case Law & Legislation
4-18-3088/34 AI generated

4-18-3088/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-18-3088/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 30.10.2018 otsusega tunnistati R.M. süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning karistati Veel tunnistati ta süüdi Alkoholiseaduse § 71 järgi ja karistati 5 päevase arestiga.

Legislator headnote

AI generated

4-18-3088/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku R.M. kaitsja vadv R. Sprengk, kes taotleb kohtuotsuse osalist tühistamist karistuse mõistmise osas. Kuna Alkoholiseaduse § 71 järgi saab karistuseks mõista ainult rahatrahvi, siis tuleb tühistada selle eest karistuseks mõistetud arest ning sellest tulenevalt ka liitkaristuse mõistmine. Muus osas kohtuotsust ei vaidlustata.

Keywords

AI generated
alcohol dependence aggravated drunk driving narcotics law violation qualified narcotics offense substance abuse narcotics investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2018, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-18-3088 (2610,17,002943) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi R.M. NPALS § 151 lg 1 ja Alkoholiseaduse § 71 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. oktoobri 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku R.M. e kaitsja vadv Robert Sprengk Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri noorsoopolitseinik Aili Tambi Menetlusalune isik R.M. Isikukood: XXXX Elukoht: XXXX

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsus osaliselt, see on R.M. ele

Alkoholiseaduse § 71 järgi karistuse mõistmises ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1 mõista R.M. ele Alkoholiseaduse § 71 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut ehk

40 eurot.

2.2 KarS § 64 lg 2 alusel mõista R.M. ele liitkaristuseks 3 päeva aresti ja eelmises punktis märgitud rahatrahv.

2.3 KarS § 68 lg 2 alusel lugeda R.M. ele käesoleva otsusega Alkoholiseaduse § 71 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv trahviühikut kantuks seoses tema väärteomenetluses kinnipidamisega.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada.

5. Välja mõista Eesti Vabariigilt 215 eurot R.M. e kasuks süüteomenetluses tekitatud kahju katteks.

6. Kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 17. detsembril 2018.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates18. detsembrist 2018. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 30.10.2018 otsusega tunnistati R.M. süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning karistati

3 päevase arestiga.

2. Veel tunnistati ta süüdi Alkoholiseaduse § 71 järgi ja karistati 5 päevase arestiga.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 8 päeva aresti alates 29.10.2018 kell 14.25.

4. Karistuse mõistmisel maakohus arvestas, et kuna R.M. on 8 kehtivat väärteokaristust ja tema osas on menetluses veel mitu väärtegu, siis ei ole võimalik teda mõjutada muude karistusliikidega kui ainult arestiga.

Apellatsioon

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku R.M. kaitsja vadv R. Sprengk, kes taotleb kohtuotsuse osalist tühistamist karistuse mõistmise osas. Kuna Alkoholiseaduse § 71 järgi saab karistuseks mõista ainult rahatrahvi, siis tuleb tühistada selle eest karistuseks mõistetud arest ning sellest tulenevalt ka liitkaristuse mõistmine. Muus osas kohtuotsust ei vaidlustata.

Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht

6. Tutvudes kaitsja apellatsiooniga on kohtuväline menetleja seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

7. Kohtuväline menetleja märgib, et maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning väärtegude toimepanemine R.M. poolt on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja taotles kohtuistungil KarS § 63 lg 3 alusel R.M. Alkoholiseaduse § 71 järgi karistuseks rahatrahvi ja NPALS § 151 lg 1 järgi 7 päeva aresti. Kuna R.M. ei soovinud, et teda karistatakse rahatrahviga, sest neid tasub tema ema, siis mõistetigi talle karistuseks arest. Kohtuväline menetleja kinnitab, et R.M. on talle mõistetud 8 päeva aresti alates 29.10.2018 ära kandnud.

8.

Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

9. Kaitsja esitas 14.12.2018 taotluse hüvitada R.M. seoses 5 päevase arestis viibimisega tekitatud mittevaraline kahju 215 eurot.

10. Kuna Alkoholiseaduse § 71 sanktsioon karistusena aresti ette ei näe, siis kandis R.M. nimetatud ulatuses aresti ebaseaduslikult.

11. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaamet on 29.11.2018 avaldanud, et 2018 III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1291 eurot. Seega on R.M. tekitatud mittevaraline kahju 215 eurot (1291:30x5).

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuotsus tuleb osaliselt tühistada ja seda Alkoholiseaduse § 71 järgi karistuse mõistmises ning ka liitkaristuse mõistmises. Apellatsioon on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastusena apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohus märgib, et Alkoholiseaduse § 71 järgi saab karistuseks mõista ainult rahatrahvi kuni

10 trahviühikut. Seega maakohus on seadust valesti kohaldanud, mõistes Alkoholiseaduse § 71 järgi karistuseks aresti. Sellest tulenevalt on ka KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud seadusele mittevastav liitkaristus.

14. VTMS § 148 p 2 kohaselt ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, sest maakohus kohaldas Alkoholiseaduse § 71 järgi karistust, mida seadus ette ei näe.

15. VTMS § 151 lg 1 p 4 alusel ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse R.M. Alkoholiseaduse § 71 järgi mõistetud karistuse osas ja mõistab talle karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut ehk 40 eurot.

16. Kuna üks mõistetud põhikaristustest on nüüd rahatrahv, siis KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse see täide iseseisvalt.

17. Toimikust nähtuvalt R.M. kandis alates 29.10.2018 kell 14.25 talle mõistetud 8 päevast aresti, mille hulgas oli ka talle Alkoholiseaduse § 71 järgi ebaseaduslikult mõistetud 5 päeva aresti. Kuna ta käesolevaks ajaks on kõik 8 päeva aresti ära kandnud, siis KarS § 68 lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses tuleb arvata karistuse hulka. Seega talle karistuseks mõistetav rahatrahv 10 trahviühikut on tal ebaseaduslikult mõistetud aresti näol ära kantud ja seda enam iseseisvalt täide viia vaja ei ole.

18. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus R.M. süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele.

19. Käesoleva otsusega on tuvastatud, et Viru Maakohtu 30.10.2018 otsusega R.M. Alkoholiseaduse § 71 järgi määratud karistus 5 päeva aresti on valesti mõistetud, sest Alkoholiseaduse § 71 sanktsioon ei näe sellist karistusliiki ette.

20. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 alusel isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist käesolevas seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

21. SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

22. SKHS § 7 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt.

23. SKHS § 11 lg 2 sätestab, et SKHS § 7 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus.

24. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

25. Statistikaamet on 29.11.2018 avaldanud, et 2018 III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1291 eurot. Seega on R.M. tekitatud mittevaraline kahju 215 eurot (1291:30x5).

26. SKHS § 12 nõuab, et kahju hüvitamise taotluses märgitakse ka taotleja arveldusarve number. Antud juhul seda esitatud ei ole.

27. Toimikust ei nähtu R.M. kohta eriti palju andmeid. Tegemist on alaealisega (sünd. XXX), kes elab oma tädi juures (XXX Jõhvi vald). Tema ema M.M. (IK XXX) elab XXX, Toila vald.

28. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 4 Tartu Ringkonnakohus tühistab osaliselt Viru Maakohtu 30.10.2018 otsuse ja seda R.M. Alkoholiseaduse § 71 järgi mõistetud karistuse osas ja talle mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab R.M. Alkoholiseaduse § 71 järgi karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut ehk 40 eurot ning KarS § 64 lg 2 kohaselt liitkaristuseks aresti 3 päeva ja nimetatud rahatrahvi. Kuna ta oli väärteomenetluses kinnipeetav, siis rahatrahv enam iseseisvalt täitmisele ei kuulu ja see tuleb R.M. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda kantuks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele.

29. Menetluskulude nõuet ei ole apellatsioonimenetluses esitatud. Mati Kartau

Kohtunik