1-18-4640/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17. detsember 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-4640 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Keili Rosar

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Liis Vainola

Marina Kelpman (määratud korras)

Valentina Michelson

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.K vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

B.K , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 25.06.2018 ja lõpp 25.02.2020.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.12.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega B.K vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata.

Välja mõista B.K-lt menetluskuluna riigituludesse 119,77 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Marina Kelpmani

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99918700067158 -18-4640

, selgitusse märkida: „1 , menetluskulu“.

2

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv & Partnerid kasuks 119,77 %) vandeadvokaadi abi eurot (sh käibemaks 20

Marina Kelpmani

poolt süüdimõistetu B.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.K vangistusest tingim elektroonilise valve kohaldamisega. isi enne tähtaega vabastamiseks B.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.06.2018 otsusega kokkuleppemenetluse korras

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 27.01.2018 kuni 27.03.2018 s.o 2 kuud karis

65 lg 2 tusaja hulka ja mõistis lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.08.2017 kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra (10 kuud vangistust) ning mõistis

B.K-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, neist kaks on kehtivad, vanglas viibib isik at

teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud, varavastastele kuritegudele on lisandunud

narkootilise aine käitlemine ja oma abikaasa kehaline väärkohtlemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on

vägivaldsete kuritegude puhul alkoholisõltuvus.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

B.K taotles htaegset vabastamist elektroonilise valve alla ja enda tingimisi ennetä avaldas, et elama hakkab koos abikaasaga esialgu, läheb tööle ja hakkab oma võlgasid tasuma. Tahab teha koostööd täituritega, et saaks maksegraafikud. On abikaasaga kokku leppinud, et edaspidi elavad normaalset elu ja kasvatavad ühist last. Kinnitas, et alkoholi tarbimise keeld on talle täitmiseks jõukohane, narkootikumidega probleeme pole, kriminaalhoolduse nõudeid enam ei riku.

Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava enn

etähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja Marina Kelpman oli seisukohal, et kuna kinnipeetaval on olemas kindel tööja

elukoht ning suhted lähedastega on paranenud, siis tuleks isik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

3

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu

leiab, et B.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku ad ed eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. B.K käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetav

a isikuomaduste üle otsustamisel.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt kinnipeetav asuks elama abikaasa juurde. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme üüri paigaldamiseks ja korteriomanik on vastavasisulise nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas

kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Samas ei saa jätta

märkimata, et varasemalt on isik sagedasti vahetanud elukohti. Üürikorterite sagedast vahetamist võlgnevuste tõttu ise eitab.

Isiku

lähedasteks on kaks õe, kellega suhtleb siiski harva, vanemad on surnud. Lähedased ja head suhted on taastunud abikaasaga, kes käib ka vanglas kokkusaamistel. Samas arvab ise, et abikaasaga koos elades on elu hakanud allamäge minema. Isik teab, et peale vabanemist peab midagi elu muutmiseks ette võtma, kuid siiski on otsustanud jätkata kooselu oma abikaasaga. Seega positiivselt toetav suhtlusvõrk kinnipeetaval puudub.

Arvestades aga kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isikul on vabanemise k xxxx

orral olemas töökoht OÜ’s.

Töökoha olemasolu on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on maksmata võlgu summas 4274,38 eurot. Samas on kinnipeetav enne vangistust tihti vahetanud töökohti ja selle põhjuseid ei oska ta välja tuua, vahel lihtsalt sellepärast, et mõni pisiasi ei meeldinud.

B.K on probleeme alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetava enda sõnul tarvitab ta alkoholi palju ja seda juba umbes 5 viimast aastat. Oma sõnul joob õlut peaaegu iga päev ja üsna suures koguses. Samas ei arva kinnipeetav, et alkoholi tarvitamine talle probleeme valmistaks, seega puudub tal motivatsioon selles osas midagi ette võtta. Tema enda sõnul on ta kainena isegi vägivaldsem. Ka kriminaalhooldusel olles rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu ja ise õigustab end sellega, et ta on ju ka inimene ja mis see natuke õlut ikka teeb n nõus . O

minema alkoravile, kuna abikaasa nõuab seda. Kohtu hinnangul ei tunnista isik alkoholi probleemi sedavõrd, et peaks ise vältimatult vajalikuks läbida alkoholivastane ravi. Seega on olemas alkoholi tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk.

4

Samuti kinnipeetaval on kokkupuude ka narkootikumidega, mida ta ei saa jätta märkimata, et

ise eitab. Teda on varasemalt kahel korral karistatud NPALS alusel (2007 ja 2015). Ise ta

sõltuvust ei tunnista ja probleemi ei näe. Isikut on karistatud ka kriminaalkorras 18.01.2008 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 1 kuu, seega ei saa kinnipeetava väiteid täiel määral uskuda, et tal narkootikumidega probleemi ei ole.

Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetaval ei ole taotluse esitamise seisuga olnud veel võimalust osaleda individuaalse täitmiskava tegevustel, kuna täitmiskava koostati alles 24.07.2018 ning tegevused on suunatud tulevikku.

Vangla iseloomustuse kohaselt ei mõista B.K teiste inimeste seisukohti või ei taha

neid mõista, viimases kuriteos (vägivald abikaasa vastu) end üksi süüdlaseks pidada ei taha, kuna tema hinnangul on sama palju süüdi ka abikaasa. Tema eesmärgid on hetkel segased, ta ei ole jõudnud selgusele oma pereelu jätkamise teemal.

Vangla hinnangul on

kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik tarbib narkootikume ja/või on alkoholijoobes, aga ka siis, kui ta on materiaalsetes raskustes. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus talle kohtu poolt pandud alkoholi tarvitamise keeldu.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid

saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul

oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul

igasugune alus arvata, et abanemise soovist, abikaasa survel alkoholiravile ainuüksi isiku v

mineku nõusolekust ja seadusekuuleka elu elamise lubadusest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja töökoha olemasolu - ) ning

käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Lisaks B.K märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel ennetähtaega vangistusest tingimisi Karistusaja lõ elektroonilise valve alla vabastada. puni on jäänud veel natuke enam kui aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi

vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (distsiplinaarkaristuste puudumine jne) ning osaleda individuaalse täitmiskava tegevustes.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik