2-18-15313/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-15313

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15313

Tsiviilasi

Anne Maidla kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

17. augusti 2018 ja 28. septembri 2018 otsuste peale

täiteasjas nr 084/2015/433

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja võlgnik Anne Maidla (ik XXX ; elukoht XXX),

esindajad vandeadvokaat Geidi Sile, e-post geidi@lentsius.ee

ja

vandeadvokaat

Margus

Lentsius,

e-post

margus@lentsius.ee;

puudutatud isik I Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (büroo

asukoht Jakobi 23, 51006 Tartu; e-post info@tartutaitur.ee),

esindaja

kohtutäituri

abi

Vladimir

Kutšmei,

e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee;

puudutatud isik II sissenõudja MTÜ Eesti Spordiselts

Põhjakotkas (rk 80080734; asukoht Tartu mnt 52-37, 10115

Tallinn),

esindaja

juhatuse

liige

Mart

Edur,

e-post

info@pohjakotkas.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Anne Maidla kaebus.

2. Tühistada Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei 28. septembri

2018 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata Anne Maidla 29. augusti 2018

kaebuse 17. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks

täiteasjas nr 084/2015/433.

3. Tühistada Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 17. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu

väljamõistmise otsus täiteasjas nr 084/2015/433.

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

2. Jätta MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu.

3. Määrata tsiviilasjas nr 2-18-15313 Anne Maidla menetluskulude rahaliseks

suuruseks 440 eurot, millest 15 eurot on riigilõiv ja 425 eurot (koos käibemaksuga)

lepingulise esindaja kulud.

4. Välja mõista Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Anne Maidla kasuks

menetluskulud 440 eurot.

2(8)

5. Välja mõista Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Anne Maidla kasuks viivis

menetluskuludelt 440 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. Anne Maidla (avaldaja, võlgnik) esitas 11. oktoobril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I, kohtutäitur) 17. augusti 2018 ja 28. septembri 2018

otsuste peale täiteasjas nr 084/2015/433.

Kaebuse kohaselt toimub täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/433 MTÜ Eesti Spordiselts

Põhjakotkas (puudutatud isik II, sissenõudja) täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni

2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-17282 (täitedokument) alusel. Täitedokumendiga lõpetati

võlgniku ja sissenõudja kaasomand Valgamaal Otepää vallas Sihva külas asuvatele ehitistele

(ehitisregistri nr XXX ja XXX ), ehitised jäeti võlgniku ainuomandisse ning võlgnikult mõisteti

sissenõudja kasuks välja hüvitis kaasomandi kaotuse eest 81 286,80 eurot. Viidatud ehitised müüdi

täitemenetluses 31. juulil 2018. Kohtutäituri 4. veebruari 2015 otsuse kohaselt tuleb avaldajal

tasuda kohtutäituri põhitasu 7803,53 eurot ning 17. augusti 2018 otsuse kohaselt lisatasu

3528 eurot. Kohtutäitur põhjendas lisatasu väljamõistmise otsust sellega, et ehitistele sissenõude

pööramine ning nende täitemenetluses realiseerimine on olnud õiguslikult keerukas ja ajaliselt

kulukas. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse, kuid kohtutäitur jättis

28. septembri 2018 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata, leides, et lisatasu väljamõistmine 7%

ulatuses vallasasjade müügihinnast oli täitemenetluse asjaolusid arvestades põhjendatud ning

väljamõistetud lisatasu jääb seaduse piiridesse.

Avaldaja hinnangul on lisatasu väljamõistmine põhjendamatu. Avaldaja märgib, et seadusandja on

kehtestanud lisatasu saamise õiguse vaid erandlikel asjaoludel, kuid kohtutäituri 17. augusti 2018

ja 28. septembri 2018 otsustes kirjeldatud erinevad toimingud on hõlmatud kohtutäituri

igapäevatööga ning selle hüvitamiseks ja büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri

põhitasu, mitte lisatasu. Kohtutäitur on lisatasu otsuses küll tuginenud ajalise kulukuse

kriteeriumile, kuid lisatasu otsuse alusel ei ole võimalik hinnata toimingutele kulunud aega. Antud

juhul ei ole lisatasu nõudmine põhjendatud ka mitme enampakkumise korraldamisega, sest ükski

enampakkumine ei nurjunud ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Avaldaja on ka

seisukohal, et ehitised ei ole tavapärased vallasasjad, vaid sarnanevad pigem kinnisasjadele (olles

kinnisasjade õiguslikuks eelkäijaks), mistõttu ei kuulu ehitiste võõrandamisel kohaldamisele

lisatasu osas vallasvara müügi kohta käivad sätted. Põhimõte, mille kohaselt toimub lisatasu

arvestamine protsendina vara müügihinnast, mitte toimingupõhiselt vajalikkuse ja ajakulu

põhjendatuse hindamise kaudu, ei ole avaldaja arvates põhiseaduspärane. Seda liiati olukorras, kus

seadusandja ei tee vahet vallasvara (auto, mööbel) ja ehitise kui vallasasja müügil. Samuti on

põhiseaduspärasuse valguses enam kui küsitav, kas seaduses ette nähtud kohtutäituri õigus ise

endale lisatasu määrata ning määrata täiendavalt selle suurus protsentuaalse vahemiku järgi, on

lubatav. Lisaks on kohtutäituri määratud lisatasu 3528 eurot ebaproportsionaalne, arvestades

täiturile makstud põhitasu 7803,53 eurot suurust. Avaldaja hinnangul on kehtiva seadusandluse

valguses 3528 euro suuruse lisatasu täiendav väljamõistmine lisaks 7803,53 euro suurusele

põhitasule äärmiselt ebaõiglane ja hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu.

Avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäituri 17. augusti 2018 ja 28. septembri 2018 otsused

täiteasjas nr 084/2015/433 täies ulatuses ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Avaldaja lisas kaebusele Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-17282,

31. juuli 2018 vara kordusenampakkumise akti koos lisadega, 4. veebruari 2015 kohtutäituri tasu

3(8)

väljamõistmise otsuse, 17. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse, 28. septembri

2018 kohtutäituri otsuse Anne Maidla kaebuse rahuldamata jätmise kohta (tl 6-43).

Puudutatud isikute vastused

2. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ei pea avaldaja kaebust põhjendatuks ja vaidles sellele vastu.

Vastuse kohaselt otsustas kohtutäitur 17. augustil 2018 seoses täiteasjas nr 084/2015/433

täitemenetluse läbiviimisele kulunud aja, täitetoimingute hulga, avaldaja poolt toimingute

vaidlustamiste ning seetõttu kohtumenetlustes menetlusosalisena osalemisega nõuda võlgnikult

lisatasu 3528 eurot. Kohtutäituri hinnangul on vaidlusaluste ehitiste kui vallasvara müük olnud

õiguslikult keerukas ja sellest tulenevalt ka ajaliselt kulukas just erinevate kohtumenetluste tõttu.

Kohtutäitur selgitas, et tema igapäevaseks tööülesandeks ei saa pidada vallasvarale sissenõude

pööramisel sellises mahus kohtumenetlustes osalemist nagu avaldaja puhul. Kohtumenetlused on

olnud õiguslikult keerukad ja ajaliselt kulukad ning tinginud korduvalt täiteasjas menetluse

peatamist ja uuendamist. Samuti on kohtutäitur pidanud korraldama vallasasjade suhtes kokku

kolm enampakkumist. Keerukas oli ka vallasasjadest ehitiste hindamine, kuna ehitiste puhul ei ole

tegemist turul vabalt kaubeldava varaga, mistõttu nende hindamine puhtalt võrdlusmeetodit

kasutades ei olnud võimalik. Seonduvalt avaldaja poolt tõstatatud lisatasu põhiseaduspärasuse

küsimusega juhib kohtutäitur tähelepanu sellele, et seadusandja on juba lisatasu süsteemi

korrigeerinud ning kehtiva õiguse kohaselt on tulenevalt vara olemusest (kinnis- või vallasvara)

sätestatud erinev lisatasu suuruse protsent ja lisatasu maksimaalsed piirmäärad. Vaidlust ei saa olla

selles, et avaldajale kuulunud ehitiste puhul oli tegemist vallasasjadega ning nende müük

täitemenetluses ei ole identne kinnisasja müügiga. Kohtutäitur ei ole lisatasu väljamõistmist

põhjendanud mitme enampakkumise korraldamise ega nurjumisega seoses, nagu on ekslikult

leidnud avaldaja, rebides kohtutäituri selgitused täitemenetluse asjaolude kohta kontekstist välja.

Kohtutäitur on võlgniku käitumist hinnates seisukohal, et tema tegevuse ainsaks võimalikuks

eesmärgiks on olnud soov pahatahtlikult takistada täitemenetluse läbiviimist. Olles kohtuvaidluste

initsiaatoriks, pidi avaldaja aru saama, et toimingutele kulub aeg ning arvestades toimingute

paljusust ja kaebuste sisukust, on tegemist õiguslikult keeruka ja ajaliselt kuluka täitemenetlusega.

Täiendavalt selgitas kohtutäitur, et talle ei ole täitemenetluses pandud kohustust pidada arvestust

iga toimingu ajakulu osas, va siis, kui tasu mõistetakse välja tunnitasuna. Antud juhul ei ole

kohtutäitur avaldajalt lisatasu tunnitasuna nõudnud. Kohtutäitur leiab, et läbiviidud menetluse

keerukust ja menetlusega seotud kohtuvaidluste mahtu, aga ka vaidlustega seotud kohtutäituri

poolt kantud õigusabikulude suurust (2324 eurot) arvestades on lisatasu määraga 7% vallasvara

müügihinnast proportsionaalne.

Kohtutäitur palub avaldaja kaebuse jätta rahuldamata ja kohtumenetlusega seotud kulud avaldaja

kanda.

Kohtutäitur lisas vastusele 4. veebruari 2015 menetlusdokumentide kättetoimetamise akti,

advokaadibüroo 5. mai 2015 arve nr XXX ja vara kordusenampakkumise akti koos lisadega (tl 75-

83).

3. Sissenõudja MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas vaidles kaebusele vastu. Sissenõudja hinnangul

on kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus põhjendatud ja vastab kehtivale seadusele.

Sissenõudja märgib, et kohtutäitur alustas täitemenetlust 4. veebruaril 2015 ning vaidlusalused

ehitised kui vallasasjad realiseeriti 31. juulil 2018 enampakkumisel. Seega vältas ehitiste müük

sisuliselt enam kui kolm ja pool aastat. Sissenõudja arvates tingis täitemenetluse aeglase kulu,

õigusliku keerukuse ning ajamahukuse eelkõige avaldaja enda tegevus – avaldaja vaidlustas oma

oletatavate õiguste kaitse eesmärgil sisuliselt kõik kohtutäituri pool avaldajale kuulunud ehitiste

võõrandamisele suunatud toimingud ning seda valdavalt edutult. Sissenõudja märgib, et avaldaja

on püüdnud korduvalt tugineda seisukohale, et ehitiste kui vallasasjade ning kinnisasjade õiguslik

regulatsioon on kattuv, kuid kohtud ei ole neid avaldaja seisukohti tsiviilasjades nr 2-15-4438 ja

nr 2-16-15085 toetanud. Kuigi kohtutäituri tasumäärad on käesolevaks ajaks muutunud, ei ole

kohtutäituri 4. veebruari 2015 põhitasu sidumine 17. augusti 2018 lisatasuga asjakohane.

4(8)

Sissenõudja palus avaldaja kaebuse jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused

4. Kohus on seisukohal, et avaldaja kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Vaidlust ei ole selles, et 4. veebruaril 2015 algatas kohtutäitur sissenõudja 4. veebruari 2015

täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-17282

(täitedokument, tl 6-22) alusel avaldaja suhtes täiteasja nr 084/2015/433 sissenõudja rahalise

nõude 81 286,80 eurot sissenõudmiseks. Sissenõudja nõudele lisandusid täitemenetlusega seotud

kulud – täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 7803,53 eurot. Vaidlust

ei ole ka selle üle, et avaldajale kuulunud ehitised (ehitisregistri nr XXX ja XXX ) müüdi

kohtutäituri poolt 20. juulist 2018 kuni 27. juulini 2018 toimunud avalikul enampakkumisel

alghinnaga 42 000 eurot (vara kordusenampakkumise akt koostatud 31. juulil 2018, tl 23-27, 79-

83).

6. 17. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsusega nõuab kohtutäitur avaldajalt

kohtutäituri seaduse (KTS) §-de 28, 29, 30, 43 ja 461 alusel lisatasu 2940 eurot (7% ehitiste

müügihinnast), millele lisandub käibemaks 588 eurot, kokku 3528 eurot (tl 29-32).

7. Avaldaja on 11. oktoobril 2018 esitanud kohtule kaebuse, milles vaidlustab kohtutäituri

28. septembri 2018 otsuse täies ulatuses 17. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise

otsuse tühistamata jätmise tõttu. Eeskätt leiab avaldaja, et käesolevas täiteasjas ei esinenud

erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid lisatasu väljamõistmist, lisaks on avaldaja arvates

kohtutäituri määratud lisatasu suurus ebaproportsionaalne võrreldes põhitasu suurusega.

8. Kohtutäituri ametitoimingu tasustamise alused on sätestatud KTS §-des 28-33.

KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kusjuures KTS § 28 lg 2 järgi on

kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult

KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid

KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

KTS § 29 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Vastavalt KTS § 32 lg-le 3 lisandub kohtutäituri tasule

käibemaks.

9. Kohtutäiturile lisatasu saamise õigus tuleneb KTS §-dest 43-47.

9.1. KTS § 43 lg 1 järgi kui KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult

keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda KTS-s sätestatud ulatuses lisatasu.

Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab

nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul

ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu.

Kohus märgib, et sisuliselt on tegemist toimingutasuga ning üldpõhimõttena on lisatasu nähtud

ette toimingute eest, mis on tehniliselt või õiguslikult keerukad või ajaliselt kulukad ehk

seadusandja on kehtestanud kohtutäiturile lisatasu saamise õiguse vaid nimetatud erandlikel

juhtudel. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri jaoks, kelle igapäevaste ametitoimingute hulka

kuulub KTS § 6 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse läbiviimine täitemenetluse seadustiku (TMS)

alusel, ei saa olla KTS § 43 lg 1 mõtte kohaselt lisatasu saamise põhjuseks igapäevase töö

tegemine, kuna igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud

kohtutäituri põhitasu (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 23). Lisaks eeltoodule peab KTS § 43 lg 1 järgi

olema möödunud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg ning kohtutäitur peab olema teinud

täitetoimingu, mille tegemise eest on lisatasu ette nähtud.

KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoiminguteks, mille eest on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, on

võlgniku valduses olevate vallas- ja kinnisasjade arestimine ning võlgniku valduses olevate

ruumide ja maatüki läbiotsimine (KTS § 44), enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi

jaotamine (KTS § 45), vara muul TMS-s lubatud viisil müümine (KTS § 46), vallasvara müümine

(KTS § 461) ja teatud täitetoimingute tegemiseks kohustavate lahendite täitmine (KTS § 47).

5(8)

Sealjuures on KTS §-des 44 ja 47 sätestatud juhtudel kehtestatud lisatasu tunnitasuna ja sel juhul ei

ole vajalik tuvastada toimingu tehnilist või õiguslikku keerukust.

9.2. KTS § 43 lg 2 teise lause kohaselt peab tasu otsuses olema märgitud lisaks KTS § 31 lg-s 2

nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused.

Seega nõuab KTS § 43 lg 2 kohtutäiturilt lisatasu väljamõistmise otsuses ka tasu nõudmise

põhjendamist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab kohtutäitur lisatasu väljamõistmise otsuses

mh kohtulikult kontrollitavalt näitama need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andsid

talle aluse nõuda lisatasu, sh põhjendused tasumäära kaalutlusruumi kohaldamise kohta

(vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 25). Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule peab olema selge,

millised on need põhjendused, miks kohtutäitur leiab, et tal on õigus saada lisatasu, sest üksnes

põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste

kohta vastuargumente. Selliselt on võlgnikul võimalus saada vastuargumentide kohta kohtutäituri

seisukoht kohtuväliselt (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 26). Samas ei ole kohtutäituril TMS § 217

järgses kaebemenetluses täiendavate põhjenduste esitamine keelatud, vastasel juhul muutuks

kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus sisutuks. Kohtutel tuleb aga kohtutäituri otsuse (millega

lahendatakse menetlusosalise kaebus lisatasu otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades

lähtuda esmajoones lisatasu otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata

tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades lisatasu otsusele lisab. Lisatasu

otsuse hilisemat põhjendamist saab vajaduse korral arvestada menetluskulude jaotamisel. Samuti

peavad kohtud lahendama esitatud kaebuse alusel kohtutäituri lisatasu väljamõistmise või välja

mõistmata jätmise lõplikult, asja ei ole võimalik saata uuesti kohtutäiturile (vt RKTKm 3-2-1-108-

15 p 26).

10. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik jättis sissenõudja nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul

täitmata. Kohtutäituri 17. augusti 2018 lisatasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt kohtutäitur

arestis ning müüs 27. juulil 2018 toimunud avalikul enampakkumisel kogumina võlgnikule

kuulunud ehitised (kämpingu peahoone ja puhkemaja-mängumaja) 42 000 euro eest. Kohus

märgib, et lisatasu arestimise eest reguleerib KTS § 44, kuid antud juhul on lisatasu määratud KTS

§ 461 järgi kindla summana (7% ehitiste müügihinnast), mistõttu saab kohtutäituri poolt tehtud

täitetoiminguks, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu, pidada ehitiste müüki avalikul

enampakkumisel. Eelduslikult on kohtutäitur lisatasu otsuses seetõttu ka ehitiste müümise asjaolu

rõhutatult välja toonud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole piisav ainuüksi seaduses kirjeldatud eeltingimuste

olemasolu, st antud juhul ehitiste enampakkumise korraldamine ja läbiviimine. Korraldatud

enampakkumine peab lisatasu saamiseks olema võrreldes tavapärase enampakkumisega kas

tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kui on vajalik korraldada mitu

enampakkumist, ei ole see üldjuhul selline erandlik asjaolu, mis lubaks lugeda enampakkumise

tehniliselt või õiguslikult keerukaks, kuid lisatasu määramiseks võib anda aluse enampakkumiste

n-ö kogumi (kolm ja rohkem enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulukus. Lisaks peab olema

selge ja kontrollitav kordusenampakkumiste põhjus (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 23).

11. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 17. augusti 2018 lisatasu väljamõistmise otsuses

puuduvad KTS § 43 lg 2 kohased põhjendused lisatasu väljamõistmise kohta. Kohtutäitur ei ole

otsuses põhjendanud lisatasu määramist KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingute tehnilise või

õigusliku keerukusega või ajalise kulukusega, nagu näeb ette KTS § 43 lg 2. Kohtutäitur on üksnes

konstateerinud, et täitemenetluse läbiviimine ning ehitistele sissenõude pööramine ning nende

realiseerimine täiteasja nr 084/2015/433 täitemenetluse käigus on olnud õiguslikult keerukas ja

ajaliselt kulukas. 17. augusti 2018 otsuses märgitud põhjendused, et täitemenetlus on algatatud üle

kolme aasta tagasi, avaldaja on vaidlustanud nii täitemenetluse algatamist kui ehitistele hinna

määramist, mistõttu on kohtutäitur pidanud lahendama võlgniku kahte kaebust kohtutäituri

tegevusele ja osalema menetlusosalisena kolmes kohtuvaidluses, samuti peatanud ja uuendanud

kohtumenetluste tõttu täiteasja menetlust, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Kohus märgib, et

võlgniku poolt täitemenetluse tõttu kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste lahendamine ei ole

6(8)

aluseks võlgnikult kohtutäituri lisatasu väljanõudmiseks. Ka Riigikohus on selgitanud, et

KTS § 43 lg-s 1 märgitud ajalise kulukuse hulka ei mahu täitemenetluse raames kohtuga

suhtlemine (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 23). Seega ei tulene KTS § 43 lg-st 1 kohtutäiturile õigust

nõuda lisatasu täitemenetluse raames kohtuga suhtlemise eest. Viidatud sättest tulenevalt on

kohtutäituril õigus nõuda lisatasu juhtudel, kui täitetoiming ise on tehniliselt või õiguslikult

keerukas või ajaliselt kulukas. Selliseid asjaolusid ei ole kohtutäitur oma 17. augusti 2018 otsuses

esile toonud, st otsuses puudub põhjendus, miks kohtutäitur on pidanud ehitiste müüki avalikul

enampakkumisel tehniliselt või õiguslikult keerukaks või ajaliselt kulukaks.

12. Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt (tl 96-99) on kohtutäitur 3. mail 2018 ja 29. juunil 2018

avaldanud TMS § 84 lg 2 alusel täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate, mille kohaselt

kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee kogumina avaldajale kuuluvad ehitised esmalt

alghinnaga 50 000 eurot ja seejärel alghinnaga 42 000 eurot. Mille poolest on vaidlusaluste ehitiste

osas korraldatud enampakkumine võrreldes tavapärase enampakkumisega kas tehniliselt või

õiguslikult keerukam või ajaliselt kulukam, ei nähtu ka kohtutäituri 28. septembri 2018 otsusest

(tl 33-43), millega on lahendatud avaldaja kaebus lisatasu otsuse peale. Viidatud otsuse kohaselt

on kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades rõhutatult välja toonud, et ehitistele sissenõude

pööramine ning nende realiseerimine on olnud õiguslikult keerukas ja ajaliselt kulukas just

kohtumenetlustega seoses ja loetlenud otsuses avaldajaga seotud kohtumenetlused ning

täitemenetluses nr 084/2015/433 tehtud erinevad toimingud, jättes aga esitamata lisatasu nõudmise

põhjendused konkreetse täitetoimingu (ehitiste müük avalikul enampakkumisel) tehnilise või

õigusliku keerukuse või ajalise kulukuse kohta. Kohtumenetlustes täitemenetlusega seoses

toimuvate õigusvaidluste rohkus ja keerukus ei ole KTS § 43 lg 1 järgi aluseks lisatasu

nõudmiseks. Lisatasu võimalus on ette nähtud selleks, et kompenseerida täiturile tehniliselt või

õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka täitetoimingu tegemist ning motiveerida täiturit tegema

keerulisi ja vastutusrikkaid täitetoiminguid (vt RKTKm 3-4-1-9-07 p 24). Kohus on määruse

põhjenduste p-s 11 kohtupraktikale tuginedes juba märkinud, et ajalise kulukuse hulka ei mahu

täitemenetluse tõttu võlgniku ja kohtuga suhtlemine.

Kuigi kohtutäituri otsuse hilisem põhjendamine ei võta täiturilt õigust täitemenetluses vajalikuks

osutunud KTS §-des 44–47 nimetatud toimingu eest lisatasu saada, ei vasta kohtutäituri

28. septembri 2018 otsus KTS § 43 lg 2 teise lause nõuetele, st on nõuetekohaselt põhjendamata.

13. Kohtutäitur on 6. novembri 2018 vastuses avaldaja 11. oktoobri 2018 kaebusele (tl 59-74)

lisanud täiendavalt, et nii õiguslikult kui ka tehniliselt keerukas oli ehitiste arestimisel neile hinna

määramine, kuna vallasasjadest ehitiste puhul ei ole tegemist turul vabalt kaubeldava varaga.

Samas ei nähtu vastusest, kuidas kohtutäitur ise ehitistele esialgse hinna (30 000 eurot) määras

olukorras, kus kohtutäiturile teadaolevalt vallasasjadest ehitiste hindamise metoodika osas eelnev

kohtupraktika puudus. Arusaadav on, et hilisemalt ei olnud kohtutäituril formaliseerituse

põhimõttest tulenevalt võimalik hinnata ehitiste väärtust eksperdist erinevalt.

Kohus märgib, et hinna vaidlustamise korral taotlebki kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks

eksperdi määramist kohtult (TMS § 74 lg 8). Kohtu hinnangul ei saa avaldajale ette heita hinna

vaidlustamist ja soovi lähtuda jätkuvalt hinna määramisel jääktaastamismaksumuse meetodist

(ehitiste turuväärtus 4. juuni 2014 otsuse kohaselt 116 889,64 eurot) võrdlusmeetodi asemel

(ehitiste müük 27. juulil 2018 toimus 42 000 euro eest).

14. Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest rahuldab kohus Anne Maidla kaebuse ning tühistab

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei 28. septembri 2018 otsuse, millega jäeti

rahuldamata Anne Maidla 29. augusti 2018 kaebus 17. augusti 2018 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 084/2015/433. Kuivõrd avaldaja on kohtule

esitatud kaebuses taotlenud ka kohtutäituri algse otsuse tühistamist, tühistab kohus Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei 17. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse täiteasjas

nr 084/2015/433 (vt RKTKm 3-2-1-32-16 p 21).

7(8)

Kuna kohtutäituri lisatasu otsus tühistatakse, ei ole kohtul vaja analüüsida avaldaja muid väiteid,

sh lisatasu alam- ja ülemmäära piires konkreetse summa kohtutäituri määrata jätmist ega antud

lisatasu 3528 eurot ebaproportsionaalsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse

avaldus. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Kuna kohus rahuldas avaldaja kaebuse täies ulatuses, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel

menetluskulud kohtutäituri kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses.

16.1. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud).

16.2. Kuivõrd sissenõudja on toimikust nähtuvalt teinud kõik menetlustoimingud isiklikult oma

seadusliku esindaja kaudu, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus

MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata

hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu.

16.3. Avaldaja poolt tasutud riigilõiv 15 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

seaduses sätestatud määrale.

16.4. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud

peavad TsMS § 175 lg 1 kohaselt olema põhjendatud ja vajalikud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulud 963,33 eurot koos käibemaksuga

(5 tundi 40 minutit × 170 eurot). Õigusabi on seisnenud materjalide läbitöötamises, kaebuste

koostamises kohtutäituri 17. augusti 2018 ja 28. septembri 2018 otsuste peale (2 tundi 30 minutit),

sissenõudja ning kohtutäituri vastuste läbitöötamises ja õiguslikus analüüsis ning kliendiga

telefoninõupidamises (3 tundi 10 minutit).

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid avaldaja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kohtutäiturilt väljamõistmist. Tegemist oli hagita

asjaga, kus vaieldi kohtutäituri lisatasu väljamõistmise põhjendatuse ja suuruse üle. Kohtu

hinnangul on avaldaja vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks menetluskulude

nimekirjas loetletud toimingute eest kokku 425 eurot (2 tundi 30 minutit × 170 eurot). Siinjuures

lähtub kohus avaldaja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et avaldajat

esindas juba asjaga kursis olnud esindaja, mistõttu võib eeldada, et materjalide läbitöötamise ja

kaebuse koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Samuti on hilisemalt esitatud kaebuses

esitatud suures osas korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud kaebusega. Kohus leiab

veel, et üldjuhul on asjas esitatud materjalide/vastuste analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine

ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest

kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Antud juhul ei ole kohus avaldajalt

8(8)

sissenõudja ja kohtutäituri vastustele seisukohta nõudnud (avaldaja ei ole seisukohta ka ise

esitanud), mistõttu ei ole kulud 3 tunni 10 minuti osas põhjendatud. Kohus peab vajalikuks

märkida, et avaldaja esindaja õigusabikulu tunnihind on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna

see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt RKTKm 3-2-1-131-16).

16.5. Avaldaja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 440 eurot (15 + 425). Kohtumääruses

määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kohtutäiturilt nimetatud summa avaldaja

kasuks väljamõistmisele.

16.6. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kohtutäiturilt välja viivise

menetluskulult 440 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik