Legislator Case Law & Legislation
1-16-10316/103 AI generated

1-16-10316/103 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-10316/103
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla esitas 05.11.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava id Oleg Košljakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 118 lg 1 p 1,7 j ning mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § ärgi talle mõisteti Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati karistuseks 7 aastat vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-16-10316/103 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 118 lg 1 p 1,7 j ning mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § ärgi talle mõisteti Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati karistuseks 7 aastat vangistust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-16-10316

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10316 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid elektroonilise Oleg Košljakovi valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu OLEG KOŠLJAKOV, isikukood 37801010216, kodakondsuseta, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 07.07.2016 07.03.2021 ja lõpp Kaitsja Irina Vassiljeva kokkuleppel RESOLUTSIOON

Jätta OLEG KOŠLJAKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.11.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava id Oleg Košljakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Oleg Košljakov kannab käesoleval ajal

Harju Maakohtu 26.05.2017 kohtuotsusega nr 1-16- 10316

118 lg 1 p 1,7 j ning mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § ärgi talle mõisteti Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati karistuseks 7 aastat vangistust.

Oleg Košljakovile mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks

, karistuseks

vangistuse 4 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Oleg Košljakovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.07.2016.

Tegemist on kinnipeetava teise vangistuse ja viienda kuriteoga. Oleg Košljakovi esimesed kuriteod oli a kehavigastuste d vargused ning seejärel avalik vargus vägivallaga, kelmus j tekitamine. Hilisemalt on isikut

ühel korral karistatud joobes juhtimise eest. Käesolevalt on isik tunnistatud skete süüdi taaskord vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, milleks oli ra kehavigastuste tekitamine, millega põhjustati surm. Sellest tulenevalt on kuritegude raskusaste suurem. Ühiseks teguriks kõikide kuritegude puhul on olnud alkohol. Tallinna Vanglas läbis isik ajavahemikul 13.03.-20.04.2017 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ajavahemikul 07.08.-04.09.2017 sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. L s isik Tallinna Vanglas isaks läbi 19.06.2017 suitsetamisest l 12.09.2017-15.03.2018 A1 oobumise nõustamise ja ajavahemikul taseme riigikeelekursuse, kuid koolieksami tulemus ei olnud piisav, et asuda õppima A2 taseme kursusele, planeeritud on kursus uuesti . Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbida töötanud (planeeritud 2018 III kv õhjenduseks toob terviseprobleemid. -2019 II kv), p Vestlus riskeerivast elustiilist loobumiseks on planeeritud 2019 I kv ning riskipõhised vestlused muutmaks süüdimõistetu kuritegelikke hoiakuid planeeritud 2020. aastaks. on

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 5 kuud veel enam kui 2 aastat 2 kuud vangistust. ning kanda jääb tal

Kinnipeetav nimetab oma elukohaks xxxx asuva 3-toalise korteri, mis kuulub tema ema N K. Samas viibis ta enamuse ajast oma elukaaslase juures xxxx majas, kus elavad tema elukaaslane J B koos oma poja N ja nende ühise tütre D. Käesoleval hetkel ei ole kinnipeetaval suhteid elukaaslasega ja lapse D. Elamistingimused mõlemal aadressil on head, korterid on remondi on tud, kõik igapäevaeluks vajalik on olemas. Jalavõruga vabanemiseks elukoht sobiv ja ema on andnud nõusoleku, et poeg vabaneb tema juurde. Kinnipeetav omab põhiharidust, mille omandas Loksa Vene Gümnaasiumis. Edasist hariduse omandamist ei pidanud vajalikuks, vaid soovis hakata ise teenima, samas selgitas, et tegelikult ei õppinud edasi, kuna sai noorelt isaks ning ei olnud enam aega. Keskhariduse omandamise jaoks ei ole motiveeritud, leiab, et on selleks juba liiga vana. Isik on keelt. motiveeritud õppima riigi Hetkel on riigikeele oskus rahuldav, saab kõnest aru kui rääkida aeglaselt. Väidetavalt omas eelnevalt juhilube, kuid praegu on need kehtetud, lisaks on olemas tõstukijuhi tunnistus. Vahetult enne käesolevat vangistust töötas isik ametlikult xxxx Xxxx -s. Varasemalt on AS esinenud ka perioode, mil ei omanud kindlat sissetulekut, sai xxxx. Enne vangistust moodustas sissetuleku ka elukaaslase xxxx leidis, et raha jagus ning sai . Süüdimõistetu ta hakkama. Samas on eelnevalt . toime pannud varguse majandusliku kasu saamise eesmärgil Vanglas soovib töötada, samas on vastumeelne majandustöödel osalemise suhtes, tuues ettekäändeks tervislikud põhjused. Isikut toetatakse vangistuse ajal materiaalselt.

Suhted p head. Kinnipeetav suhtleb tihedalt nii ema kui vanema äritoluperekonnaga on vennaga. Enne vangistust elas isik i ase ja lapsega, samuti elas nende gapäevaselt koos elukaasl juures elukaaslase laps esimesest kooselust. Kinnipeetava korduvad seaduserikkumised on näidanud, et isiku senine elustiil on olnud liialt riskeeriv ja hoolimatu. Isikut on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Ise ta ennast alkoholi liigtarvitajaks ei pea, , et öeldes tarvitab alkoholi harva, kuid tarvitades on kogused pigem suured. , et tervislik seisund Väidab ei luba tal enam alkoholi tarvitada, samas siiski aegajalt tarvitab alkoholi. Väljendab, et on aru saanud alkoholi kahjulikkusest käitumisele. Narkootikume ei tarvita. Kinnipeetav saab alates

2011. aastast xxxx xxxx. Tal on ka erinevad liigesevalud, samas tegeleb aktiivselt , kuna põeb spordiga. A -ajalt on isikul esinenud ka depressiooni. eg Väga enesekindel. Toimepandud kurite ituda alati gude arv näitab, et isik ei suuda ära tunda võimalikke riskiolukordi ega kä oma tegevuse tagajärgedele mõtlevalt. Ametiisikutega suhtlemisel on viisakas ja sõbralik, samas ainult siis, kui teema on talle meeldiv. Kriminaalhooldusel viibides täitis nõudeid korralikult. Uue kuriteo pani toime ajal, mil enam ei viibinud kriminaalhooldusel. Korduvad kuriteod, ka joobes juhtimised viitavad sellele, et isik ei järgi ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Viimane kuritegu lõppes kannatanu surmaga, mis näitab, et isiku hoiakud ei ole muutunud ning ta on toime pannud raskeima tagajärjega kuriteo. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht on kõige tõenäolisem olukordades, kus isik on tarvitanud alkoholi, on sattunud kokku inimestega, kes samuti liigtarvitavad alkoholi, elavad riskeerivat eluviisi, tekib konflikt.

2 aasta jooksul Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 23% ja v

35%. Arvestades ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeet

ava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus otsustab vabastada Oleg Košljakovi vanglast tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldus talle katseaeg kuni ametnik ettepaneku määrata karistusaja lõpuni 07.03.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkusest ja uue kuriteo sooritamise riskist käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata

Oleg Košljakovile KarS § 75 lg 2 p

9 sätestatud -des 2,4,7, kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb ametnik ettepaneku määrata

5 kuud.

Oleg Košljakov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega

heks ta vabanemisel ema N K tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama lä juurde xxxx aadressile xxxx. Ei vasta t tema emaga tõele, et a oma tütrega ei suhtle. Tütar elab ja on ka vanglas ema ülalpidamisel. Tütre emal on uus pere ja uus laps. Tütar käib teda vaatamas. Elukaaslasega t kuna viimasel a tõesti ei suhtle, on uus mees ja laps. Tütar ootab teda tema juures pikaajalistel kokk vanglas. , käib usaamistel ja käis ka isadepäeval Isiku väitel on tal probleeme jalgadega ja praegu läbi grupp läbi. b uuringuid, kuna tal saab ta Enne vangistust töötas seda tööd edasi

metallkonstruktsioonidega. ei ole teadlik, kas saab ta Ta teha. l on vabanemisel olemas, materjalides peaks see ka kirjas olemas. Ta töökoht Garantiikirja ei ole, aga kriminaalhooldusametnik, kes ema juures käis, helistas sinna firmasse ja uuris seda. Enne, kui vangla koostas kohtu jaoks dokumente, edastas ta vanglale selle info ja nad oleks pidanud selle

Kinnipeetav palus id ära märkima. võtta arvesse, et vangistuse jooksul ei ole ta rikkunud korda ja l on olnud ta ta aega mõelda oma käitumise üle. Kui kohus vabastab, siis on tal ning ta saaks oma peret toetada. Ta tutvu olemas töökoht s ühe naisterahvaga, kellel on poeg ja kellega nad suhtlevad tihedalt ning on valmis koos ole . ma

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa Oleg Košljakovi tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Oleg Košljakovi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja Irina Vassiljeva märkis kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine kohtuistungil, et elektroonilise järelevalve alla võimaldab teostada tema üle järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust ning see kindlustaks positiivsed muutused, andes temale võimaluse tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kinnipidamise ajal muutunud, mistõttu saab teha järelduse, et karistus on täitnud oma eesmärgi. Kinnipeetav on läbinud kursused viha käsitlemiseks, teised sotsiaalsed kursused, aktiivselt suhtleb inspektor-kontaktisikuga ja osaleb vestlustel psühholoogiga, läbis eesti keele kursused, jättis suitsetamise maha. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud 4 aasta ja

8 kuulisest karistusest 2 aastat ja 4 kuud. Seega, arvestades tema käitumist vangistuse ajal, saab teha vaid ühe järelduse, et puuduvad takistused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastavalt karistusregistri väljavõttele on Oleg Košljakovil vaid 2 kehtivat kriminaalkaristust, seega on kõik varasemad karistused kustunud ning selles osas on Oleg Košljakov ennast ühiskonna ees rehabiliteerinud. Samuti palu kohtul jätta tähelepanuta kinnipeetava s kaitsja kohta esitatud uute kuritegude toimepanemise protsendid, kuna jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on vangla leidnud, et isik, kes on 2 aastat ja 4 kuud olnud väga õiguskuulekas isik vanglas, on kõrgohtlik avalikkusele.

Samuti on kohtud asunud korduvalt seisukohale, et vanglate poolt esitatud protsente uute kuritegude toimepanemise osas ei saa arvesse võtta. Õigusteaduslik arvamus, nagu tegelikult igasugu t kaalutlustest lähtuv ne ratsionaalsetes arvamus peab baseeruma põhjendustel, seega tuleb ära näidata, miks keegi midagi arvab. Vangla arvamuses seda ei tehta. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka elutingimused, mis teda vabanemise korral ootavad. Kinnipeetaval on Eesti Vabariigis kindel elukoht, kus hakkab elama koos oma ema ja tütrega, kelle kasvatamisel ja ülalpidamisel soovib ta väga osaleda.

Samuti on olemas kindel töökoht ja seega on võimalik ennast, oma last ja peret ülal pidada. Kinnipeetava ta osaleb eesti käitumist vangistuse ajal saab hinnata vaid positiivselt – keele õppes, vestlustel psühholoogiga, ta on üks kord distsiplinaarkorras karistatud (teretas teist kinnipeetavat). Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne ja ta on koostöövalmis. Seega ohud, et vabanedes võib ta panna toime uue kuriteo, on minimaalsed, kuna ta on väga palju muutunud ja muutnud oma ellusuhtumist.

Seega risk, et ta paneks toime uusi kuritegusid, on elektroonilise valve tingimustes praktiliselt olematu. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi. Kaitsja p kohtul võtta arvesse kinnipeetava proble alus eme tervisega. Tal on vajalik kirurgiline on krooniline artroos, hüpertoonia, menisk 3. tase, mistõttu sekkumine. Probleemid on ka maoga, mis vajavad samuti kirurgilist sekkumist, klapi vahetust. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Oleg Košljakov viibib.

Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses, tegeleda oma perekonnaga, aidata oma ema, tagada neile materiaalse kindluse ja tegeleda oma tervisega. Praegu kaaluvad positiivsed asjaolud üle kõik muud kaitsja asjaolud, mistõttu palus Oleg Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru tema kaitsja, ja Vangla ja kaitsja Oleg Ko ei kuulu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu šljakov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Seega ei ole isik varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käe võrreldes , nimelt on käesolev kuritegu raske solev kuritegu on eelmise kuriteoga raskem tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule ning sama tegevusega põhjustatud ettevaatamatusest mootorsõiduki juhtimine isiku surm, eelmine kuritegu oli

alkoholijoobes. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest, millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis tema võime teha seda vabaduses. omakorda seab kahtluse alla Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, suit . Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1- setamisest loobumise nõustamise 12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid.

Käesoleval juhul nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole veel tööle asunud, kuna tulenevalt tema tervise ne planeeritud 2018 III kv-2019 II kv, vestlus probleemidest on töötami riskeerivast elustiilist loobumiseks on planeeritud 2019 I kvartalisse ning riskipõhised vestlused kuritegelike hoiakute muutmiseks on planeeritud 2020. aastasse. Seega on kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine pooleli. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kuid garanteeritud töökoht puudub.

Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal on vabanemisel töökoht olemas, kuid peale isiku enda muid selle kohta ei ole. I ütluste tõendeid seloomustusest nähtub, et vahetult enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult ning sai lisaks töövõimetuspensioni. Seega isegi, kui kinnipeetaval on vabanemisel olemas töökoht ja sellega kaasnev sissetulek majanduslikult toimetulemiseks, ei erine tema vabastamisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust ning need ei ole ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel.

Materjalidest nähtuvalt on isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ise ta end liigtarvitajaks ei pea, kuid tunnistab, et alkoholi tarvitab. Samas on käesoleva raske kuriteo toimepanemist soodustanud alkoholi tarvitamine ning teda on varem karistatud alkoholijoobes. Seega esineb kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimise eest uue kuriteo toimepanemise risk seoses kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamisega. Kuivõrd käesolev kuritegu on toime pandud grupis, võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, utatav. kelle poolt ta võib olla mõj Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning d vahendid hoidmak et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusa s ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingi Kuigi kinnipeetava puhul esinevad

misi enne tähtaega vabastamist. mõned positiivsed asjaolud, ei kaalu need , millistel kohus eelnevalt peatus ning üles negatiivseid milliseid peab - Eeltoodust kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Oleg Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14.12.2018 kohtumäärus 1 10316 jõustus

16. veebruaril 2019. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent