4-18-3566/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2018, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-18-3566 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kaitsja Rene Varul (kokkuleppel) Koht menetleja uväline Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuasi T.G , süüdistuses liiklusseaduse § 224 lg 2

§ 227 lg 3 ja § 2 järgi

34 lg 1

Menetlusalune isik T.G, isikukood XXX, elukoht x

xxx;

töötab varem väärteokorras karistatud (4 kehtivat x , xxx väärteokaristust) Kohtuistungi toimumise aeg 07.07. ja 17.10.2018, avalikul kohtuistungil Kohtuo

tsuse õiguslik alus VTMS § ; § § 1 ja § 1

83 p 2

107 lg 1 p 1; 13, Resolutsioon

T.G tunnistada süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2, § 227 lg 3 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega mõista temale alusel karist liiklusseaduse § 224 lg 2 useks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200,00 eurot.

KarS § 68 lg 2 alusel arvestada VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinnipidamine 06.07.-

07.07.2018, s.o 1 päev karistusaja hulka, mõistes seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahv 290 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1160,00 eurot. Rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, arvele EE932200221023778606 Swedbank või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida Maksekorralduses märkida „Rahatrahv, viitenumber 99918400006655.

oma nimi ja kohtuasja number 4-18-3566 “

Kui rahatrahv ei tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada T.G suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada T.G 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

Viru Maakohtus 23.11.2018 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või üksk sutada apellatsiooniõigust, i neist ei teata oma soovist ka kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kättesaadavaks tehtud 17.12.2018.

VÄÄRTEO ASJAOLUD

06.07.2018 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainis Kaljuvee 494367 selle kohta, et 06.07.2018 kell 02.38 väärteoprotokolli nr AB 1 Lääne-Virumaal Rakvere vallas Rakvere - Haljala mnt (Tõrremäe külas) 1.km-l, liikudes Rakvere suunas suunas, juhtis T.G x reg nr x kiirusega 95 km/h +/- 3km, teel, kus mootorsõidukit xxx xxx lubatud suurim sõidukiirus on ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

50 km/h, millega km/h. Juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,57 - +/ 0,5 mg/l. alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger

Alcotest 9510 EE nr ARKM-0082, taatlemistunnistuse nr TTRC-18/00101. Juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Oma tegevusega rikkus T.G

lg 1 LS § 15 lg 1 p 2; § 69 lg 3 ja § 38 nõudeid, pannes seega toime LS § 227 lg 3; § 224 lg 2 ja § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

34 lg 1

Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule.

Kohtuistungil 07.07.2017

avaldas T.G , et väärteoprotokoll on temale arusaadav

on tema hinnangul , kuid süüd tema end ei tunnistanud. Andis ütlusi, mille kohaselt vaidlus . Seletas, et tundis end autorooli istudes olevat ning kõigis osades täitsa kaines olekus arvas, et alkohol autorooli istuda. Tunnistas, et hindas ennast valesti ja on välja läinud ja ta võib oma võimeid üle temale süüks arvatud tegudes ta ennast süüdi ei tunnistanu . Teistes d.

Samal kohtuistungil tunnistajana seletas, et üle kuulatud patrullpolitseinik K P

06.07.2018 öösel kella 2.30 ajal mõõtsid koos paarimees R Tõrremäel Haljala tee 5 juures K

Rakvere linna suunas kiirust. Neist m

viadukti poole. öödusid sõidukid Esimene sõiduk sõitis

aeglaselt, järgmine sõiduk, mis oli valget värvi möödasõitu

maastur, tegi temast 50 km/h alas

kiirusega . Otsustasid kontrollida ja d sellele, üle 90 km/h kiirust ületanud sõidukit järgnesi

lülita möödasõitu des sisse sinised vilkurid, et teha viadukti peal paarist autost . Ringristmikule

jõudes lülitasi vahetult nende ees sõitvale maasturile

d sisse ka punase vilkuri, et anda

peatumismärguanne maasturi uht ei reageerinud, sõitsid talle järgi, lülitades sisse . Kuna ka

erili

se helisignaali. Umbes politseimaja juures sõitsid ka kõrvale talle korraks , kuid juht ei

reageerinud ka sellele. d edasi x

Sõitsi xxx tänavale, kust keerasid Jakobsoni tänavale ja siis Rohuaia tänavale sõiduk keeras Väravate juures jätsid politseisõiduk , kus x hoovi. xxx i seisma. Maasturi juhi politsei

kuid kõrvaluksest tuli välja naisterahvas, kes hakkas ees väravaid sulgema, kuna polit K

seiauto oli väravate vahel, siis ei saanud ta väravaid sulgeda. R väljus politseiautost, aga sei

sma jäänud maastur sõitis mõned meetrid edasi. Ka tema väljus politseiautost ja järgnes paarimehele

sentimeeter lahti, R tutvustas ennast ja . Valge sõiduki juhi poolt tehti aken mõni küsis dokumente ja peale mõnda hetke talle ulatati vist ID

-kaart. ikuks osutus T.G. Is

Paarimees selgitas kinnipidamise põhjust ja läks natukene aega, siis juht avas sõiduki ukse vestlemiseks. R

isikule palus väljuda oma sõidukist, et minna politseiautosse, et tutvustada kiirusenäitu, aga juht keeldus oma sõidukist väljumast. Samas levis ka sõidukist ja juhi suust alkoholi lõhna. Sõidukijuht hakkas sigareti põlema autost dokumente otsima. Mingi hetk pani ta ja et tema maksab makse ja keeldus ikkagi sõidukist väljumast. Ütles, et politsei kiusab teda, politsei kiusab teda, et tema ei pea mitte kuskile tulema, et meil pole asja sinna territooriumile.

Juhi käitumine oli üleolev ja hääletoon kõrgendatud

. Tegu pidi olema eramaaga. Juhile sai korduvalt selgitatud, et ta väljuks oma sõidukist ja mis põhjusel ta peab sealt väljuma. Juhil oli kaasas ka üks naisterahvas, kelle isiku tuvastasid T.G abikaasana, kes palus meest, et ta kuulaks politseid . Mingi hetk sai selgeks, et rahumeelselt ja teeks koostööd seda sõidukijuhti

sealt sõidukist välja ei saa. välijuhile ja palus abi. Sellepeale peale mõnda hetke tuli Helistas

kohale avariipolitseinik A R, kes samuti selgitas juhile, et ta väljuks oma sõidukist, et teeksime kõik toimingud rahumeelselt. Sõidukijuht ütles, et me hirmutame teda, tema ei pea sõidukist

oma väljuma ja tema ei tule kuskile. Oli üleolev ja A tõmbasid ta sõidukist välja, toetasid R ja R K ta

vastu enda autot ja pandi

da paigutati kinni peetud isik talle peale käerauad. Peale se politseiautosse taha istmele istuma, kuid kui uks sai kinni ja siis ta hakkas politseiautos jalgadega taguma. Kui kohale

, et isik paigutatakse jõudis ka välijuht ja siis otsustati ümber politseibussi, et

ta lõhub auto seest ära. Peale politseibussi paigutamist rahunes maha ning us ta oli nõ

indikaatorvahendisse puhuma. Indikaatorvahend tuvastas joobe. Peale seda suunduti politseijaoskonda, kus iT.G nõustus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga.

Enne tõenduslikku alkomeetri kasutamist selgitati õigusi vere võtrmise o talle sas. Seda sai selgitatud juba ka x hoovis, kui T.G paigutati politseibussi, siis ta xxx ütleski, et ta ei puhu ja siis saigi talle öeldud, et me lähme haiglasse verd võtma, kuid nõustus

siis isik rahunes ja

indikaatorvahendisse puhuma. Siis sai ka selgitatud, et järgneb puhumine tõenduslikku alkomeetrisse ja siis ei ole põhjust verd võtta. T.G tutvus oma õiguste ja kohustustega, mida kinnitas allkirjaga Indikaatorvahendi kasutamise protokollil. Jaoskonnas, peale paari tunud katset puhus T.G . ebaõnnes tõenduslikku alkomeetrisse, mis näitas joovet Tõendusliku alkomeetriga teostas protseduuri R , kuid tema oli seal samas kõrval. K Seletas, et esimesed paar korda ei jõudnud T.G puhuda nii palju kui vajalik, sest sinna aparaati on vaja päris korralikult puhuda. Kui õigesti mäletab siis puhus Janek kronberg umbes neli korda, igatahes tal läks aega, enne kui ta sai tulemuslikult puhutud. Seletas, et on kaks puhumist ja kui isik ei jõua puhuda, siis lastakse tühi tšekk välja. Kaks korda puhuski, ta ei jõudnud isik ja tuli tšekk välja, siis R ebaõnnestus, K pidi uuesti andmeid sisestama ja siis otsast peale. Alguses kuna isik ei jõudnud puhuda nii palju. Lõpuks joobe tuvastamine siiski õnnestus. Kui otsuse paigutada T.G isiku arestimajja, siis isik taotles vere välijuht tegi võtmist peale tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Siis aga haiglasse minekuks enam alust ei olnud.

Tunnistajana kohtuistungil seletas, et oli 06.juulil koos üle kuulatud patrullpoltseinik R K

patrullpolitseinik K P patrullis poolt liikus Tõrremäe külas Haljala tee 5 juures, kui Haljala

Rakvere suunas valge x , mis

st ja fikseeris xxx möödus ees sõitvast sõiduki sõidukiiruseks 95km/h. Otsustas auto kinni pidada. Pani patrullautol sinised vi le, et lkkurid töö viadukti ületada ja peale viadukti ringteel ka punased ja sinised vilkurid kinni pidada. mõlemad tööle, et xxxx

Kuna x kinni ei pidanud, siis pani ka sisse helisignaali ning kuskil Kreutzwaldi 5a, s.o xxx

politseimaja juures s is talle ka kuid auto ikkagi kinni ei pidanud. õit kõrvale, Juhi sõidustiil

tundus põgenemisena. Tunnistaja tegi sellise järelduse, kuna tegemist oli hämara ajaga, mil piisab sellest kui politsei sõid taga või on isegi kõrval ja uk on siniste ja punaste vilkuritega

sireenid töötasid. Juhil ei märkamisega probleeme olla. saanud tema hinnangul Hiljem kuulis

kuidas T.G naine, kes oli samas autos, ütles mehele, et politsei oli püüdis . Naine

vahepeal Janekit rahustada, kuid mees hilisemal suhtlusel . Ise ta naisega ei jonni ei jätnud suhelnud, kuid kuulis pealt tema suhtlust Janekiga. Sireeni ja vilkuritega

alles x sisehoovis. sõitsid autole talle järgi kuni sõiduk peatus xxx

Sõidukist väljus naisterahvas, kes hakkas väravat kinni panema, aga said enne patrullautoga sinna vahele. väravate Läks autost välja, et juhi juurde suunduda, aga sel hetkel see liikus xxxx veel mõned meetrid edasi hoone suunas. Läks talle järgi ja jõudis

K P li ka tema juurde. Kui tu

sõidukijuhi akna juurde ja küsis juhilt dokument e, tegi juht akna natukene irvakile esitas T.G ja

kaardi ning p ollakse, et neil ID küsis mis õhjusega üldse siin võõral maal ei ole õigust

siin üldse olla, et see on ületas erakinnistu et miks teda kinni peeti. Selgitas, et isik ja

sõidukiirust, millega ta nõus ei olnud vaidlema, et tema ei ole kiirust ületanud. ning hakkas Palus isikul politseiautosse tulla asjaolude viimane väljaselgitamiseks, millega nõus ei olnud. Ütles, et

temal on aega küll, et ta võib hommiku kella kaheksani autos olla, tema ei pea kuskile välja tulema, siis pani suitsu ette, et tema tuleb

l aega küll. Sai korduvalt öeldud, et autost väljuda, et

asjaolude väljaselgitamiseks patrullautosse tulla. Kuna isik korduvatele korraldustele ei

reageerinud, siis sai ka talle öeldud, et siis tuleb teistmoodi käituda te politseil ma suhtes ja füüsilist jõudu kasutada, millest isik üldse välja ei teinud. Hakkas ennast hoopis õigustama, et mis õigusega te siin üld seejärel se olete. Kutsusid appi ka teise patrulli. Tuli avariipolitseinik A R, kelle juuresolekul sai samuti isik ning kui korduvalt öeldud, et autost välja tuleks, välja ei

tule, siis tuleb kasutada füüsilist jõudu. ud. Võtsi Isik ikka sellele ei allun d koos A R T.G

sealt autost a oimetasid patrullautosse. Kuna kättpidi välj ja panid käed raudu ning t

isik indikaatorvahendi puhuma, et siis oli algselt plaan Rakvere haiglasse ei olnud nõus sse

ekspertiisi minna. Peale patrullautosse paar korda vastu paigutamist lõi Janek kronberg patrullauto ust k patrullbussi, et ekspertiisi , mille järel, ui kohale tuli ka välijuht, siis paigutati ta suunduda. Mingi aeg T.G politseibussis siiski rahunes ja siis oli ta nõus indikaatorvahendisse puhuma seda suundu politseijaoskonda, kus lasid , mis näitas joovet. Peale ti tal puhus puhuda tõenduslikku alkomeetrisse. See näitas ka joovet. Isik päris mitu korda sinna tõenduslikku alkomeetrisse, alkomeeter ei saanud tulemust kätte, sest isik puhus pär kuna id

mitu

korda valesti sinna ja siis paar korda õnnestus tal õi ka gesti puhuda. Tunnistaja seletas, et tõenduslik alkomeeter vajab kahte puhumist, kui korralikult puhuda. Kui ei ole suuteline, siis neli korda ja siis peab uuesti hakkama andmeid sisestama ja uuesti protseduuriga pihta hakkama, mida ta ka tegi. Isik peaks puhuma kaks korda, siis saab alkomeeter kohe tulemuse kätte. Kui ta korralikult ei puhu, siis alkometer ei anna midagi, laseb teha uuesti kõik protseduurid. Kui puhumine null, mingit numbreid ebaõnnestub, siis prindib ka tšeki välja, kus on puhumise kohta seal ei näita. See on valge tsekk. Vastuseks kaitsja küsimustele kinnitas tunnistaja, et on tutvunud tõendusliku alkomeetri kasutamise juhendiga ja seletas, et ebaõnnestumine 1 tähendab seda, et mõlema puhumise korral see ebaõnnestus ja siis ta puhus uuesti ja aparaat luges selle kokku. Aparaat saab oma õhu kätte teist korda ja siis ongi kõik. Oli neli puhumist, kaks ebaõnnestus ja kaks õnnestus. Võimalik et saab kätte ebaõnnestunud tšekid. Neid säilitada ei ole kohustus. Kaks korda peab puhuma. Kui kahest ühe korra piisab, et õnnestub, siis aparaat näitab ära, kas ta on joobes või ei ole. Puhumised ei pea järjest õnnestuma. Kui esimest korda õnnestub ja kui teine kord ka õnnestub, siis

tõenduslik alkomeeter juba lööb numbrid kokku. Kui näiteks esimest korda õnnestub ja puhub teine kord uuesti ja teise korraga esimest korda jälle ebaõnnestub, siis ta näitabki tšeki peal ebaõnnestub ja peab uuesti ühe korra veel puhuma ja peale seda õnnestus tal kogus kätte saada teisel puhkumisel teist korda ja siis lõigi numbri kokku. Kui peale neljandat puhumist ei puhu korralikult, siis peab hakkama uuesti protseduuriga. Esimest korda juhtuski nii, et puhus neli korda ja ebaõnnestus. Teise bloki ajal puhus neli korda, kokku kaheksa korda. Alkomeeter sai väljahinagatvast õhust oma koguse siiski kätte, printis tulemuse välja, koostasid materjalid ära ja paigutasid isiku arestimajja. Vereproovi andmist hakkas T.G nõudma alles peale tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamist ja arestimajja paigutamise otsutuse tegemist välijuhi poolt. Kui talle seda varem alternatiivse varindina pakuti, siis T.G seda ei nõudnud.

Tunnistaja

aasta juulikuus, kella kahe ajal A K andis kohtuistungil ütlusi, et sõitis 2018.

öösel sõitsid koos abikaasa T.G-ga Rakvere linna sisse, kuulasid muusikat. Kõrvalistujana ta liiklust ei jälginud märganud, et abikaasa oleks kellestki mööda sõitnud ja ei . Seletas, et s o x poole, kui Virma baari juures m

õitsid tema ettevõtte, s. xxx ärkasid, et politsei tegi neile vilkuritega peatumismärguande. Abikaasaga arutasid, kus siis peatuda, et seal ei ole kuskil peatuda ja otsustasid, et lähevad taha hoovi ja seal selgitavad, mida politsei tahab. Politseiauto helisignaali kohta ta midagi öelda ei osanud, kuna kuulas muusikat ja oli kogu aeg telefonis. Abikaasa sõitis liikluseeskirjade ja märkide järgi. Parkida ei ole Tallinna tänaval alla tulles mitte kuskile, Virma baari ees ei ole ka võimalik parkida. Kaalusid korra ka et minna x parklasse, xxx aga seal on pidev joon ja sinna sealt kaud d taha parklasse, et u sisse sõita ei tohi ja siis nad sõitsi sinna ohutult parkida, kuhu politsei neile ka hes kuulis, et järgnes. Autost väljudes ja suitsu te politsei heitis abikaasale ette kiiruse ületamist. Alguses oli Janek väga ärev, kuna ei saanud aru, miks teda peatati. Ta tahtis näha, millisel alusel ta kinni peeti ja siis oli ka vaidlus politseinike ja Janeki vahel, millesse t a ei sekku em nud, vaid tegi õues suitsu enamuse aja ja ei kuulanud nende teksti. Tema hinnangul oli abikaasa kaine, võib olla pisut väsinud, aga kaine oli. Ta ei käitunud - mitte kuidagi selliselt kuidas tavaliselt alkoholijoobes inimesed käituvad. Menetlusalune isik

T.G seletas kohtuistungil, et selle aasta juulis, kuupäeva ei mäleta, kui tuli abikaasaga Põhjakeskuse poolt öisel ajal Olid eelmise õhtul autoga linna sisse. käinud vastuvõtul, kus kell 18 paiku pakuti tervituspokaal ja ta ei osanud kuidagi kahtlustada, et ta võiks öösel kella kahe ajal veel joobes olla. Kuulasid muusikat ja ajasid juttu, abikaasa oli telefonis. P Mäletas, et peale õhjakeskust tegi kohas kus oli möödasõit lubatud, möödasõidu linnakiirusest aeglasemalt ees liikuvast sõidukist, kuid kiirust ta ei ületanud. Tallinna tänavalt alla sõites enne Virma baari nurka nägi peeglist, et politsei on vilkuritega selja taga. Siis ta peaaegu hakkas pidurdama ja ütles abikaasale ka, et politsei on millegipärast taga ja kuskil peaks seisma jääma, aga kuna Tallinna tänav ja kui ära keerata siia poole peale Virma pubi, on ka

parkimise keeld, siis otsustasid vad see 200 meetrit x

tegi , et sõida xxx hoovi. Hoovi jõudes

autoukse lahti ja juurde tulnud politseinik tutvustas, et tema on R K, et tulgu ta autost välja. Küsis n, mis see põhjus on politseinikult, mis ta teinud o . Vastust ta ei saanud, vaid ikka, ei tulge autost Vastas ikka selgitatakse teinud välja kohe ja tulge meie autosse. , et äkki põhjust, mida ta olen. Kuidagi läks ärevaks, öine aeg ja võ üle ja R ta tunnistas, et ib-olla natukese turtsus ka ja

hakkas lõpuks selgitama, et ü nende märguannet ta on letanud kiirust ja eiras . Selgitas siis politseile, et nende märguannet nägi ta Virma baari nurgas ja otsis kohta, kuhu parkida, kus ei ole parkimise keeldu ega pidevat joont vaja ületada. nõudis välja, et me Politseinik ikkagi , et tulgu

autos selgitame teile seda. Muutus üleolevaks ja ärevaks. Tekkiski mingi lmääral sõnelus ka politsei poolt, mis päädis sellega, et lõpuks ta rabati uks lahti, temal õlast kinni ja rebiti autost välja ja paigutati politseiautosse. Lõpuks tuli ka teine ekipaaz ka. Siis viidi ta autoga politseihoovi ja kui hakkasid sõitma, siis politseinikud ütlesid, et radari peal on näit. Samas ei olnud seal näha mingeid kellaaegu või midagi, mille peal vastati, et ei peagi olema. Ta tegelikult ei tea, kelle näit seal oli, ega saa ka olla kindel, kas ta reaalselt seal mingeid numbreid üldse nägi, kuna oli tagaisstmel ja näit oli ees ja selle radari valgusti ei töötanu a oli nõus verd d. T andma, siis kui küsiti kas ta taha minna tõenduslikku puhuma või verd anda, ag b a teda ei viidud. Aparaat ei näidanud, aeg vale infot välja. kuigi mitu korda puhus ja see andis kogu Ta puhus ja puhus

hä unud lõpuni välja. sti pikalt tuli puhuda, kuid ei puh Ta ei saanud mitte midagi sinna teha.

T.G möönis, et ta ei pruukinud olla kaine, seletades, et mingite objektiivsete kriteeriumite alusel ta oma seisundit enne sõitma asumist ei kontrollinud, kuna alkomeetri patarei olevat olnud tühi. Kinnitas, et ei ole ei kiirust ületanud ega ka tahtlikult eiranud politsei peatumismärguannet. :

- mille kohaselt 06.07.2018 kell 2.38 Rakvere vallas kiirusmõõturi kasutamise protokoll, Rakvere - Haljala mnt 1.km-l, liikudes Rakvere suunas suunas, juhtis (Tõrremäe külas)

T.G x reg nr x kiirusega 95 km/h +/- 3km teel, kus mootorsõidukit xxx xxx lubatud suurim sõidukiirus on ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem

50 km/h, millega

kui 42 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker II MDR (taatlustunnistus TTRS- 18/00038). T.G on protokolliga tutvunud selle kohta /tl 5/; märkusi tegemata - Rakvere kaitsja taotlusel väärteoasja juurde võetud fotod vaatega Haljala tee 5 Tõrremäel vallas angaari ees olevale platsile, kus politsei 06.07.2018 kiirust mõõtis ja vaatega kiiruse mõõtmise kohast viadukti suunas, kus patrullautost eemalduva sõiduki kiirust mõõdeti /tl 59, 60/;

- indikaatorvahendi ja protokoll 06.07.2018, mille tõendusliku alkomeetri kasutamise

kohaselt tuvastati T.G mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM- 0082, taatlemistunnistuse nr TTRC-18/00101, alkoholijoove 0,57 -0,5 mg/l. T.G +/ on indikaatorvahendi kasutamise protokollis avaldanud, et silmad on punased kuna põeb allergiat. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil märkus “Ei puhunud lõpuni” /tl 6/; -

06.07.2018 /tl 7/; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus - isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt T.G peeti VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 06.07.2018 kell 02.45 ja vabastati 07.07.2018 kell 13.03 /tl 10/; - karistusregistri väljavõte 06.07.2018 seisuga /tl 12/

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistusena kohaldada T.G suhtes aresti vähemalt 10 päeva. Juhul kui kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistus on liiga karm, siis palus temale kohaldada aresti 30 päeva, mille oli nõus asendama ÜKT-ga.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.

Väärteoprotokolli kohaselt § 15 lg 1 p 2; § 69 lg 3 ja § 38 lg 1 rikkus T.G

LS

nõudeid, pannes seega toime LS § 227 lg § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava 3, väärteo. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega on T.G rikkunud LS § 69 lg 3 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 3 järgi. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. T.G tunnistas, et tarvitas ritusel alkoholi, eelneval õhtul ta ü tervitusjoogi näol

kuid ei osanud enda seisundit ilmselt sõnul oma õigesti hinnata, arvates, et o öösel li rooli

istumiseks p bjektiivse kriteeriumi alusel t oma seisundit ei iisavalt kaine. Ühegi o a enda sõnul kontrollinud. 06.07.2018 kell 03.51 tuvastati temal tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,57

+/- 0,05 mg/l tuvastamise . Väärteoasja kohtuliku arutamise käigus tõusetus küsimus joobe usaldusväärsusest õnnestunud katsete tõttu korduvalt puhuma ning , kuna T.G pidi eba

tema ja kaitsja seadsid seega menetlustoimingu usaldusväärsuse kahtluse alla. Kohtul puudub alus kahelda joobe tuvastamise usaldusväärsuses. Tunnistaja R K seletas kohtuistungil tõendusliku alkomeetri tööpõhimõtteid, et tõenduslik alkomeeter vajab kahte puhumist, kui korralikult puhuda. Kui isik ei ole suuteline, siis neli korda ja siis peab uuesti hakkama andmeid sisestama ja uuesti protseduuriga pihta hakkama, mida ta sel korral ka tegi. Isik peaks puhuma kaks korda, siis saab alkomeeter kohe tulemuse kätte. Kui isik korralikult ei puhu, siis alkometer ei anna midagi, laseb kõik protseduurid . Kui puhumine ebaõnnestub, siis prindib k uuesti teha a tšeki välja, kus on puhumise kohta null, seal ei näita. See on kuid mingit numbreid, st tulemust valge tsekk. Kui tõenduslik alkomeeter aga saab vajaliku koguse õhku siiski kätte, siis väljastab ka tulemuse, mis sel korral ka toimus. Ebausaldusväärseks hindab kohus menetlusaluse isiku väited, et politsei keeldus temaga verd andma minema . Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on temale enne st protseduuride teostamist selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki ning tema õigusi seoses joobe tuvastam protokollil. isega. Õigustega tutvumist on T.G kinnitanud oma allkirjaga

Tunnistaja R K ütlustega on tuvastatud, et menetlusalune isik hakkas vereproovi andmist nõudma alles peale välijuhi otsust tema arestimajja paigutamise kohta.

Samu

ti jõudis kohus järeldusele, et T.G on süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega rikkunud ka LS , mille kohaselt kohaselt on suurim lubatud § 15 lg 1 p nõudeid sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg järgi.

T.G tunnistas kohtuistungil, et peale P

kohas kus õhjakeskust tegi ta

möödasõit lubatud, möödasõidu linna kiirusest aeglasemalt ees liikuvast sõidukist, kuid oli

kiirust ta enda subjektiivse hinnangu kohaselt Objektiivselt on tema poolt juhitud ei ületanud.

sõiduki kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker II MDR (taatlustunnistus TTRS-18/00038). T.G on kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tutvunud selle kohta märkusi tegemata.

LS

38 lg 1 n on T.G kohtu hinnangul rikkunud samuti § õudeid süüliselt ja otsese tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 234 järgi. lg 1

LS § 38 lg 1 , mis sätestab juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kohaselt

liiklusjärelevalve teostaja poolt, on juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kohtuistungil seletas T.G, et tegi peale Põhjakeskust linna poole suundudes möödasõidu ees liikuvast sõidukist. Politsei fikseeris linna poole suunduva x maasturi kiiruse xxx

ületamise ning otsustas sõiduki kinni pidada. Politsei teostas liiklusjärelevalvet Tõrremäel

Põhjakeskuse ja linna viiva viadukti vahelisel alal Haljala tee 5 juures, kus mõõdeti T.G poolt juhitud eemalduva maasturi kiirust. Seda paikkonda ilmestavad menetlusaluse isiku kaitsja poolt kohtule esitatud fotod, millel on näha paikkond, kus viibis politseiauto ja vaade sellest suunast viadukti poole. Tunnistaja R K t, viaduktile ütluste kohasel lülitas ta

suundudes patrullautol sinised vilkurid peale viadukti, ringteel, liiklusohu vältimiseks tööle ja

kui oli maasturile järele jõudnud, lisaks ka punased. Kuna x kinni ei pidanud, siis pani ka xxx sisse helisignaali ning kuskil Kreut maasturile zwaldi 5a, s.o politseimaja juures sõitis ka kõrvale, kuid auto ikkagi kinni ei pidanud. Juhi sõidustiil tundus põgenemisena. temale Juhil ei saanud tema hinnangul märkamisega probleeme olla. T.G ütlused selle kohta, et tema märkas politsei peatumise märguannet alles

Virma pubi juures ja hakkas alles siis otsima kohta, kus turvaliselt peatuda, hindab kohus ebausaldusväärseteks suveöisel hämara . Ei ole eluliselt usutav, et

l ajal, kella 2.30 ajal, liiklus mil

linnas on sisuliselt olematu, et märka juht ega saa aru, et siniste ja punaste vilkuritega ning töötava sireeniga orienteeruvalt ühe kilomeetri läbimise kestel isegi kõrval tema taga ning kohati

sõitev politseisõiduk on andnud peatumismärguande poolt juhitud sõiduk

konkreetselt tema ile.

Korralduse, millele juht on kohustatud koheselt reageerima ja peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. T.G eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguan ütlused on kohtu net. Tema eitavad hinnangul kantud soovist vabaneda vastutusest.

T.G s osalise leidnud

üü on peale tema poolt süü omaksvõtu tõendamist ka tunnistajate K P ja R K

ning kohtuistungil uuritud kirjalike ütluste ning väärteotoimikus olevate

tõenditega. ütlused hindab kohus usaldusväärseteks, kuna need on kooskõlas nii

P ja R K K omavahel kui ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. andis kohtuistungil ütlusi, kuid A K tema ei teadnud endamisele kuuluvate asjaolude kohta sisulisi selgitusi anda, sest tõ enda sõnul ta

k ja kogu aeg telefonis oll ning muusikat kuulates õrvalistujana es liiklust ei jälginud ja ei

märganud, et abikaasa oleks kellestki mööda sõitnud, või et neid oleks politsei poolt peatada püütud. Seletas, et märkas politsei märguannet, kui olid Virma pubi juurde jõudnud. A ütlused K on loogilised, kuna kõrvalistujana ei olnud temal ka kohustust jälgida toimuvat Kohustus jälgida . kiirust ja alluda politsei poolt antud peatumise märguandele oli T.G, mida viimane aga ei teinud.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

T.G-le süüks arvatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3; § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi

.

LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 60 kilomeetrit tunnis. – Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 mg või kelle ühes liitris - väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.

LS § 224 lg 3 sätestab kohtu või kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud;

2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

LS § 234 lg 1 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuni. Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KarS § 57 ja § 58 mõistes

Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.

Kohus on seisukohal, et T.G-le mõistetav karistus peab näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides.

Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teona, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistab kohus karistused KarS § 63 lg 1 kohaselt sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohus leiab, et rakendades T.G KarS § 63 lg 1 sätteid, on põhjendatud karistada LS

24 lg 2 ga. § 2 sanktsioonis ettenähtud põhikaristuse

T.G on varem d, kuid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatu püsivalt hoolimatu käitumismust älja kujunenud t rit liikluses ei ole temal siiski v .

Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks karistada menetlusalust isikut raskeima karistuse, s.o arestiga. Arvestades aga seda, kuivõrd ulatuslikult tema rikkus liiklusseaduse norme - alkoholijoobes tahtlikult juhtis mootorsõidukit , ületas kiirust ning eiras sõiduki

kohustusliku peatamise märguannet, on tema süü suurus piisav õigustamaks talle karistuse mõistmist üle LS § 224 ettenähtud imummääras, s.o lg 2 sanktsioonis trahvi maks trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200,00 eurot.

T.G peeti käesolevas menetluses VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 06.07.2018 kell 02.45 ja vabastati 07.07.2018 kell 13.03. VTMS § 44 KarS § 68 lg 1 alu aluse kinni peetud, mis sel arvestatakse karistusaja hulka.

Seega, arvestadades tema se 06.07.2018- VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinnipidami

07.07.2018, s.o 1 päeva karistusaja hulka, tuleb seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista

0 trahviühiku ulatuses, s.o summas rahatrahv 29 1160,00 eurot.

Mõistes menetlusalusele isikule põhikaristuseks trahvi, peab kohus põhjendatuks määrata

T.G-le e, kuna tegemist on mitme lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmis raske liiklusalase rikkumisega tema poolt. Samas, kuna menetlusalust isikut ei ole varem LS § 224 järgi karistatud, siis LS § 224 lg 3 p 1 alusel tuleb pidada kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, s.o selle määras minimaalses .

Kohus leiab, et menetl

- ja käesoleval juhul saab usalusele isikule määratud põhi lisakaristust pidada piisavaks, et tema edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik