1-18-4543/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

17. detsember 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-4543 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Keili Rosar

I N . Laas

Prokurör

Ain Tali

Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

A.G , isikukood , kannab XXX karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 09.09.2015 ja lõpp 08.03.2020.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.12.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega A.G vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.

G vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. A G . on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.08.2018 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ja mõista karistuseks mõistis kohus talle 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu

09.08.2016 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust mõistes

A. -le liitka G ristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 09.09.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab röövimise eest. Varasemalt on isikut karistatud varguste (grupis), röövimiste, asja omavoliliste kasutamiste, omavoliliste sissetungimiste, kehaliste väärkohtlemiste, vägivalla võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes eest ning võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest. Kuritegude toimepanemise eesmärgiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriteks grupi mõju ning alkoholi tarvitamine. Kuritegude laad on jäänud samaks, korduvad varavastased kuriteod, millele lisandub vägivalla kasutamine.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla A. vabastamist. G tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

A.G . Kinnitas, et tal on elukoht taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja töökoht olemas, tahab teha erialast ehk keevitaja tööd. Tahab vabaduses tegeleda ka lapse kasvatamisega ja soetada endale isiklik korter. Selgitas, et arstide sõnul tugevate ravimite tõttu ei tohi ta üldse alkoholi tarvitada ja ta ei taha ka. Arvas, et suudab sel korral kriminaalhooldusele alluda.

Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinn ipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et A. ei kuulu vangistusest tingimisi G enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11- korral, vanglas viibib isik kolmandat korda. l Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistus ei ole isikule vajalikk ed u eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isikul on võimalik vabanemise korral küll asuda elama eraomandis olevas xxxx (xxxx), kuid antud elamispind se eraldatakse taotlejale alles xxxx juhataja poole. Seega siis, kui inimene pöördub isiklikult käesoleva lahendi tegemise seisuga ei ole kinnipeetava elukohaga kindlustatuse asjaolu teada.

A.

ole olnud seaduskuulekas G käitumine vanglas ja isikul on üks kehtiv ei distsiplinaarkaristus. usele Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määr kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata.

Kinnipeetava teks on lane. Kinnipeetaval on ka lähedas vend, õde ja onu ning endine elukaas kaks alaealist last, kellest vanemaga ei suhtle ning tema emaga on suhted samuti katkenud. xxxx ääres elava onuga on suhted eriti head ja lähedased. Samas ei ole kinnipeetav vangistuse jooksul mitte kellegagi ei lühi ajalisel kokkusaamisel käinud. Kohtu hinnangul on

- ega pika kinnipeetava lähikondsete ring piisav, et teda positiivses suunas mõjutada. Arvestades aga isiku korduvkaristatust kuulub A. tutvusringkonda ilmselgelt ka

G kriminaalse taustaga isikuid, kellega läbikäimine ei soodusta isiku resotsialiseerumist. Asjaolu, et A. on enamus kuritegusid sooritanud grupis, viitab kohtu hinnangul sellele, et G isik on mõjutatav.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et A. -le on vabanemise korral garanteeritud G töökoht OÜ’s metallkonstruktsioonide keevitajana. Tööle asumine on oluline xxxx majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Samas on isik ka varem ametlikult töötanud, kuid sooritanud ikka varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei pruugi töökoha ning ametliku sissetuleku olemasolu maandada uue kuriteo toimepanemise riski ja seda o majanduslikku toimetulekut. lukorras, kus maksmata võlad võivad mõjutada Positiivseks loeb kohus veel seda, et A. on vanglas omandanud keevitaja eriala, G töötanud köögitöölisena, koristajana ja käesoleval ajal töötab metallitsehhis abitöölisena.

Vangla hinnangul on isik motiveeritud töötama.

Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, alkoholijoobes olles on sooritanud ta enamus vägivaldseid , et alkohol on põhiline kuritegusid. A. tunnistab ka ise G riskitegur tema elus ja kainena on ta hoopis teistsugune inimene, alkoholijoobes olles aga muutub vägivaldseks n püüdnud tarvitamist lõpetada, kuid . Ta o alkoholi keskkonda muutmata ei ole see ilmselt võimalik. Seega alkoholi tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk ja isiku ohtlikkus . jääb püsima Positiivne on see, et isik on küll elus tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, kuid sõltuvust ei ole tal diagnoositud.

Vangla hinnangul on kinnipeetaval puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele jätkus dusevastane käitumine ja

sea alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei teadvusta endale, et saavutamiseks tuleb endal eesmärkide ka midagi teha, ta loodab, et probleemid lahenevad iseenesest. Isik õigustab oma tegusid, võrreldes neid teiste raskemate kuritegudega. Riskihindamise alusel on A.

G kõrgohtlik avalikkusele.

Lisaks väärib märkimist, et A. on varasemalt kolmel korral olnud G kriminaalhooldusel, kuid kõik katseajad on ebaõnnestunud. Äsjamärgitud asjaolu annab aluse kahelda ka seekordse kriminaalhoolduse tulemuslikkuses.

Eeltoodust tulenevalt on kohus A.

G seisukohal, et käesoleval ajal välistavad vabastamise tema varasem elukäik ning alkoholi kuritarvitamine, aga samuti ka distsiplinaarkaristuse olemasolu. Samas vanglas töötamine ja eriala omandamine näitab, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju ning hoiab ta eemal alkoholist. Isikul on võimalus saada avavanglaosakonda, kuid selle tingimuseks on sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimine. Kohus on seisukohal, et A. l on võimalik järgmise G-

ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning tegudega näidata, et tema muutumine on püsiv (distsiplinaarkaristuste puudumine, avavanglaosakonda üleviimine jne).

KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Seega kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise määruses tuleb äranäidata koht, kus süüdimõistetu elama peab. A. -l puudub aga elukoht, mis teeb G võimatuks tema allutamise käitumiskontrollile.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta Viru Maakohtu 17.detsembri 2018. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt puudub . l A G- elukoht ja tal on

üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

2. Määruskaebus rahuldada osalsielt.

Viru Maakohtu 17.12.2018 kohtumäärus 1 4543 jõustus 23.02.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent