1-18-9558/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava elukohta. Kriminaalasi nr 1-18-9558 kokkuleppemenetluse s

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9558 (18278001791) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Liine Johannes Kriminaalasi W.S

süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Mariken Arro Kaitsja

Anne Vissak

– riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu

Süüdistatav

W.S elukoht XXX isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, põhiharidus paigaldajamonteerija

XXX kriminaalkorras karistatud tõkendiks RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS

§ 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada .S KarS § 423 W 1 ja KarS § 329 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 7 (seitse)

kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 7 kuud vangistust .S-ile W kriminaalasjas nr 1-18-5233 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.07.2018.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu

2

vangistuse, võrra ja mõista .S ile W - liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud vangistust. (üksteist)

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada 11 kuud vangistust 330 (kolmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta 8 kuu (kaheksa) vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on .S üldkasuliku töö tegemisel kohustatud W täitma: 1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – ; XXX • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2. KarS § 75 lg 2 punktis 21 ustust ei oma ja ei tarvita narkootilisi aineid; sätestatud koh –

3. KarS § 75 lg 2 punktis 5 sätestatud kohustust – uimastisõltuvuse ravile; allub

4. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. W.S elukohast suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend – lahkumise keeld kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest. –

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - W.S-ile kuuluv mootorsõiduk Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, mis asub Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kinnisel ja valvataval territooriumil Tartus Riia tn 132 (sõiduki süütevõti asub samal aadressil Lõuna prefektuuri laos). ustunud Jõ kohtuotsus edastada konfiskeerimise korraldamiseks Politseija Piirivalveametile. Konfiskeerimise kohaldamiseks lubada Politseija Piirivalveametil teha selleks kõiki vajalikke toiminguid, sealhulgas registritoiminguid, ning vabastada sõiduk Toyota Corolla registreerimismärgiga selleks aresti alt, kõrvaldades selleks sõidukilt XXX käsutamise keelumärge. Jõustunud kohtuotsus edastada konfiskeerimise võimaldamiseks teadmiseks ja täitmiseks Maanteeametile. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse. Juhul kui sõiduki seisukorrast tulenevalt ei õnnestu seda riigituludesse realiseerida, siis sõiduk hävitada (utiliseerimise teel). KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta suurte rahaliste kohustustega .S W menetluskuludest sundrahast (750€) 390 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot riigi kanda, sest täies ulatuses menetluskulu kandmine käib W - .S ile ilmselt üle jõ

u.

3

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista .S ilt W - riigituludesse menetluskuluna kokku 360€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks .S ile W - tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada .S il menetluskulu 360€ W - tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 30 € kui menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99918700063372

ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-9558, menetluskulu 17.12.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: - Politseija Piirivalveametile konfiskeerimise korraldamiseks,

- Maanteeametile konfiskeerimise kohaldamiseks käsutamise keelumärke eemaldamiseks ja sõidukiga registritoimingute tegemise võimaldamiseks, - süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks, - Riigi Tugiteenuste

Keskusele riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) W.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12. aprilli 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2995 KarS § 4231 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja

4

milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti 19.08.2018. a kella 12:35 paiku Tartumaal Elva vallas Annikoru külas Puhja-Konguta teel Konguta suunas kuni Annikoru tee 20 maja hoovini mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, pannes sellise teo toime süstemaatiliselt. Lisaks puudus tema poolt juhitud autol nii kehtiv tehnoülevaatus kui kehtiv liikluskindlustus, mis peavad liiklusseaduse alusel olema liikluses osaleval mootorsõidukil. W.S rikkus kurite -i 1 o toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt liiklusseaduse § 94 lg le 1 võib - mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani W.S toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. W.S-i süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, kes on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 5. juuli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5233 KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kellele kohaldati KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks, s.o ajavahemikus 21.07.2018- 2018. a, juhtis 19.08.2018. a kella 20.10.2018 ning milline otsus jõustus 21.07. 12:35 paiku Tartumaal Elva vallas Annikoru külas Puhja-Konguta teel Konguta suunas kuni Annikoru tee 20 maja hoovini mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, hoidudes sellega teadlikult kõrvale nimetatud kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Sellega pani W.S toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, .so karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. KarS §-s 4231 - ja § s 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus W.S-ile

KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 (seitset) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada .S ile käesolevate kuritegude W -

eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 5. juuli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18- u vangistuse 5233 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) ku võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada .S ile mõistetav 11 (üheteist) kuu W -

pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 330 (kolmsada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel peab .S järgima kontrollnõudeid ning täitma talle W

pandud kohustusi -

vastavalt KarS § s 75 sätestatule. W.S -st 1 on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg tulenevaid kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) naalhooldusosakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel krimi registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

p

iires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada W.S-i käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada .S i käitumiskontrolli ajal osalema W - sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. Soovitatavalt on see kas „Eluviisi treening“ toetamaks tema uimastisõltuvusest vabanemist või liiklusohutusalane sotsiaalprogramm tulenevalt tema pool toime pandud kuritegude liigist. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada .S i käitumiskontrolli ajal alluma W - uimastisõltuvuse ravile, milleks ta on eelnevalt nõusoleku andnud, ning millise vajaduse on temal diagnoosinud psühhiaater. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida .S ile kuuluv sõiduauto Toyota Corolla W -

registreerimismärgiga XXX (VIN-kood: XXX) kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend, mis on Tartu Maakohtu 9. novembri 2018. a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-18-9016 arestitud konfiskeerimise tagamiseks. Sõiduk asub PPA Lõuna Prefektuuri kinnisel ja valvataval territooriumil aadressil Riia 132, Tartu. Sõiduki süütevõti asub Lõuna Prefektuuri laos samal aadressil. Kriminaalmenetluse kulud kokku 870,00 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot. W.S - ja töötab täiskohaga alates juunist 2018. Ta ehitab ja paigaldab mängu spordiväljakuid ning ronimisseinu. Igakuiselt teenib ta kätte 600-800 eurot olenevalt töötundidest. Eelmise süüdimõistva kohtuotsusega mõisteti temalt välja menetluskulud summas 993 eurot, mille maksmiseks on süüdistataval aega 2019. a juulini. Süüdistatav elab üürikorteris, mille eest tema kanda on üür ja kommunaalkulud kokku u 200 kuus. Süüdistataval on maksta eraisikute võlgasid, mida ta igakuiselt tasub. Enda sõnul jääb tal söögiraha igas kuus u 150 eurot. Süüdistataval enda sõnul vara ja säästud puuduvad. Sõiduki konfiskeerimine omab samuti varalist iseloomu. Süüdistatav maksis kinni konfiskeerimisele kuuluva sõiduki teisaldamiskulud Annikorust Tartusse Politsei parklasse ja sealt koju Lehola tänavasse, lisaks parkimiskulud kokku u 400 eurot, mis oli süüdistatavale suur väljaminek. Süüdistataval puudub rahaline toetus vanematelt. On ilmne, et süüdistataval puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista .S ilt menetluskuluna välja sundraha summas W -

360,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 390,00 eurot ja kaitsjatasu summas 120,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 aluse menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu l lubada W.S-il jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kindlaid igakuiseid osamakseid määramata. Kui kohtuistung ja kohtuotsuse jõustumise peaksid jääma 2019. a sisse ning sundraha suurus on suurenenud, siis käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud sundraha ja 2019. aastast kehtima hakkava sundraha suuruse vahe jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses.

6

Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/