2-17-5536/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.detsember 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-5536

Tsiviilasi

N J hagi Elektrilevi OÜ vastu valduse rikkumise

lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: N J (isikukood xxx), esindajad

lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siret Siilbek

Kostja:

Elektrilevi

OÜ

(registrikood

11050857),

lepinguline esindaja Heili Raudkivi

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18.01.2018. a ja 18.10.2018. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta N J hagi Elektrilevi OÜ vastu rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

2.2.

Rahuldada

osaliselt

kostja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 3 640

eurot.

2.3.

Mõista N Jlt (isikukood xxx) Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks

välja menetluskulu 3 640 eurot.

2.4.

Kohustada N J (isikukood xxx) resolutsiooni punktis 8.3 väljamõistetud

menetluskuludelt tasuma Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Jätta

hageja

25.10.2018

taotlus

kohtuistungi protokolli

parandamiseks rahuldamata.

2-17-5536

2 (10)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja seisukohad

1. N J (hageja) esitas hagi Elektrilevi OÜ (kostja) vastu valduse rikkumise lõpetamise nõudes.

2. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja valduse rikkumine ja eemaldama hagejale

kuuluvalt kinnisasjalt xxx kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits.

3. Kinnisasi asukohaga xxx kuulub hagejale. Hageja kinnisasjal asub kostjale kuuluv

elektrimasti tõmmits. Elektrimast ise asetseb hageja kinnitus ees xxx tänaval. Mast on

hageja hinnangul paigaldatud 2006. aastal.

4. Niisuguseid töid, mille käigus eemaldatakse seni püsivalt maaga ühendatud rajatis või selle

osa lammutatakse ning selle asemele püstitatakse täielikult uus rajatis, on tegemist selle uue

rajatise püstitamisega, mitte hooldustöödega nagu väidab kostja. xxx tänaval on 2006. a

vahetatud vähemalt kaheksa masti. Peaaegu terve tänavavahe ulatuses mastide vahetamist

ei saa käsitleda üksikute osadena. Niivõrd mahukas (sisuliselt terve tänavalõigu) ulatuses

vanade mastide eemaldamist (lammutamist) ning seejärel täiesti uute mastide püsti panemist

ei saa käsitleda pelgalt hooldustöödena. Hageja hinnangul tuleb eelkõige lähtuda mitte

tehnorajatise asukohast, vaid sellel tehtud tööde sisust.

5. Ka tõmmitsa puhul on tegemist seega püstitamisega. Seejuures on muudetud ka tõmmitsa

asukohta (tõenäoliselt 2009.a).

6. 2009. aastal eemaldati hageja kinnisasjal asuv elektrimast ja õhuliin asendati

maakaabelliiniga. Ka 2009.a ehitustööd on käsitletavad tehnorajatise püstitamisena.

Seejuures on kostja ka 2009. aastal muutnud vaidlusaluse masti ja tõmmitsa asukohta. Isegi

juhul kui vaidlusaluse tõmmitsa asukohta poleks muudetud, on liini konfiguratsiooni

muutumise tõttu selline töö käsitletav tehnorajatise püstitamisena, mistõttu kostja kaotab

õiguse tugineda asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 ja lg 2 sätestatud

talumiskohustusele. Hageja kinnistule rajatud masti tõmmits ei ole hõlmatud 22.12.2008. a

isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga.

7. Tehnorajatise paiknemiseks hageja kinnisasjal puudub õiguslik alus.

8. Poolte vahel sõlmiti 29.11.2016. a kompromiss, kuid hageja on selle 22.03.2017. a

tühistanud. Kostja jättis hagejale kompromissilepingu sõlmimisel mulje, et tõmmitsa

rajamine on võimalik ka varasemale mastile, siis sõlmis kostja kompromissilepingu, olles

eksimuses. Kostja on hageja lepingu sõlmimiseni viinud ka pettuse teel. Alles pärast lepingu

sõlmimist avaldas kostja, et kavatseb tõmmitsa paigutada hagejale kuuluva värava ette.

Kostjale oli igal juhul selge, et hageja kinnistul toimub ehitustegevus ning hageja vajab

kinnistule ligipääsu. Juhul, kui värava asukoht ei olnud kostjale teada, oleks heauskselt läbi

rääkinud isik planeeritava värava asukoha järele ka küsinud. Teiseks planeeris kostja mastile

kahe vastassuunalise tõmmitsa paigaldamist. Olukorras, kus hagejale kuuluvale kinnistule

pääseb tänavalt vaid ühest küljest, oleks pidanud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

2-17-5536

3 (10)

võrguettevõtjana kostja aru saama, et kahe vastassuunalise tõmmitsa paigutamine peab

objektiivselt sulgema ligipääsu väravale. Elektriposti tõmmitsa saab kinnisasjalt eemaldada

ja see on tehniliselt võimalik. Puudub vajadus, et see tõmmits asuks hageja kinnisasjal.

9. Hageja palub jätta kohaldamata AÕSRS § 152 lg 1 ja lg 2 ning tunnistada need sätted

põhiseadusega vastuolus olevaks. AÕSRS § 152 lg 1 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb

jätta kohaldamata põhjusel, et:

-

See ei võimalda kaaluda kinnisasja omaniku huve ja eelistab tehnorajatise omaniku

huve;

-

See ei võimalda talumiskohustust lõpetada;

-

Tehnorajatis häirib hageja igapäeva elu ja elukorraldust; - Tõmmitsa eemaldamine ei

ole keeruline.

10. AÕSRS § 152 lg 2 on põhiseadusega vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata põhjusel, et:

-

AÕSRS § 152 lg 2 ei võimalda kaaluda kinnistu omaniku huvi tehnorajatise

talumiskohustuse lõpetamiseks või muutmiseks;

-

Tehnorajatis häirib hageja elukorraldust; - Tõmmitsa eemaldamine on võimalik.

11. Hageja esitas 25.10.2018. a taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Kostja vastuväited hagile

12. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

13. xxx tänava elektrivõrk on välja ehitatud 1970. ja 1980. aastatel. Tõmmits on hageja

kinnisasjal samas asukohas olnud vähemalt 1983. aastast. Hageja pidi olema tõmmitsast

teadlik enne kinnisasja omandamist, kuna eelmine omanik oli xxx, mis kuulub hagejale.

14. 2006. aastal teostati xxx tänava õhuliini hooldus- ja remonditöid, mille käigus liini

konfiguratsiooni ei muudetud. Vahetatud on mitmeid maste. Hooldustööde käigus

paigaldatakse uus mast täpselt amortiseerunud masti asukohta.

15. Tõmmitsa ankru paigaldamiseks kaevatakse pinnasesse auk, ankruplaadi ja kivide vahele

puistatakse eralduskiht peenemast pinnasest ja vajadusel lisatakse lisaraskus. Mistahes

valamistööde teostamist ei tehta ega ole ka varasemalt tehtud. Sel moel toimub ka töö

teostamine amortiseerunud tõmmitsa asendamisel hooldustööde käigus.

16. Mast hageja kinnisasjal demonteeriti 2009. a peakaitsme suurendamise projekti käigus.

Vaidlusaluse masti ega tõmmitsa asukohta kostja 2009. a tööde käigus muutnud ei ole.

17. Kuna vaidlusaluse masti ja tõmmitsa asukohta 2009. aasta ehitustööd ei puudutanud, siis ei

hõlmanud ega pidanudki 22.12.2008. a leping nimetatud rajatisi hõlmama.

18. Hageja kinnisasi on esmakinnistatud 1998. aastal. Hagejal on tehnorajatise talumiseks

kohustus seaduse alusel. Hageja talumiskohustus tuleneb AÕSRS § 152 lg-st 1 ja lg-st 2.

Amortiseerunud masti ja/või tõmmitsa vahetus on tavapärane elektrivõrgu käidu juurde

kuuluv tegevus, mille käigus ei saa kostja hinnangul liini talumiskohustus kaduda.

19. Kostja soovis hageja ja kostja vahel 29.11.2016. a sõlmitud kompromissiga vältida

kohtuvaidlust. Kostjal puudus vajadus selle sõlmimiseks kuna hagejal on seadusest tulenev

talumiskohustus. Hagejal puudus õigus kompromissi tühistamiseks. Kostja on lepingust

tulenevad kohustused täitnud. Kompromisslepingu punktist 6 tulenevalt kinnitas hageja, et

pärast lepingu sõlmimist puuduvad tal kostja vastu igasugused varalised ja mittevaralised

nõuded seoses lepingu punktis 1 nimetatud vaidlusega. Kostja ei ole kompromisslepingu

2-17-5536

4 (10)

sõlmimise eel ega ajal hagejat kuidagi eksitanud ega tegelikke asjaolusid varjanud. Hageja

ei saanud mõistlikult eeldada, et lepingus nimetatud optimaalseim tehniline lahendus

tähendabki üksnes seda, et tõmmits eemaldatakse ja mistahes muid toiminguid ei tehta.

Põhjus, miks lepingus viidatud tehniliselt optimaalseima lahenduse realiseerimisest loobuti,

oli üksnes hageja vastasseis lahendusele. Projekteerimise käigus sai selgeks, et tehniliselt

optimaalseima lahenduse korral tuleb kaks uut tõmmitsat paigaldada Xxx tn 57 kinnistu ette

linnale kuuluvale transpordimaale, kuid hageja asus seisukohale, et need jäävad tema

sissesõiduteele ette ja keeldus kostja projekteerija pakutud lahendusest. Et selline lahendus

hagejale ei sobi, ei saanud kostja kuidagi teada, kuna vastavalt hageja enda esitatud

tõenditele oli kostjale teadmata, kuhu kavatseb hageja värava ehitada.

20. Vastuolu põhiseadusega ei ole, kuna piirangud on kehtestatud seadusega. 1983. a toimus

elektrivõrgu rajamine xxx tänava piirkonda riigi maale, seega oli olemas ka maaomaniku

nõusolek. Hageja on ise sellise olukorra tekitanud, jättes kinnisasjale sissepääsu rajamisel

arvestamata tõmmitsa asukohaga. Hageja ei selgita, mil moel on temale tõmmitsa kui

tehnorajatise tõttu väidetavalt tekkiv kahju oluliselt suurem avalikust huvist või

tehnorajatise omaniku huvist. Hageja kinnistu sihipärane kasutamine ei ole tõmmitsa tõttu

kuidagi takistatud ning ilmselgelt ei arva seda ka hageja ise, kes kinnistule elamu ehitas ja

sissepääsu kinnistule teadlikult tõmmitsa vahetusse lähedusse rajas.

21. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele kohtuistungi protokolli parandamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

23. Hageja nõuab kostjalt valduse rikkumise lõpetamist. Kohtu hinnangul on hageja nõuet

võimalik käsitleda omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõudena.

Omand on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning

omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 89 kohaselt on

omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei

ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 kolmandast lausest tulenevalt on nõude rahuldamine

välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

24. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

•

Kinnisasi asukohaga xxx kuulub hagejale.

•

Hageja kinnisasjal asub kostjale kuuluv elektrimasti tõmmits.

•

Hagejale kuuluv kinnisasi on esmakinnistatud 1998. a.

•

Kostja on jaotusvõrgu ettevõtja, kes osutab elektrivõrguteenuseid.

•

Elektrimasti tõmmitsa näol on tegemist tehnorajatise osaga.

•

2006. aastal paigaldati elektriposti asemel uus mast, seejuures vahetati välja xxx

tänaval kokku 8 elektrimasti.

2-17-5536

5 (10)

•

2009. aastal eemaldati hageja kinnisasjal asuv elektrimast ja õhuliin asendati

maakaabelliiniga.

•

22.12.2008. a sõlmiti hageja kinnisasja varasema omaniku ja Osaühing Jaotusvõrk

vahel isikliku kasutusõiguse seadmise leping, mille sisuks oli Osaühingule

Jaotusvõrk isikliku kasutusõiguse andmine maakaabelliini elektrivõrgu kaitsevööndi

ulatuses.

•

Hageja ja kostja vahel on 29.11.2016. a sõlmitud kompromissleping, milles

muuhulgas lepiti kokku, et pooltel puuduvad vaidlused seoses hageja kinnisasjal

asuva kostjale kuuluva tõmmitsa asukohaga.

25. Vaidluse põhisisu on käesolevas asjas selles, kas hageja ja kostja vahel 29.11.2016. a

sõlmitud kompromissleping on kehtiv, kas 2006. a hageja kinnisasja ees xxx tänaval asuva

elektrimasti paigaldamise puhul oli tegemist tehnorajatise püstitamise või hooldustöödega.

Samuti on vaidluse all, kas 2009. a tööde käigus muudeti vaidlusaluse masti või tõmmitsa

asukohta. Samuti on vaidluse all, kas juhul kui vaidlusaluse masti ega tõmmitsa asukohta ei

muudetud, siis 2009. a töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse. Pooled vaidlevad

ka selle üle, kas AÕSRS § 152 lg 1 ja lg 2 on põhiseadusega kooskõlas või mitte.

26. Tehnorajatise talumiskohustus saab tuleneda AÕSRS § 152 lg-st 1, lg-st 2 või AÕS § 158 lg

1 või AÕS § 1581 lg 1. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma

olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui

esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma

tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud eeldused

või muu talumiskohustus. AÕSRS § 152 lg 2 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud

taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581

nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli

ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

AÕSRS § 152 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse

puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale

kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu

või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul.

27. Juhul kui AÕSRS § 152 lg 1 või lg 2 ei kohaldu, peab kohus hindama, kas talumiskohustus

puudub AÕS § 158 lg 1 või AÕS § 1581 lg 1 alusel. AÕS §-d 158 ja 1581 reguleerisid ja

reguleerivad talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada

võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras,

kus tehnorajatis on hageja kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku

seisundit reguleerib AÕSRS § 152 (vt Riigikohtu 11.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-

1517137). Seega ei näe ka praegu kehtivad AÕS ega AÕSRS sätted ette seadusest tulenevat

talumiskohustust selliste tehnorajatiste suhtes, mis on ehitatud pärast 1. aprilli 1999. a.

AÕS §-st 1581 tulenevalt tekib talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses

sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Vaidlust ei ole, et hageja kinnisasjale piiratud

asjaõigust ega sundvaldust seatud ei ole. Seega juhul kui kohus tuvastab, et AÕSRS § 152 lg 1

või lg 2 ei kohaldu, siis ühtegi seadusest tulenevat alust hageja kinnisasjal tõmmitsa asumise

talumiseks ei ole.

2-17-5536

6 (10)

28. Enne kui kohus asub tuvastama, kas hagejal on talumiskohustus või mitte, peab kohus

hindama poolte väiteid 29.11.2016. a sõlmitud kompromisslepingu (edaspidi ka Leping)

kehtivuse osas.

29. Lepingu p 1 kohaselt lõpetavad käesoleva lepingu sõlmimisega pooled omavahelise

vaidluse kinnisasjal katastritunnusega xxx asukohaga xxx Elektrilevi OÜle kuuluva

tehnorajatise (masti tõmmits) õiguslikul alusel paiknemise üle.

Lepingu p 3 kohaselt soovib N J käesolevaga tehnorajatise eemaldamist enda kinnistult ja juhul

kui selleks saadakse teiste kinnisasjade omanikelt nõusolekud eemaldatakse tehnorajatis lepingu

p 1 nimetatud kinnistult hiljemalt 31.05.2017 tingimusel, et lepingu p 4 nimetatud summa on

tasutud hiljemalt 30.11.2016. Lepingu punktis 5 on märgitud, et tehnorajatise

ümberpaigutamise kulud on tehniliselt optimaalseima lahenduse puhul orienteeruvalt 4000

eurot, millest N J hüvitab Elektrilevi OÜle 2150 eurot käesoleva lepingu alusel kandes

nimetatud summa Elektrilevi OÜ arveldusarvele xxx Swedpangas märkides selgitusse xxx.

Juhul kui tehnorajatise eemaldamine ei ole lepingu p 3 nimetatud asjaoludel võimalik või

tehniline lahendus osutub kallimaks, tagastatakse N J`le tasutud summa või lepitakse kokku N

J poolt täiendavalt tasutav summa. Lepingu p 6 kohaselt kinnitab N J, et peale lepingu sõlmimist

puuduvad tal Elektrilevi OÜ vastu igasugused varalised ja mittevaralised nõuded seoses lepingu

p 1 nimetatud vaidlusega ja ta teavitab Elektrilevi OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-16-17398 esitatud

hagi menetlemise ebavajalikkusest kohut, taotledes selle menetlusse mittevõtmist. Juhul, kui

kohus hagi siiski menetlusse võtab, loobub N J hagist (I kd tl 19-20).

30. Hageja väitel viis kostja hageja eksimusse sellega, et kostja ei teavitanud hagejat sellest, et

Lepingu punktis 5 märgitud tehniliselt optimaalsem lahendus tähendab seda, et masti

tõmmitsad jäävad paiknema hageja kinnistu sissesõidu ette.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest,

on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene

pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele

tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole

tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS §

29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega,

andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu

26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).VÕS

§ 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes

sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

31. Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud sellega, et jättis

hagejale enne Lepingu sõlmimist teavitamata, milline on tõmmitsa eemaldamise optimaalne

lahendus. Kohus nõustub kostjaga, et Lepingu sõlmimise ajaks ei olnud veel teada tõmmitsa

eemaldamise optimaalne lahendus ja seda lahendust asuti alles leidma. Kohtu hinnangul

kinnitab seda Lepingu punkti 5 enda sõnastus, milles on märgitud optimaalne lahendus,

seejuures täpsustamata, milles see seisneb. Kohus leiab, et kompromisslepingu sõlmimisel

lepivad pooled võimalikult konkreetselt kokku kompromissi tingimustes ega jäta midagi

olulist lahtiseks. Optimaalse lahenduse lahtiseks jätmisega on pooled pidanud kohtu

hinnangul silmas seda, et see lahendus sisustatakse alles Lepingu sõlmimise järgselt. Samuti

viitab sellisele tõlgendusele Lepingu punkti 5 sõnastuses kasutatud lauseosa - „või tehniline

2-17-5536

7 (10)

lahendus osutub kallimaks“. Sellest tulenevalt ei olnud pooltel Lepingu sõlmimisel veel

ühest ettekujutust, kuidas ja milliste kuludega tõmmitsa eemaldamine hageja kinnisasjalt

aset leidma saab. Kohtule on esitatud projekteerimisülesanne nr 25142, mis koostatud

07.12.2016. a ning mille kohaselt nähti ette, et xxxx kinnisasja ees asetsevale õhuliini

mastile paigaldatakse tõmmitsad selliselt, et need ei ulatuks hageja kinnisasjale (I kd tl 62-

63). Seega koostati ka projekteerimisülesanne alles pärast Lepingu sõlmimist ja kohtu

hinnangul on põhjendatud kostja väide, et Lepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha,

milliseid konkreetseid lahendusvõimalusi tegelikkuses võimalik kasutada oleks.

32. Kuna Lepingus ei olnud kokku lepitud, milline on optimaalne lahendus, siis ei saa kostjale

ette heita konkreetset pakutud lahendusviisi. Vaidluse all ei ole see, et sel ajal kui kostja

optimaalsemat lahendust otsis, toimus hageja kinnisasjale xxx elamu ehitus ja

sissesõiduväravat ei olnud veel ehitatud. Antud asjaolu kinnitab ka hageja poolt esitatud foto

(I kd tl 6), millelt nähtub ehitusjärgus elamu ja ajutine piirdeaed. Hageja väitel oleks kostja

pidanud elamu ehitamisest järeldama, et hageja vajab ka kinnisasjale sissesõidu võimalust.

Kohtu hinnangul ei saa aga sellest, et toimus elamu ehitamine, järeldada seda, et kostja

pidanuks Lepingu sõlmimise ajal või projekteerimisülesannet andes teadma konkreetse

värava asukohta.

33. Lepingu punktis 3 on hageja avaldanud soovi tõmmitsa eemaldamiseks enda kinnistult (I kd

tl 19-20). Sellest teeb kohus järelduse, et hageja sooviks oli tõmmitsa eemaldamine enda

kinnistult. Kostja poolt pakutud optimaalseks lahenduseks oli kahe tõmmitsa paigaldamine

Tallinna linnale kuuluvale maale. Seega oli kostja poolt välja pakutud lahendus kooskõlas

hageja soovidega. Lepingust ei saa kohtu hinnangul järeldada poolte tahet sõlmida Leping

tõmmitsa konkreetse asukohaga väljaspool hageja kinnisasja piiri. Lõplikud lahendused ja

tõmmitsa hilisem paiknemine oli Lepingu kohaselt jäetud lahtiseks. Hageja võttis sellise

sõnastusega lepingu sõlmimisega endale riski, et talle lõpuks ükski variant ei pruugi sobida

ja tõmmits jääb endiselt tema kinnisasjale.

34. Juhuks kui hagejale pakutud optimaalne lahendus ei leia hageja poolt heakskiitu oli kohtu

hinnangul poolte vahel Lepingus kokku lepitud, et rakendatakse kallimat lahendust.

Hagejale jäi ka sellise variandi puhul õigus sellega mitte nõustuda ja kogu makstud raha

tagasi saada (Lepingu punkt 5 teine lause). Vaidlust ei ole selles, et hagejale kostja poolt

pakutud optimaalne lahendus ega pakutud kallim lahendus (õhuliini maakaabelliiniga

asendamine) ei sobinud.

35. Kohtu hinnangul ei nähtu ei Lepingust ega ühestki kohtule esitatud tõendist seda, et kostja

oleks hagejale Lepingu sõlmimisel jätnud mulje, nagu oleks tõmmitsa rajamine võimalik

selliselt, et need hageja kinnisasja tänavapoolsele küljele ette ei jää. Elektrilevi OÜ

Kliendipöördumiste halduse spetsialist J H 13.10.2016. a e-kirjast (I kd tl 16) sellist järeldust

teha ei saa. J Hesitas antud e-kirjaga hagejale selgitused, mille kohaselt „olemasoleva liini

konfiguratsiooniga peab tõmmits jääma xxx kinnistule. Ülejäänud lahendused on

võimalikud, kuid vajavad juba liinide konfiguratsiooni muutmist ehk liinide ümber ehitust

(projekteerimine, uute võimalike mastide asukohad, tõmmitsate või tugede ümber

projekteerimist, maaomanikega kooskõlastamine ja muu võrgu ümberehitusega kaasnevad

tegevused ja kulud), kuna tõmmitsata mast püsima ei jää. Ilma olemasolevat võrgu

konfiguratsiooni muutmata ei ole võimalik kinnistult ümber tõsta tõmmitsat

transpordimaale. Mast paikneb ca 1m haljasala ribal, kuhu ei ole võimalik nõuetekohaselt

tõmmitsat paigaldada. Tõmmitsa ankur peab jääma mastist 3-4m, et see nõuetekohaselt ka

masti sirgena hoiaks.“ (I kd tl 16). Seega ei oleks ilma olemasoleva võrgu ümberehituseta

olnud võimalik variant, mille kohaselt tõmmitsaid hagejale kuuluva kinnisasja ette ei jää.

2-17-5536

8 (10)

36. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hagejat eksimusse viinud ega hagejat petnud ning

29.11.2016. a sõlmitud kompromisslepingu puhul ei ole tegemist tühise tehinguga.

37. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578

lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma

nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Riigikohus on

varasemas praktikas leidnud, et kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul, on oma ese,

s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS

§ 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes

nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta

nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13; 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-10, p

13; 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6579/47, p 11). Lepingu punktides 1 ja 6

leppisid pooled kokku, et hageja sisuliselt oma senistest nõuetest seoses kostjale kuuluva

elektrimasti tõmmitsaga loobub ja hageja omandab uue õiguse nõuda Lepingu punktis 3

kokku lepitud ulatuses ja tingimustel tõmmitsa eemaldamist oma kinnisasjalt. Hageja ei

soovinud lõpuks oma õigust kasutada, mille tõttu ei tekkinud kostjal Lepingu alusel

kohustust tõmmitsa eemaldamiseks.

38. Hageja on seega Lepingu alusel loobunud oma tõmmitsa eemaldamise nõude õigusest kostja

vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingust

tulenevalt ei saa teha järeldust, et hageja loobumine oleks olnud seotud sellega, kas hageja

saavutab Lepingu eesmärgi (tõmmitsa eemaldamine oma kinnisasjalt) või mitte. 39. Kuna

hageja on kehtivalt loobunud oma õigusest nõuda oma kinnisasjalt kostjale kuuluva

tõmmitsa eemaldamist, ei hinda kohus kas 2006. a hageja kinnisasja ees Xxx tänaval asuva

elektrimasti paigaldamise puhul oli tegemist tehnorajatise püstitamise või hooldustöödega;

kas 2009. a tööde käigus muudeti vaidlusaluse masti või tõmmitsa asukohta; kas 2009. a

töödest tulenevalt kaotas hageja talumiskohustuse ega seda, kas AÕSRS § 152 lg 1 ja lg 2

on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kohus peab eeltoodust tulenevalt mittevajalikuks

hinnata ka nimetatud asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid.

40. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja taotlus 18.10.2018. a kohtuistungi protokolli

parandamiseks rahuldamisele.

Hageja soovib protokolli lk-l 3 kostja sõnavõtule „See oli 30-50 aastat vana. See oli

amortiseerunud.“ lisada hageja vastuse „Betoonankrud ei amortiseeru ja nende asendamine ei

ole tavapärane, vastasel juhul amortiseeruksid ka majade vundamendid ning neid tuleks

asendada“. Samuti soovib hageja protokolli lk-l 5 hageja sõnavõtule „Tegemist on kinnistu sees

tehtud fotoga. Nähtub, et tõmmits jääb keset autode parkimise kohta.“ lisada hageja vastuse –

„Pildil on näha ka tõmmitsa uus, teistest erinev tehniline lahendus.“ Samuti soovib hageja

protokolli lk-l 6 kostja sõnavõtule „Amortiseerumine.“ lisada hageja vastuse – „Tõmmits ega

betoonankur ei amortiseeru.“ Kostja palub jätta hageja taotlus rahuldamata. TsMS § 53 lg 2

kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli

parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja soovib

protokolli täiendada. See ei ole aga TsMS § 53 kohaselt võimalik kuna TsMS § 53 võimaldab

protokolli parandada mitte täiendada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162

lg 1. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

2-17-5536

9 (10)

42. Kostja esitas 17.10.2018. a koostatud menetluskulude nimekirja, milles märkis, et kostja

menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud kokku summas 3090 eurot (

käibemaksuta). Kostja esitas 08.11.2018 täiendavate menetluskulude nimekirja, milles märkis,

et täiendavateks menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud 800 eurot.

43. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

44. Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus leiab, et osaliselt on kostja poolt märgitud menetluskulude näol tegemist põhjendamatu

kuluga. Kohus peab põhjendatuks kostja poolt menetluskulude nimekirjades märgitud

menetlustoiminguid, kuid osaliselt on tegemist põhjendamatu ajakuluga. Nimelt ei pea kohus

põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu seoses 18.10.2018. a kohtuistungi

ettevalmistamisega. 18.10.2018. a kohtuistungiks oli kohus poolte taotlused juba lahendanud ja

varasemal istungil arutanud pooltega asjaolusid ning selgitanud õiguslikku külge ja

tõendamiskoormust. Seega ei olnud kostja lepingulisel esindajal põhjust eeldada, et jätkuistungi

näol oleks pidanud olema tegemist täiendavat ettevalmistamist vajava istungiga. Kohus leiab,

et selleks piisanuks ka kahest tunnist. Samuti ei ole kohtuhinnangul põhjendatud kostja

lepingulise esindaja poolt 08.11.2018. a menetlusdokumendi koostamiseks 3 tunni kulutamine.

Kostja kohtukõne teesid sisaldavad varasemalt kostja poolt avaldatud seisukohti, mistõttu

kohtukõne koostamine ei oleks kostjale pidanud olema ei keerukas ega ajamahukas. Kohus

leiab, et põhjendatud oleks ajakulu 1,5 tunni ulatuses.

Ülejäänud kostja poolt viidatud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud

kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 36,4 tundi.

45. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on

leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata

igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 100 eurot, käibemaksu ei

lisandu. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab asja keerukusele ja

mahukusele.

46. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 3640 eurot.

47. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-17-5536

10 (10)

Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik