2-18-8362/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8362

Tsiviilasi

Dom OÜ hagi Rävala Õigusbüroo OÜ, Tallinna

kohtutäitur Elin Vilippuse ja Reality KV OÜ vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja

väljanõudmiseks,

tahteavalduse

andmiseks

kohustamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dom OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja (määruskaebuse esitaja) Dom OÜ (registrikood

14190719), lepinguline esindaja Vladimir Kolga

Kostja I Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja II Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Kostja III Reality KV OÜ (registrikood 12276977),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5. novembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas Dom OÜ (hageja) 31. mail 2018 Harju Maakohtule hagi Rävala

Õigusbüroo OÜ (kostja I), Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kostja II) ja Reality KV OÜ

(kostja III, kõik koos kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja

väljanõudmiseks, tahteavalduse andmise kohustamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.

Maakohus jättis 20. juuni 2018 määrusega hageja nõude menetlusse võtmata ja menetluskulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. septembri 2018 määrusega hageja

määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärused jõustusid 20. septembril 2018.

2. Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 16. juulil 2018. Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt on kostjale I osutatud põhimenetluses õigusabi kokku 3,5 t ulatuses tunnihinnaga

120 eurot (lisandub käibemaks), kokku summas 420 eurot (käibemaksuta).

Kostja III esitas menetluskulude nimekirja 27. juunil 2018 ja täienduse sellele 10. juulil 2018.

Kostja III menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on talle osutatud põhimenetluses õigusabi

kokku 9 t ja 18 min ulatuses tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks), kokku summas

1 581 eurot (käibemaksuta).

Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Hageja kostjate I ja III menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus mõistis 5. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejalt kostja I

kasuks välja menetluskuluna 420 eurot ja kostja III kasuks menetluskuluna 900 eurot ning

viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1, § 174 lg-le 10 ja

§ 177 lg-le 2 ning Riigikohtu praktikale.

5. Kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud ajakulu (3,5 t) on täies

mahus põhjendatud, menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning neile kulunud aeg on proportsionaalne toimingu mahu ja keerukusega.

Esindaja osutatud õigusteenuse hind 120 eurot tunnis (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning nimetatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse

sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.

Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot (= 3,5 × 120).

6. Kostja III lepingulise esindaja tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 6 t

ulatuses, arvestades põhimenetluses esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Esindaja osutatud

õigusteenuse hind 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest osutamisel rakendatud tunnitasumäär ning ei ole vaidluse sisu, mahtu ja

keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Põhjendatud oli

kasutada õigusabi tunnihinnaga 150 eurot. Kuivõrd kostja III on käibemaksukohuslane ja tal on

võimalik tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostja III

menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kostja III

menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot (= 6 × 150).

MÄÄRUSKAEBUS

7. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja

uue määrusega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt saata menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise taotlus uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3 (4)

Maakohus mõistis kostjate I ja III lepinguliste esindajate menetluskulud hagejalt välja nõutud

summa ulatuses, kuid ei arvestanud ega kaalunud asja keerukust, aeganõudvust ja kulude

vajalikku ulatust. Kostja I õigusabikulu on põhjendatud 240 euro ulatuses ja kostja III

õigusabikulu 340 euro ulatuses (mõlema puhul kohtumääruse ja materjaliga tutvumine, analüüs

ja konsultatsioon kliendiga 0,5 t ning vastuse koostamine 1,5 t). Lisaks ei ole kostjad I ja III

kuludokumente kohtule esitanud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostjad II ja III vaidlesid määruskaebusele vastu, kostja I vastust ei esitanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 10. detsembril 2018 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

10. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud

menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.

Maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb menetlusosalistele

osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles

viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusosaliste

õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel

kaalumispiire ületanud.

11. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada

menetluskulude jaotust. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 on menetluskulude jaotus kindlaks

määratud 20. juuni 2018 menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et

menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa vaidlustada

menetluskulude jaotust.

Praeguses asjas on põhimenetluses jäetud kostjate menetluskulud nii maa- kui ka

ringkonnakohtus hageja kanda. Seega on maakohus põhjendatult lähtunud põhimenetluses

kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest ja kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

hagejalt välja mõistnud.

12. Asjakohatu on ka hageja väide, et kostjad I ja III ei ole kuludokumente esitanud. TsMS

§ 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente,

kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praeguses asjas põhjendatult kostjate I ja III

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud menetluskulude nimekirja alusel.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

14. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

4 (4)

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest