2-17-7902/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. detsembril 2018

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-7902

Kohtuasi

Osaühing P I hagi T S ja E C OÜ vastu kahju hüvitiste ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

462 464,69 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing P I (registrikood xxxx, asukoht xxxx);

lepingulised esindajad M-M M ja C T

Kostja I: T S (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja II: E C OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Kohtuistungi aeg

07. november 2018

Resolutsioon

Osaühing P I hagi T S ja E C OÜ vastu kahju hüvitiste ja

viiviste väljamõistmiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses Osaühing P I kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Osaühing P I (edaspidi hageja) palus T S (edaspidi kostja 1) ja E C OÜ (edaspidi kostja 2)

vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt 1 Osaühingu S A kasuks põhivõlgnevus 140 605,63

eurot ja viivisvõlgnevus alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni

VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras ning solidaarselt kostjaga 1 kostjalt 2

Osaühingu S A kasuks välja põhivõlgnevus 140 605,63 eurot ja viivisvõlgnevus alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lõige 1 lauses 2

ettenähtud määras.

2. 22.05.2017 suurendas hageja haginõudeid ja palus mõista kostjalt 1 Osaühingu S A kasuks

välja põhivõlgnevus 428 208,05 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni

põhinõude lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras ning mõista

solidaarselt kostjaga 1 kostjalt 2 Osaühingu S A kasuks välja põhivõlgnevus 428 208,05

eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni VÕS § 113

lõige 1 lauses 2 ettenähtud määras.

Hagiavalduse asjaolud

3. 21.03.2006 sõlmisid kostja 2 ja E Osaühing (likvideerimisel) kavatsuste protokolli, mille

kohaselt

leppisid

pooled

kokku,

et

omandavad

ühiselt

uue

osaühingu,

mille

majandustegevuseks on kinnisvara arendus ja üürile andmine ning fikseeriti xxxx asuvad

kinnistud xxxx, mille ümber ja millega seotult omandatava äriühingu majandustegevus pidi

hakkama toimuma. 21.03.2006 asutati Osaühing S A (likvideerimisel) (edaspidi ka äriühing),

mille omandasid 19.04.2006 kostja 2 (60% osalus), E Osaühing (10% osalus), I B I osaühing

(10% osalus), OÜ E I (10% osalus) ja hageja (10% osalus). Äriühingu juhatuse liikmeteks

määrati T M ja kostja 1. E Osaühing võõrandas kinnistud 15.05.2006 äriühingule

müügihinnaga 6 700 000 EEK-i ehk 428 208,05 eurot. 13.10.2011 lõppesid T M volitused

äriühingu juhatuse liikmena.

4. 2015. aastal avastas hageja, et äriühing juhatuse liikme kostja 1 isikus on 22.05.2012 hageja

ja teiste väikeosanike teadmata võõrandanud kinnistud suurosanikule kostjale 2, kelle

juhatuse liikmeks oli samuti kostja 1. Hageja saatis kostjale 1 korduvalt teabe nõudeid, milles

palus esitada äriühingu 2012.a kuni 2014.a majandusaasta aruanded; ülevaate äriühingu

majandustegevusest

perioodil

01.01.2015

kuni

31.10.2015;

ülevaate

ja

kogu

dokumentatsiooni, mis on seotud xxxx tänaval asuvate kinnistute notariaalselt tõestatud

võlaõigusliku ja asjaõigusliku müügilepingu koopia, millega äriühing võõrandas kinnistud

kostjale 2 ning kirjalik selgitus, millistel põhjustel otsustas äriühing kinnistud võõrandada;

ülevaate kõikidest tehingutest järgnevate isikute vahel: äriühingu ja kostja 1 vahel; äriühingu

ja kostja 2 vahel; ning äriühingu ja teiste kostjaga 1 seotud isikute vahel, s.h vastav tehingute

dokumentatsioon. Hageja teabe nõuetele vastust ei saanud, mistõttu pöördus kohtu poole

vastava avaldusega.

5. Kostja 2 võõrandas pärast avalduse kättesaamist 26.02.2016 osaluse äriühingus M H OÜ-le,

misjärel lõppesid 08.03.2016 kostja 1 volitused äriühingu juhatuse liikmena ning äriühingule

valiti uus juhatuse liige osanike koosolekul, millest teisi äriühingu osanikke ei teavitatud ja

millel osales ainult M H OÜ esindaja. Seejärel võõrandas kostja 2, mida eelduslikult esindas

kostja 1, kinnistud 15.03.2016 kostja 2 tütaräriühingule Osaühing R K. Seega tegi kostja 1

kinnistute võõrandamise asjaoludest teadasaamise ja kinnistute tagasisaamise võimatuks.

Hagejal on kujunenud arvamus, et kostja 1 võõrandas enda ja/või kostja 2 huvidest lähtuvalt

kinnistud kostjaga 1 seotud äriühingule pahauskselt kuritarvitades ära oma juhtivat

ametikohta äriühingus, rikkudes sellega oluliselt juhatuse liikme kohustusi, sh hoolsus- ning

lojaalsuskohustust.

6. Hageja leiab, et kostja 1 on oma käitumisega tekitanud kahju nii äriühingule kui ka selle

osanikele, v.a kostja 2, kuna võõrandas arusaamatutel ja teadmata põhjustel äriühingu

majandustegevuse keskmes olevad kinnistud, mille ostmiseks osanikud investeerisid

äriühingusse raha. Pärast kinnistute võõrandamist puudus äriühingul igasugune äritegevus.

Seega olid kinnistud otseselt ja üheselt kogu äriühingu majandustegevuseks. Hageja

hinnangul võttis kostja 1 oma tegevusega ainuisikuliselt äriühingu juhatuse liikmena ja kostja

2 esindajana vastu ka äriühingu lõpetamise otsuse ilma osanikke sellest teavitamata, mis on

aga vastuolus ÄS-i sätetega. Kuna kinnistute võõrandamisest sai otsest kasu kostja 2, on

hageja hinnangul tegemist olukorraga, kus kostja 2 on ära kasutanud oma mõju äriühingule

ning mõjutanud kostjat 1 tegutsema äriühingu kahjuks ÄS § 167¹ lõige 1 mõttes.

7. Kostja 1 on rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust ning tekitanud oma tegevusega

äriühingule kahju. Kostja 1 tegi äriühingule kahjulikke ja äriühingu suhtes ebalojaalseid

tehinguid endaga seotud kostjaga 2, millised väljusid igapäevase majandustegevuse raamest.

Samuti võttis kostja 1 äriühingu osanikke teavitamata vastu sisuliselt äriühingu lõpetamise

otsuse, kui otsustas vastuolus äriühingu huvidega võõrandada äriühingu majandustegevuse

keskmeks olevad kinnistud kostjale 2. Hageja on seisukohal, et sellise käitumisega seadis

kostja 1 oma ja kostja 2 huvid kõrgemale äriühingu omadest ning tekitas äriühingule

tahtlikult kahju. Äriühingule on tekkinud kahju, kuna kostja 1 võõrandas äriühingu

majandustegevuse keskmeks olevad kinnistud endaga seotud äriühingule kostjale 2. Kostja 1

juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja äriühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos,

kuna kui kostja 1 poleks kinnistuid äriühingu omandist välja andnud oleksid kinnistud

jätkuvalt äriühingu varade hulgas ning korrapärase majandamise korral teeniksid kasumit.

8. Kostja 1 vastutab oma kohustuste rikkumise eest, kuna ta ei ole järginud korraliku ettevõtja

hoolsusstandardit. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab

tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides.

Käesoleval juhul tegutses kostja 1 pahas usus ning vastuolus äriühingu huvidega. Kostja 1

võõrandas kinnistud ja äriühingute osalused. Vastavalt ÄS § 187 lõikele 4 võib § 187 2.

lõikes nimetatud kahju hüvitamist ja vastavalt ÄS § 167¹ lõikele 5 võib § 167¹ 1.-ses lõikes

nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma

nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Käesoleval juhul on äriühingu osanikud äriühingu

võlausaldajad, kuna ÄS § 216 lõige 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel

likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade

nimiväärtustele. Kuna hageja on äriühingu osanikuna äriühingu võlausaldaja, siis omab ta

õigust esitada ülalviidatud sätete alusel kostjate vastu käesolev kahju hüvitamise nõue.

Hageja esitab nõude kostjate vastu ka VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 alusel,

kuna kostja 1 on rikkunud seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, millega on

tekitanud äriühingule kahju. Hageja nõuab viivist vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele.

9. Hageja on haginõude suurendamise avalduses seisukohal, et kahju suurus võrdub kinnistute

müügilepingu p-s 3.1 märgitud soetusmaksumusega 6,7 milj. EEK-i ehk 428 208,05 €.

Hageja hinnangul muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 22.05.2012, mil kostja 1

äriühingu nimel kinnistud kostjale 2 võõrandas. Hageja nõuete rahuldamine Osaühingu S A

(likvideerimisel) kaudu on võimatu, kuna vastavalt lõppbilansile puudub äriühingul vara ning

vara jaotusplaani ei koostatud vara puudumise tõttu.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles esitatud hagile tervikuna vastu. Vastuväidete kohaselt on vastavalt TsÜS § 37

lg 2, ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 1671 hagi esitamiseks õigustatud vaid võlausaldaja. Hageja on

10% osanik, mitte aga võlausaldaja. Võlausaldaja võib sellekohase hagi esitada vaid juhul,

kui ta ei saa äriühingu varade arvelt oma nõuet rahuldada. Hageja nõue 50 eurot on

rahuldatud ja võlakohustus VÕS § 186 p 1 alusel lõppenud. Osanikuks olek ei tähenda VÕS

§ 2 ja 3 võlanõuet, veel vähem aga ÄS § 37 lg 2, 187 lg 4 ja ÄS § 1671 kohast võlanõuet,

mida ei saa äriühingu vara arvelt rahuldada. Hageja pole TsMS § 230 lg 1 korras tõendanud,

et (i) tal on rahuldamata võlanõue äriühingu vastu ja (ii) seda nõuet ei ole võimalik rahuldada

äriühingu vara arvelt (TsÜS § 37 lg 2 , ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 167¹).

11. TsÜS § 37 lg 2 hagi on välistatud, kuna hageja pole üritanud teostada sissenõuet S A OÜ

(likvideerimisel) vastu. Riigikohus rõhutas lahendis 3-2-1-49-14, p 11 ja 12, et sellise hagi

esitamine on võimalik vaid siis, kui hageja esitab täitedokumendi, mida pole õnnestunud täita

koos täituri kinnitusega. Eeltoodud väited välistavad hagi rahuldamise ilma 22.05.2018

tehingu sisulise hindamisevajaduseta. Hageja heitis kostjatele ette kahju tekitamist

22.05.2012 kinnistute võõrandamise tehinguga. Seega, tõendamaks kahju oleks hageja

pidanud tõendama võõrandamist alla turuhinna. Kostjad on kinnistu turuväärtust ja

võõrandamist just sellises turuväärtuses tõendanud. Vastavalt tehingueelsele riiklikult

tunnustatud eksperdi, atesteeritud hindaja kinnisvarahinnangule number xxxx 23.04.2012 oli

kinnistute tehingueelne väärtus hüpoteeki arvestamata 316 000 eurot (kinnistul oli hüpoteek

4 500 000 krooni, mis on 287 602, 42 eurot). Riiklikult tunnustatud ekspert jäi 18.04.2018

täiendavas selgituses oma endise arvamuse juurde rõhutades, et 316 000 eurot oli väärtus

hüpoteeki arvestamata. Selle hinnaga võõrandati kinnistu 22.05.2012. Hageja pole

omapoolset väidet kinnistu väärtuse ja alla turuhinna võõrandamise kohta tõendanud.

12. Kinnistul oli reaalset nõuet tagav hüpoteek 4 500 000 krooni (287 602, 42 eurot). Seega sai

kinnistu väärtuseks olla maksimaalselt 316 000 – 287 602 (hüpoteek) = 28 398 eurot. Isegi

kui lähtuda üksnes kostja 2 hüpoteegiga tagatud nõudest (intresside ja muude lisanditeta),

mis põhines kostja 2 poolt kinnistu ostuks notari deposiiti kantud summal 4 000 000 krooni

(255 646,59 eurot), siis oleks kinnistu väärtus mitte suurem kui 316 000-255 646,59 =

60 353,41 eurot. Kahjunõude hagi on vastuolus VÕS § 127 lg 1 ja 5 diferentsihüpoteesi

printsiibiga ja tõendamata. Äriühing koosneb mitte üksnes varast vaid ka kohustustest, sh

kulutustest. Võõrandamise puhul võetakse arvesse ka tehingust saadud kasu, milleks on

kuludest ja kohustustest vabanemine (TsMS § 127 lg 5). Koormatud ja koormamata

kinnistute väärtused on erinevad. Hageja pole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud kahju

olemasolu ega suurust, sh ka seda, millises seisus oleks äriühing ilma 22.05.2012

etteheidetava tehinguta tehingu ajal või praegu (VÕS § 127 lg 1 ja 5). Kahju olemasolu või

puudumine ei sõltu küll osanike otsusest, kuid osanike koosolek on 22.05.2012 tehingu

18.09.2018 heaks kiitnud, millel on TsÜS § 111 ja 113 tagajärjed ka tagasiulatuvalt (3-2-1-

81-1, p 17; 3-2-1-26-17, p 9; 3-2-1-81-15, p 17; 3-2-1-74-15, p 14, 3-2-1-26-17, p 13).

13. Hageja ei võta arvesse kostja 2 kasuks seatud hüpoteeki 4 500 000 krooni, mis tagas

reaalseid nõudeid, mis on rahaülekannetega (sh kandega notari deposiiti 4 000 000 krooni)

tõendatud. VÕS § 127 lg 1 valguses on oluline, et S A OÜ (likvideerimisel) pole kunagi

omanud koormamata kinnistuid. Hageja jättis tähelepanuta, et kinnistud olid kostja 2 kasuks

koormatud reaalset nõuet tagava hüpoteegiga 4,5 miljonit krooni (287 602, 42 eurot) 6 aastat

enne seda, kui kinnistud võõrandati. S A OÜ (likvideerimisel) pole kunagi omanud

hüpoteegiga koormamata kinnistut, mis välistab hagejapoolse kahjukäsitluse. Hüpoteek

kostja 2, kes tasus kinnistute ostuks 4 miljonit krooni laenuna, kasuks oli äriühingu poolt

kinnistute omandamise tingimus. Hüpoteek ja kohesele sundtäitmisele allutamine

võimaldasid kostjal 2 kinnistuid sundrealiseerida. Kostjad on tõendanud, et hüpoteegiga

tagatud nõuded, millega müügihind tasaarvestati, olid reaalsed. Hageja pole vastupidist

tõendanud.

14. Lepingud, mille kohaselt kostja 2 laenas 4 000 000 krooni kinnistute ostuks hüpoteegi

tagatisel, millega nõuded tasuliselt võõrandatakse, kus loovutustasu jääb tagama hüpoteek,

millega olemasolevad võlakohustused vormistatakse laenuks, on seaduslikud ja VÕS § 76 ja

181 p 1 järgi kohustusi kaasatoovad. Hageja pole vastupidist tõendanud. Kostja 2 oli nõus

maksma 4 000 000 krooni vaid tingimusel, kui talle nimetatud summa tagastatakse, kusjuures

nõue pidi olema tagatud hüpoteegiga. Sellised lepingud on õiguspärased. Kostjad on

tõendanud kostja 2 reaalset ülekannet 4 000 000 krooni notari deposiiti kinnistute ostuks,

mille kohane nõue tagati hüpoteegiga 4,5 miljonit krooni (arvestades intresse, viiviseid jne).

Hageja pole tõendanud, et S A OÜ-l (likvideerimisel) oli vahendeid hüpoteegiga tagatud

võlgade tasumiseks kostjale 2. Seega oli juhatuse liige kohustatud kinnistud võõrandama

võlgade katteks ja kulude vältimiseks, millega äriühing vabanes kohustustest. Kinnistute

võõrandamine oli vajalik reaalsete ja suurenevate võlgnevuste kustutamiseks tasaarvestuse

teel. See, kes oli juhatuse liige, poolte kohustuste seisu ei muuda. Kohustustest vabanemine

on kasu (VÕS § 127 lg 5), mitte aga kahju.

15. Välistatud on põhjuslik seos kahjuga, kuna kinnistute mittevõõrandamisel oleks prioriteetsest

võlausaldajast kostjal 2 õigus need sundrealiseerida ja saada kogu müügihind oma reaalse

nõude rahuldamiseks (AÕS § 352, 353, TMS § 2 lg 1 p 18). Hageja pole tõendanud, et kostja

oleks olnud kinnistut võõrandamata paremas seisus (VÕS § 127 lg 1). Nõue kostja 2 vastu on

ilmselgelt sisutu, kuna kostja 1 poolt esindatav kostja 2 (juriidiline isik, kui õiguslik

abstraktsioon) ei saa mõjutada S A OÜ (likvideerimisel) juhatuse liiget kostjat 1 ÄS § 1671

mõttes või temas tahtlust tekitada. Kostja 1 ei saa iseennast mõjutada. Kõik mõjutamise

väited on tõendamata.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on 21.03.2006 sõlmitud kavatsuste protokolli alusel

21.03.2006 asutatud Osaühingu S A (likvideerimisel) 10% osanik, et äriühingu

majandustegevuseks oli kinnisvara arendus ja üürile andmine, et äriühingu juhatuse

liikmeteks määrati T M ja kostja 1 ning, et 15.05.2006 omandati äriühingule Xxxx asuvad

kinnistud xxxx müügihinnaga 6 700 000 EEK-i ehk 428 208,05 eurot, millega seonduvalt

toimus äriühingu majandustegevus, samuti, et kinnistud võõrandati 22.05.2012.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on tekitanud kinnistuste võõrandamisega hagejale

kahju ja kas hagejal on hagiavalduses esitatud nõudeõigus.

18. TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse

rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt.

Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu

pädeva organi õiguspärasele otsusele. Lõike 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta

ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.

19. ÄS § 187 lg 2 kohaselt kui juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 4 järgi võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud

kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid

rahuldada osaühingu vara arvel.

20. ÄS § 1671 lg 1 sätestab, et oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget

või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule

sellega tekitatud kahju. Lõike 2 järgi vastutab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul

oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist solidaarselt teda mõjutanud

isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Lõike 5 kohaselt võib käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud kahju

hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid

rahuldada osaühingu vara arvel.

21. Eelnimetatud sätete eesmärgiks on varaline sissenõue juriidilise isiku kasuks, et juriidilise

isiku võlausaldaja saaks sissenõude arvelt oma võlanõude rahuldatud. Seega peab nõude

esitaja olema võlausaldaja, kes ei ole saanud oma nõuet rahuldada äriühingule esitatud nõude

alusel. Üksnes osa omamine ei tekita võlasuhet osaniku ja osaühingu vahel, mistõttu ei ole

osanik automaatselt osaühingu võlausaldaja. Hageja pöördus kohtusse, et maksma panna S A

OÜ (likvideerimisel) nõue kostjate vastu. ÄS § 216 lg 1 järgi saab äriühingu likvideerimise

korral osanikul tekkida õigus jaotisele alles pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist

või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara arvel likvideerijate poolt koostatud vara

jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette

nähtud teisiti. Õigus likvideerimisjäägile pole TsÜS § 37 lg 2, ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 167¹

mõttes võlanõue, vaid osaniku õigus äriühingu allesjäänud vara jagamisele osanike vahel.

Seadus ei anna osanikule õigust äriühingu huvides kohtusse pöördumiseks, kui osaniku

arvates võib tal tekkida hüpoteetiline õigus likvideerimisjäägile.

22. Osanike 08.03.2017 otsusega, mis kiitis heaks algbilansi ja majandusaasta aruande, on

tõendatud, et äriühingul oli vara 993 eurot. Likvideerija 25.04.2018 e-kirjade ja likvideerija

30.03.2017 aruandega likvideerimise käigu kohta on tõendatud, et S A OÜ (likvideerimisel)

likvideerimismenetluses oli ainus hageja kui võlausaldaja nõudena kvalifitseeritav nõue,

nõude loovutamise teel saadud menetluskulu nõue 50 eurot, milleks on äriühingul kattevara

ja mis deponeeritakse kohtu deposiiti. Sama on tõendatud lõppbilansiga, millest nähtub, et

ainus hageja nõue on deponeeritud ja 50 euro ulatuses varast maha arvatud. xxxx

maksekorraldusega nr xxxx 19.09.2017 on tõendatud, et kostja 2 on tasunud hagejale 50

eurot, mis välistab võlakohustuse jätkumise (I kd lk 57-58, lk 166, II kd lk 45-53, 56, 97a-

103, 112, 114).

23. Seega kuulus hageja kui võlausaldaja nõue rahuldamisele äriühingu vara arvelt ja

käesolevaks ajaks on võlakohustus VÕS § 186 p 1 alusel lõppenud. Hageja ei ole väitnud ega

esitanud kohtulahendit ega muud täitedokumenti, milles oleks tema nõuet S A OÜ

(likvideerimisel) vastu tunnustatud ega ka täituri kinnitust, et seda nõuet ei ole õnnestunud

äriühingu vara arvel rahuldada. Järelikult ei ole hageja hagis esile toodud asjaoludel

võlausaldajaks TsÜS § 37 lg 2, ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 167¹ mõttes ja tal pole õigust nõuda

raha sissenõudmist äriühingu kasuks likvideerimisjäägile tuginedes.

24. ÄS § 187 lg 2 sätestatud nõude eeldused on, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme

kohustusi, osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju, rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos, juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest.

25. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest

maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige

tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus

kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 128 lg 2-4 järgi on varaline kahju eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud

või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige

tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise

võimaluse kaotamises.

26. Hageja peab äriühingule tekkinud kahjuks majandustegevuse keskmeks olevate kinnistute

võõrandamist 22.05.2012 ja võõrandamist alla kinnistute omandamisaegse väärtuse. TsÜS §-

st 65 tulenevalt on asja väärtuseks selle turuhind. Kohus on seisukohal, et asja

võõrandamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude puhul omab tähtsust asja väärtuse

võrdlemine turuhinnaga selle võõrandamise, mitte omandamise ajal. Hageja ei ole oma

väidet kinnistute võõrandamise kohta tasuta või alla väärtuse s.o turuhinna, tõendanud.

Kinnistute müügi- ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et kinnistud võõrandati hinnaga

316 000 eurot (I kd lk 96-98). Kostjad on esitanud kohtule tehingule eelnevalt riiklikult

tunnustatud eksperdilt H S tellitud kinnisvarahinnangu nr xxxx 23.04.2012, mille järgi oli

kinnistute turuhind 316 000 eurot ja 18.04.2018 kinnituse hinnangu õigsuse kohta, millega on

tõendatud, et kinnistud võõrandati turuhinnaga (I kd lk 167-174, II kd lk 40). Eksperdi

selgitusest nähtuvalt ei võtnud hindaja arvesse objektil lasuvaid hüpoteeke ega sellega

tagatud nõudeid. Osaühing S A (likvideerimisel) üldkoosolek on 12.09.2018 otsusega

kinnistute võõrandamise heaks kiitnud (II kd lk 136). TsÜS § 111 ja 113 järgi saab

üldkoosolek tehingud ka hiljem heaks kiita, samuti saab TsÜS § 129 lg 1 järgi hiljem heaks

kiita esindusõiguseta isiku tehingu. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisvarahinnang on

kallutatud ega anna õigesti edasi kinnistute tegelikku turuväärtust.

27. VÕS § 127 lg-test 1 ja 5 tulenevalt tuleks kahju suuruse arvestamisel arvesse võtta

hüpoteegiga tagatud nõudeid. Kinnistute 15.05.2006 müügilepinguga ja kinnistusraamatu

väljatrükiga on tõendatud, et kinnistud olid S A OÜ (likvideerimisel) poolt omandamise ajal

koormatud 21.03.2006 kinnistusraamatusse asjaõiguslepingu alusel kantud hüpoteegiga

4 500 000 krooni (287 602 eurot), mis tagas kostja 2 nõuet (I kd lk 16-22).

28. Et hüpoteek tagas reaalset nõuet, on tõendatud alljärgnevate tõenditega: 21.03.2006

hüpoteegiga koormamise lepinguga on tõendatud, et E OÜ omandas kinnistud eraisikutelt ja

et kinnistutele seati hüpoteek 4 500 000 krooni koos igakordse omaniku allutamisega

kohesele sundtäitmisele kostja 2 kui 4 000 000 krooni tasunud isiku kasuks. Vastavalt

lepingu p-le 1.9. oli kostja 2 hoiustanud 4 000 000 krooni notari deposiitkontole. Hüpoteek

tagas kõiki nõudeid ostja vastu (p 2.20, 4.7) (I kd lk 91-95). xxxx 06.09.2017 teatisega on

tõendatud, et kostja 2 tasus 4 000 000 krooni notar T S kontole kinnistute ostuks (I kd lk

176). Laenulepinguga 21.03.2006 on tõendatud, et ostja ja kinnistu omandaja E OÜ ja kostja

2 sõlmisid laenulepingu 4 000 000 kroonile, milles viidatakse laenu hüpoteegiga tagamise

kohustusele, raha hoiustamisele notari arvele, kinnitati laenu kättesaamist ja nähti ette viivise

tasumine 0,3% päevas (I kd lk 86). 15.05.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingu punktiga

2.1. on tõendatud, et S A OÜ (likvideerimisel) kohustus tasuma loovutajale nõudeõiguse

summa 4 miljonit krooni 30 päeva jooksul vastava nõude esitamisest. Seega omandas S A

OÜ (likvideerimisel) kinnistu tingimusel, et ta tagab kostja 2 nõude hüpoteegiga, mistõttu on

põhjendatud ja tõendatud kostjate väited, et hüpoteegipidaja võis sundtäitmisele allutamise

kokkuleppe järgi kinnistu sundrealiseerida omandades laenulepingu põhi- ja kõrvalnõuete

katteks suurema osa müügihinnast.

29. Järelikult on hageja väited äriühingule alla väärtuse/turuhinna kinnistute võõrandamisega

kahju tekkimisest eelnimetatud tõenditega ümber lükatud. Kohus on seisukohal, et hageja

esile toodud Ametlikes Teadaannetes 18.10.2018 avaldatud kinnisasja enampakkumise teates

nr xxxx väljendatud kinnistute hoonestusõiguse enampakkumise alghind 1 000 000 eurot, ei

tähenda, et eksperthinnangus toodud kinnistuste turuväärtus oleks ebaõige ning

enampakkumise esialgset alghinda ei saa pidada müügihinnaks, mistõttu on hageja

sellekohane arutlus ainetu.

30. Osaühing S A (likvideerimisel) üldkoosolek on 12.09.2018 otsusega kinnistute võõrandamise

heaks kiitnud (II kd lk 136), mistõttu ei ole kostja 1 tegutsenud vastuolus osanike huvidega.

31. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida

kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Hageja ei ole

kahjunõude esitamisel võtnud arvesse, et äriühingul olid lisaks varale ka varade haldamisega

seotud kulud ja kohustused.

32. Kinnistute müügi- ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et kinnistute müügihind 316 000 eurot

tasaarvestati lepingu punktis 2.2. samas ulatuses ostja nõudega (I kd lk 96-98). Lepingu

punktist 1.10. nähtub, et müüja võlgneb ostjale 318 351,35 eurot. Õige on kostja väide, et

võlakohustuse jätkumisel oleksid põhinõudelt arvestatavad kõrvalnõuded ainult suurenenud.

Vastavalt lepingu p-le 2.2. tasaarvestati võlg ostuhinnaga 316 000 euro ulatuses. Seega

tasaarvestati nimetatud lepinguga vastastikused nõuded ja S A OÜ (likvideerimisel) vabanes

oma võlast VÕS § 186 p 2 tasaarvestusega. Tasaarvestuse tulemusel lõppesid vastastikused

rahalised kohustused VÕS § 197 tähenduses.

33. Kostjad on tõendanud tasaarvestuse aluseks olevat nõuet laenulepinguga (I kd lk 87), milles

on kajastatud äriühingu võlad kostja 2 ees ning arvete ja kuludokumentidega asja

ülalpidamise kulude nagu maamaks, hoolduskulud jm kuludokumentidega (I kd lk 99-159).

Vastava arvutuse kohta on kostja koostanud kokkuvõtva tabeli (I kd lk 161 ja 162). Kuigi

mõned kuludokumendid – notari arved, maksekorraldused (I kd lk 100-103,116), ei haaku

võõrandatud kinnistutega, siis ei muuda need võlgnevuste suurusjärku. 12.09.2018

üldkoosoleku otsusega on tehing heaks kiidetud (II kd lk 136).

34. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul

alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. S A

OÜ (likvideerimisel) ja kostja 2 vahel 28.06.2010 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et

tema kohustused ja kulud vormistati intressiga 9% aastas laenuks, mille laenusaaja kohustus

tasuma laenuandjale hiljemalt 31.12.2010 (I kd lk 87). Seega on eelnevate tõenditega

tõendatud, et S A OÜ (likvideerimisel) võlg kostja 2 ees lisaks 4 miljonile kroonile oli veel

212 438 krooni. 25.06.2010 osanike koosoleku otsusega on tõendatud, et juhatuse liige T M

kutsuti S A OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmest tagasi, millega lõppes kostja 1 ja T.M

ühine esindusõigus (II kd lk 3-33). Samuti on tõendatud antud tõenditega põhikirja muutmine

ja volituste andmine kostjale 1 ja notariaalselt kinnitatud kandeavalduse esitamine äriregistri

kannete koosoleku otsustega kooskõlla viimiseks ja uue põhikirja redaktsiooni

registreerimiseks. Järelikult võis kostja 1 alates 25.06.2010 äriühingut üksinda esindada.

Laenulepingu poolteks on S A OÜ (likvideerimisel) ja E C OÜ kui juriidilised isikud, kostja

1 ei ole kummagi äriühingu osanikuks, mida tõendavad äriregistri väljavõtted (I kd lk 14-15,

23-25), mistõttu ei ole kostja 1 tehingust kasusaajaks ega teinud tehinguid enda

majanduslikes huvides. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja 2 on kostja 1 kontrolli all või,

et kostja 2 tegelikud kasusaajad on kostja 1 lähikondsed. Tehingud ei ole ka hagis toodud

asjaoludel, muuhulgas osanike otsuste puudumise tõttu tühised, kuna TsÜS § 113 kohaselt

kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu

tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Asjaolu, et koosoleku

otsused on vaidlustatud, ei mõjuta käesoleval hetkel nende kehtivust. S A OÜ-l

(likvideerimisel) võõrandamise ajal tulud puudusid, mida tõendavad nõudekiri ja vastus

raamatupidajale ja äriühingu nõue E Osaühingule (II kd lk 121-123). Järelikult vabanes

äriühing 22.05.2012 tehinguga tekkinud võlakohustustest, mis on ühingu jaoks tehingust

saadud kasuks ja tuleb kahjuhüvitisest maha arvata. S A OÜ (likvideerimisel)

likvideerimisbilansi järgi oli äriühingul vara 943 eurot (II kd lk 51).

35. Kohus on eelnimetatud tõenditele tuginedes seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

äriühingule kahju tekkimist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kahju puudumise korral ei

oma teised kahju hüvitamise eeldused ega ka tuginemine deliktiõigusele enam asja

lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab kohus sellekohased väited ja vastuväited koos esitatud

tõenditega tähelepanuta. Hagiavalduses toodud põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu

rahuldamisele viivise nõue kui kõrvalnõue.

Menetluskulude jaotus

36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata

pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 06.11.2019.a määrusega.