2-18-12724/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-12724

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12724 Tsiviilasi A-L E ja M-L E hagi S E vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 4500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: A-L E (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja II: M-L E (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: M-L K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja: S E (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt S Eilt hageja A-L Ei kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.08.2018.a kuni 26.08.2018.a eest summas 209,68 eurot.

3. Mõista kostjalt S Eilt hageja M-L Ei kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.08.2018.a kuni 26.08.2018.a eest summas 209,68 eurot.

4. Välja mõista kostjalt S Eilt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. aastal 250 eurot) hageja A-L Ei kasuks alates 26.08.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

5. Välja mõista kostjalt S Eilt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2018. aastal 250 eurot) hageja M-L Ei kasuks alates 26.08.2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

6. Kohtumääruse resolutsiooni p-des 4 ja 5 väljamõistetud elatised tuleb tasuda iga

2-18-12724

kuu eest ette hagejate seadusliku esindaja M-L K arvelduskontole nr xxxx AS-is Xxxx.

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates käesolevast aastast on alammääraks 250 eurot). Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus selgitab lisaks, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule hagis lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-78-13, p 15). TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

2-18-12724

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise seadusjärgses alammääras alates 01.08.2018.a kuni 26.08.2018.a. Kohus mõistab kostjalt tagasiulatuva elatisena iga hageja kasuks välja 209,68 eurot. Lisaks on hagejad palunud kostjalt välja mõista elatise seadusjärgses alammääras alates hagiavalduse esitamisest, s.o 27.08.2018.a kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kuulub ka selles osas rahuldamisele – kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista elatis seadusjärgses alammääras hagejate ülalpidamiseks alates 27.08.2018.a kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st

2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik