4-09-6377/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-6377 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi

D.K väärteoasi Karistusseadustiku § 262 järgi

Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud

D.K, isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub

16.november 2009.a.

Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Tõnis Gents

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-dest 48, 262 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.K KarS § 262 järgi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada D.K asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 18.12.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

D.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada D.K suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: D.K suhtes on koostatud 26.03.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1070496 selle kohta, et tema, viibides 12.02.2009.a kella 01.30 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Xxx,

lärmas öisel ajal ja kuulas valjusti muusikat, millega rikkus naabrite öörahu. Oma tegevusega

rikkus D.K Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi. Samuti on D.K suhtes on koostatud 26.03.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1070495 selle kohta, et tema, viibides 11.02.2009.a kella 23.45 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil

Xxx, lärmas öisel ajal ja kuulas valjusti muusikat, millega rikkus naabrite öörahu. Oma tegevusega rikkus D.K Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi.

D.K Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.11.2009.a. kell 09.00 toimunud

kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti D.K-le isiklikult allkirja vastu üle 08.10.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et D.K süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust ning seda selleks, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta

eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada D.K väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et D.K süü väärteo toimepanemises 12.02.2009.a. on tõendamist

leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 26.03.2009.a. antud

ütlustega, et kuna tal toimus lahutusprotsess, siis seetõttu ta ka lärmas (lk 1) ning Ida PO

konstaabel Jevgeni Ardassovi ettekandega, mille järgi käis ta 12.02.2009.a. koos konstaabel K.Rannaga (Rand) väljakutsel, kus aadressil Xxx toimus karjumine ja valju muusika kuulamine (lk 4).

D.K süü väärteo toimepanemises 11.02.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige

menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 26.03.2009.a. antud ütlustega, et kuna tal

toimus lahutusprotsess, siis seetõttu pidas ta end lärmakalt ülal (lk 1), F Alievi avaldusega 15.02.2009.a. Ida PO-le, milles kirjeldatakse Xxx toimuvat muusika kuulamist kui kaaskodanike

rahu rikkuvat tegevust (lk 2), Ida PO teatisega F Alievile väärteomenetluse alustamise kohta KarS § 262 järgi (lk 3). Karistusseadustiku § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel,

kes ei ole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Kuigi koht, kus D.K kuulas valjult muusikat ja lärmas on korter, kus menetlusalune isik elab st eravaldus, kuid kuna tegemist on

korrusmajaga, kus paljudel inimestel on eluruumid ning samuti on majas ruumid, mida majaelanikud kasutavad ühiselt (koridorid), siis oli tegemist avaliku kohaga, kuna kõigil isikutel

oli sinna vaba juurdepääs. Muusika, mida kuulas menetlusalune isik oma korteris öisel ajal, kostus ka teiste majaelanike eluruumidesse ning elanike ühises kasutuses olevatesse ruumidesse.

Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik kolmandate isikute st teiste majaelanike öörahu ja

väljendas lugupidamatust majas viibivate isikute suhtes, seega oli tegemist avaliku korra

rikkumisega. Järelikult menetlusalune isik oleks pidanud arvestama ka teiste samas elamus

viibivate isikute huvidega. Avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega,

3

normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. KarS § 262

kohaselt on avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine karistatav

väärteona. Siinkohal tuleb silmas pidada, et seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine oleks süüdlasele eesmärgiks omaette. Tähtis on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse ning

seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Teiste isikute rahu rikkumise

all tuleb mõelda mh teiste isikute rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist

teiste isikute suhtes. Samuti võib avaliku korra rikkumise alla paigutada ka eksimise

üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja

ühiskondliku moraalitunde solvamise. Tallinna Linnavolikogu määruse 25.august 2005 nr 43 „Tallinna linna avaliku korra eeskirja” § 3 p 2 kohaselt on keelatud häirida öörahu (kella 23:00 kuni 07:00), välja arvatud avariiliste tööde või üldkasutatavas kohas Tallinna Kommunaalameti või linnaosa valitsuse loal heakorratööde ja Tallinna Transpordiameti (edaspidi: transpordiamet) loal teetööde teostamiseks ning Tallinna Keskkonnaameti loal olmejäätmete vedamiseks, välja

arvatud 23. juuni ja 31. detsembri ööl. Erandjuhtudel, pärast kella 23:00 lõppevate avalike

ürituste puhul, otsustab avaliku ürituse loa andmise Tallinna Linnavalitsus. Avaliku korra rikkumisena saab isiku käitumist kvalifitseerida, kui sellega kaasneb avalikus kohas teiste isikute

rahu rikkumine või üldise ühiskondliku moraali riivamine. Kohus leiab, et lärmamist ja valju muusika kuulamist öörahul ajal saab käsitleda avaliku korra rikkumisena. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et D.K rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset

lugupidamatust teiste inimeste vastu rikkudes nende öörahu, s.o pani toime KarS § 262 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et D.K tegevuse

eesmärgiks oleks olnud avaliku korra rikkumine, kuid kuna muusika kuulamise valjususe reguleerimine on isiku enda teha ja sõltub ainult isiku enese tahtest, siis on D.K poolt süütegu toime pandud kaudse tahtlusega, sest ta pidi möönma tagajärje saabumist, kuna sai

aru, et muusika kuulamine öisel ajal valjemalt, kui seda tehakse igapäevaselt normaalse tavakuulmise juures, kostub tõenäoliselt ka väljapoole tema korterit, mis tähendab seda, et seda kuulevad ka kolmandad isikud, kellel on öörahu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et D.K on

varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis ei ole isikut suutnud

mõjutada seadusekuulekalt käituma. D.K-le ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. D.K ole

varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub

süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, D.K

tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti, so 4 päeva, kohaldamine. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 18.12. 2009.a.

Aulike Salo Kohtunik