4-09-21910/4 · 4-09-21910/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-09-21910

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-21910 (2330,09,007591) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi R.A kaitsja advokaadi Merike Allikmäe kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 16.06.2009 otsusele nr 2330,09,007591 R.A karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni; LS § 7432 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jüri Teslenko

Menetlusalune isik: R.A, IK: xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX

Kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.A kaitsja advokaadi Merike Allikmäe kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 16.06.2009 otsusele nr 2330,09,007591 R.A karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni; LS § 7432 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. 2. Tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 16.06.2009 otsus nr 2330,09,007591 R.A karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni; LS § 7432 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so

2 1500 krooni. 3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.11.2009. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21.12.2009. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.12.2009.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 16.06.2009 otsusega nr 2330,09,007591 karistati R.A LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni; LS § 7432 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 20.05.2009 kell 09.21 Tiimani 14 juures Narva linnas Ida-Viru maakonnas, juhtis mootorsõidukit osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, põgenes sündmuskohalt, so pani toime süüteo, mis LS § 20 lg 5 mõistes on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, milles põhjustatiainult varaline kahju ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik, rikkudes sellega LE § 76 p 1; 225 p 1; 227 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg 1; § 7431 lg 1 ja § 7432 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märgiti, et kaebuse esitajat karistati nii sündmuskohalt lahkumise kui ka põgenemise eest, kuid seda saanuks käsitleda vaid kas lahkumisena või põgenemisena. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärtegu ja LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteod on toime pandud ühe teoga ning karistus tulnuks määrata LS § 7419 lg 1 järgi. Mis aga puudutab karistuse määramist ja süüteo toimepanemist LS § 20 lg 5 järgi, siis karistus ei vasta seadusele ega tehioludele. Kohtuvälisel menetlusel on joove tuvastamata, puuduvad andmed joobe kohta. Joobe märkimine väärteoprotokolli leidis aset järgmisel päeval, mistõttu ei saa joovet lugeda tuvastatuks Joobeseisundi tuvastamise korra kohaselt.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et ta ei joo üldse. Ei tundnud ega näinud, et oleks põhjustanud liiklusõnnetuse. Sai aru, et ei mahu läbi ja läks tagasi ning sõitis teist kaudu. Ühtegi vigastatud auto ka ei näinud.

Kaitsja jäi kaebuse juurde ja asus seisukohale, et menetlusalune isik on möönnud, et liiklusõnnetus oli võimalik, kuid ta ei saanud mingit signaali, mis oleks iseloomulik vigastuse tekitamisele teisele sõidukile. Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli ei ole koostatud. Otsus tuleks tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et ta see koht on komplitseeritud koht. Menetlusalune isik on selgitanud, et ei saanud sisse sõita ja pidi tagurdama. Tegemist suure autoga ja teeb ehk suurt müra ning lööki kuulda ei ole. Teadvustades aga seda, et on keeruline koht, peaks kogemustega juht veenduma manöövri ohutuses, järgides hoolsuskohustust. LS § 7431 lg 1 ja 7432 lg 1 ei ole ideaalkonkurentsis. LS § 7419 lg 1 tuleneb sellest, et põgenes, kuid see ei pea tõesti paika, sest kuulati järgmine päev üle. Loobub LS § 7419 lg 1 osas süüdistusest, kuid leiab, et LS § 7431 lg 1 ja § 7432 lg 1 ettenähtud väärtegude koosseisud on olemas. Kohus, tutvunud kaebuse esitanud isiku kaebuse ja selle motiividega, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

3

Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit, olles osalenud liiklusõnnetuses, põgenes sündmuskohalt, pannes sellega toime LS § 7432 lg 1 ettenähtud väärteo, mida otsuse kohaselt hinnati LS § 20 lg 5 sätete alusel LS § 20 lg 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks. Sellisest menetluslikust käigust saab järeldada, et juhul kui juht põgeneb sündmuskohalt, mis vastavalt LS § 7432 lg 1 sätetele on eraldi väärteokoosseis, mis näeb ette vastutuse juhi põgenemise eest liiklusõnnetuse sündmuskohalt või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest. Samas LS § 20 lg 5 märgib sündmuskohalt põgenemist, mitte liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemist. Ilmselt on küll seadusandja mõelnud mõlemas sättes ühte ja sama. Kuivõrd LS § 20 lg 5 ütleb üheselt, et selline käitumine loetakse LS § 20 lg 3 ja 4 sätestatud käitumiseks, jääb kohtule arusaamatuks osalt samasisulise LS § 7432 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu olemasolu. Samas olid sanktsioonid väärteo toimepanemise ajal erinevad. Nimelt nägi LS § 7419 lg 1 ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning LS § 7432 lg 1 nägi ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 2 aastani. Seega ühe rikkumise automaatsel ümberhindamisel LS § 20 lg 5 alusel muutub süüdlase seisund karistuste alternatiivide osas kergemaks. Käesoleval ajal kehtiva liiklusseaduse sätete kohaselt on LS § 20 lg 5 sõnastus sama, kuid LS § 7419 lg 1 sanktsioon oluliselt kergem ning lg 2 samasugune nagu varem lg 1 sanktsioon. Erinevus on aga selles, et joobeaste tuvastatakse hoopis teises korras. Kui aga käesoleval ajal kehtiv LS § 20 lg 5 sätestab endiselt, et juhi põgenemine sündmuskohalt loetakse sama paragrahvi lg 3 ja 4 rikkumiseks, siis on tegemist olukorraga, kus süüdlase seisund muutub raskemaks. LS § 20 lg 3 sätestab mis on joobeseisund ning lg 31 annab piirmäärad, mida loetakse joobeseisundiks. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis aga näeb ette kriminaalvastutuse KarS § 424 järgi. Samas sätestab LS § 20 lg 5, et sündmuskohalt põgenemine loetakse käitumiseks, mis on kvalifitseeritav nii lg 3 kui ka 4 järgi, mis näeks ette üheaegselt nii vastutuse väärteokorras kui ka kriminaalkorras. Taoline olukord on kohtu arvates mõeldamatu. Kohtuistungil leidis kohtuväline menetleja, et ta loobub süüdistusest LS § 7419 lg 1 järgi, kuid toetab süüdistust LS § 7431 lg 1 ja § 7432 lg 1 järgi, so vastavalt siis liiklusõnnetusest mitteteatamise ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise osas. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et menetlusalune isik oleks põgenenud sündmuskohalt. Põgenemine eeldab mingisugust aktiivset käitumist, mis viitab kiirele lahkumisele sündmuskohalt sooviga vastutusest pääseda. Samas taoline käitumine sisaldab endas juba passiivset käitumist LS § 7431 lg 1 mõttes, so liiklusõnnetusest teatamata jätmist, kuivõrd põgenemisel sündmuskohalt jäetakse ju nii või teisiti teatamata. Kohtu arvates ei saa neid käitumisi toime panna ühe teoga selliselt, et selles teos on mõlemad väärteokoosseisud ja nende mõlema eest võetakse isik vastutusele. Kohtu arvates sisaldab sündmuskohalt põgenemine ka liiklusõnnetusest teatamata jätmist. Juhul, kui ei ole tuvastatud põgenemist, siis saab rääkida liiklusõnnetusest mitteteatamisest. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et ta tagurdas ning nähes, et ei mahu läbi, sõitis teist kaudu kaupluse juurde. Kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja, keda küll kohtus üle ei kuulatud, on seletanud, et sõiduk tagurdas, sõitis vastu teist autot ja seejärel sõitis minema. Sellistest andmetest võib järeldada, et sõiduki juht ei väljunud sõidukist ega käinud vaatamas kas ta sõitis millelegi otsa või mitte. Seega puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oleks põgenenud või üldse märganud liiklusõnnetuse põhjustamist. Väärteoasjas puuduvad ka muud tõendid, mis viitaks sellele, et juht oli liiklusõnnetusest teadlik. Liiklusõnnetuse kohta koostatud väärteoasja materjalides on jäetud tõendid kogumata ka selle kohta, kas menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ja otsus selles osas on tühistatud süü tõendamatuse tõttu. Sellisel juhul ei saa ka rääkida sellest, et menetlusalune isik oleks jätnud teatamata liiklusõnnetusest, veel vähem sellest, et ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ning menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel lõpetamisele.

4

Märt Toming kohtunik