2-17-17971/85 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-17-17971

Tsiviilasi

Helju Säki (Säkk) hagi Leane Püvi vastu testamendi

tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Helju Säkk (isikukood XXX; elukoht XXX);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas (e-post

rait.sarjas@namm.ee)

Kostja: Leane Püvi (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post

XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Li Uiga (e-

post li@valgejauiga.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Helju Säki hagi rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Helju Säki kanda.

4. Määrata Leane Püvi menetluskulude rahaliseks suuruseks 1656 eurot.

5. Välja mõista Helju Säkilt Leane Püvi kasuks menetluskulu 1656 eurot.

6. Välja mõista Helju Säkilt Leane Püvi kasuks viivis menetluskuludelt 1656 eurot

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Helju Säkk (hageja) esitas 30.11.2017 Tartu Maakohtule hagi Leane Püvi (kostja) vastu

testamendi tühisuse tuvastamise nõudes (I kd tl 1-3, 5-8).

Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja H.P. XXX . Alates juulikuust kuni oma surmani

viibis ta XXX. Hagejale teadaolevalt ei olnud pärandaja testamenti koostanud. Võru notar

Inga Anipai teatise nr XXX kohaselt algatas kostja H.P. pärimismenetluse. Teatise

kohaselt on pärandaja XXX teinud tunnistajate juuresolekul koduse testamendi, milles

määras kogu oma vara pärijaks Leane Püvi (pärandaja õepoja tütar).

Hageja leiab, et kuna testamendile märgitud testamendi koostamise kuupäeva ja aasta ning

pärandaja allkirja vahel on silmnähtav käekirjaline erinevus, esineb põhjendatud kahtlus

testamendi seaduses sätestatud nõuetele vastavuses. Hageja leiab, et kuna testamendi

koostamisel ei ole järgitud pärimisseaduse (PärS) § 23 lg 1 sätestatud vorminõudeid, siis

on tegemist tühise tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) § 83 lg 1 järgi ja

testament puudub. Hageja on seisukohal, et tunnistajate juuresolekul allkirjastatud

kodusele testamendile kehtestatud nõuete eesmärk on tagada, et testaator omakäeliselt

kinnitaks testamendi tegemise aega, kuna vastavalt PärS § 25 lg-le 1 kehtib kodune

testament kolm kuud. Seega kinnitab testaator kuupäeva omakäelise lisamisega seda, et

tegemist on tema poolt just testamendi koostamise ajal väljendatud tahtega.

PärS § 10 lg 1 järgi päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti

või pärimislepingut. Kuna pärandajal ei olnud alanejaid sugulasi, on hageja kui pärandaja

õe näol tegemist teise järjekorra seadusjärgse pärijaga, millest tulenevalt on hagejal ka

õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Hageja palub tuvastada H.P. poolt tunnistajate

juuresolekul koostatud XXX testamendi tühisuse. Hageja taotleb käekirjaekspertiisi

määramist.

2. Hageja leiab 29.12.2017 seisukohas (I kd tl 68-70), et PärS § 23 lg-s 1 nimetatud

tegevused („kirjutab alla“ ja „märgib ära“) on omistatud otseselt testaatorile, mitte

kellelegi teisele. Hageja osutab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-87-05.

Kuna kostja on ise tunnistanud, et kuupäeva ja aasta testamendis on kirjutanud kostja ema

Renate Püvi, siis on tuvastatud, et pärandaja testament ei vasta PärS § 23 lg-s 1 sätestatud

koduse testamendi vorminõuetele ja on seega tühine. Hageja loobub käekirjaekspertiisist

testamendil oleva kuupäeva ja aasta osas, aga jääb oma taotluse juurde allkirja osas.

Hagejale teadaolevalt pärandaja ei soovinud testamenti teha ja oli seda ka sugulastele

avaldanud, mille tõttu on üllatav, et pärandaja tegi koduse testamendi umbes kaks ja pool

kuud enne oma surma ning mitte varem ja notariaalselt. Hageja leiab, et on põhjendatud

kahtlus ka selles, kas pärandaja oli üldse teadlik ja sai aru testamendi koostamisest ja

sellele allakirjutamisest, juhul kui pärandaja ise testamendile alla kirjutas.

3. 29.05.2018 esitas hageja kohtule taotluse postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

läbiviimiseks (I kd tl 99-101). Taotluse kohaselt on hagejal põhjendatud kahtlus, olles

H.P. ga korduvalt suhelnud aasta jooksul enne tema surma, et H.P. ei olnud testamendi

tegemise ajal teo- ja/või otsustusvõimeline. H.P. ei mõistnud tema ümber toimuvat ning

tema vastused kohtumiste ja vestluste ajal olid seosetud ning teemavälised.

4. 19.11.2018 lõplikes seisukohtades (I kd tl 165-168) hageja osutab, et tal puudub alus

kahelda eksperdi järeldustes ning loeb eksperdiarvamusega kõrvaldatuks kahtluse, et

testamendil olev allkiri ei ole kirjutatud H.P. poolt. Hageja jääb selle juurde, et kuna H.P.

ei kirjutanud ise testamendile kuupäeva ja aastat, on tegemist vorminõuete rikkumisega.

Hageja leiab, et tunnistajate ütlustega on tuvastatav testamendi allakirjutamise aeg, ent

testamendi koostamise viisi osas on hageja hinnangul jätkuvalt kõrvaldamata kahtlus.

Hageja leiab, et tunnistajate Kartsepa, Pommeri ja Püvi tunnistuste põhjal ei ole üheselt

selge, kuidas ikkagi testament Renate Püvi poolt valmis kirjutati – kas ta koostas

testamendi ise või siis H.P. sõnade järgi. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

hooldekodus viibiv isik, kes aeg-ajalt ei tundnud ära oma sugulasi ega saanud aru, kus ta

viibib, dikteeris testamendi teksti sellises sõnastuses, nagu see on kohtule esitatud. Samuti

ei ole eluliselt usutav, et Renate Püvi suudaks isikuna, kes ei ole varasemalt kunagi

testamenti koostanud ja kellel puudub teadaolevalt õigusalane haridus, hooldekodus

viibides vormistada arusaadavas õiguskeeles testamendi. Seega on veenvalt tõendamata,

kuidas H.P. väidetav viimane tahe testamendiks vormus. Viidates tunnistajate Pommeri,

Kartsepa ja Püvi ütlustele selle kohta, et H.P. teavitas tunnistajaid, et nad on kutsutud

testamendi koostamise juurde ja Renate Püvi väitele, et H.P. oli ise teadnud, et vaja on

kahte tunnistajat, hageja leiab, et tunnistajate ütlused annavad aluse kahelda tegelike

sündmuste toimumises tunnistajate poolt kirjeldatud viisil. Hageja hinnangul ei ole usutav,

et 85-aastane XXX isik, kes viibis hooldekodus selle tõttu, et ei saanud oma

igapäevatoimetustega hakkama ja kelle arusaamad raha väärtusest ei olnud enne

hooldekodusse paigutamist mitmetele temaga kohtunud isikutele järgitavad, otsustab

hooldekodus viibides asuda oma vara osas korraldusi andma, teab, millised on tunnistajate

juuresolekul tehtud testamendi vorminõuded, annab korraldused tunnistajate testamendi

tegemise juurde kutsumiseks ja dikteerib ka testamendi teksti (nagu seda selgitas

tunnistaja M.Pommer). M.Pommeri tunnistajaks osutumise juhuslikkus ei ole

tõsiseltvõetav. Samamoodi on H.P. väidetavalt teavitanud ka S.Kartseppa, kellega oli ta

suhelnud mõnel üksikul korral. Kõiki vajalikke toiminguid testamendi koostamiseks on

H.P. väidetaval palvel viinud läbi Renate Püvi, kes aga on testamendiga pärijaks nimetad

kostja ema. Eksperdi järeldus, et H.P. sai oma tegudest aru ja oli võimeline neid juhtima,

ei kinnita, et H.P. oleks olnud võimeline selgitama tunnistajatele, millise tehinguga on

tegemist ning milline oli selle juures Siiri Kartsepa ja Marju Pommeri roll.

KOSTJA VASTUS HAGILE

5. 14.12.2017 vastuses (I kd tl 61-62) kostja ei vaidle vastu hagiavalduses esitatud

faktilistele väidetele, kuid ei nõustu haginõudega ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja

selgitab, et testamendi teksti koostas kostja ema Renate Püvi, kes viibis XXX testaatoril

külas XXX. Testaator palus Renate Püvil koostada testament ja kutsuda tunnistajad selle

koostamise juurde. Kuna testaator viibis alates 2017.a juunikuust XXX , kutsus Renate

Püvi ühe tunnistajana juurde sotsiaalkeskuse juhataja Siiri Kartseppa ja teise tunnistajana

Renate Püvi XXX toimetanud Marju Pommeri.

Kostja märgib PärS § 25 lg-s 2 sätestatule osutades, et antud juhul on testamendis

kirjutatud kuupäev, mil testament koostati ning samuti on testamendi allakirjutamise

juures viibinud tunnistajad kirjutanud allkirja andmise kuupäeva. Seega on võimalik

tuvastada aega, millal testament on koostatud. Kostja leiab, et pärimisseadus lubab

testamendi koostamise aega tuvastada ka muul viisil kui isiku enda poolt kirjutatult, seega

ei ole vorminõudeid rikutud. Pärimisseaduse § 25 lg 1 kohaselt kehtib kodune testament

kuus, mitte kolm kuud.

Kostja leiab, et H.P. oli küll eakas (85.a.), kuid tema vaim oli selge. Tal esines vanadusest

tingitud somaatilisi haigusi, mille tõttu ei suutnud enam isiklikult kõik vajalikke

toiminguid teha, kuid ta teadis, mida soovib ja nõudis oma soovide täitmist teistelt

isikutelt. Kuna kostja oli H.P. i sage külastaja, siis ta teab, et viimasel oli probleeme

liikumisega ja kirjutamisega, kuna käed värisesid. See olevat olnud ka põhjuseks, miks ta

omakäeliselt testamendi kogu teksti ei koostanud ja palus seda teha kostja emal.

6. Kostja leiab 19.11.2018 lõplikes seisukohtades (I kd tl 157-161), et tunnistajate

S.Kartsepa, M.Pommeri ja R.Püvi ütlustest võib teha järelduse, et H.P. oli testamendi

koostamise ajal suuteline aru saama, mis oli tema sooviks ning kuidas ta oma soovi

(viimset tahet) soovib kirja panna. Tunnistajate ütlustest nähtub, et Renate Püvi oli

isikuks, kes tunnistajad kutsus, kuid miks tunnistajad oli kutsutud, on testaator isiklikult

tunnistajatele selgitanud. Osutades Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08 p-des

14-15 selgitatule tunnistajate teavitamise ja nende arusaamise kohta, kostja leiab, et

vorminõuete rikkumiseks ei saa ka lugeda asjaolu, et H.P. isiklikult ei kutsunud

tunnistajaid või isiklikult omakäeliselt testamendi teksti ei koostanud, vaid palus seda teha

Renate Püvil. Kuupäeva märkimine testaatori poolt on oluline selleks, et tuvastada kas

kodune testament on kehtiv või mitte. Tuvastatud on, et H.P. oma tervislikus seisundist

tulenevalt ei olnud võimeline isiklikult kirjutama testamendi teksti. Tema käed värisesid ja

seda kinnitab ka tema allkiri testamendil. Kostja leiab, et on tuvastatav aeg, millal

testament koostati ja et see oli kehtiv PärS § 25 lg 1 sätestatud aja jooksul. Vaidluse all ei

ole küsimus, et testament koostati hoolekandeasutuses. Kuna H.P. viibis XXX alates

XXX kuni oma surmani, XXX , s.o neli kuud, siis ükskõik mis ajal hooldekodus viibides

see testament oleks tehtud, oleks see ikkagi kehtiv.

Pärimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „Kehtiva seaduse § 25 lõike 2 nõue, mille

kohaselt peab saama kindlaks teha testamendi tegemise päeva, on asendatud nõudega,

mille kohaselt peab saama kindlaks teha testamendi tegemise aja. Selle sätte kohaselt

võiks nii mõnigi testaatori tegelikku tahet väljendav testament kehtima jääda ka juhul, kui

testamendis ei kajastu selle tegemise täpne päev, kuid testamendi tegemise aeg on

kindlaks tehtav ning testamendi tegemine ja isiku surmamoment jäävad testamendi

kehtivusaja piiresse“. Seega vastab H.P. kodune testament seaduse vorminõuetele

(testamendi koostamise aeg on tuvastatav ja see on testaatori poolt allkirjastatud) ning

selle tühistamiseks puudub alus.

Ekspertiisiaktiga ei ole tuvastatud H.P. vaimsete häirete olemasolu, mis oleksid takistanud

tal arusaamast oma tegudest ja nende tagajärgedest. Seega pole tuvastatud TsÜS § 13 lg 1

sätestatud eeldusi, mille kohaselt isik testamendi koostamise ajal oleks olnud

otsusevõimetu. Ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ei kinnitanud H.P. l vaimsete

häirete esinemist, mis oleksid tekitanud kahtlust testaatori arusaamisvõimes. Meditsiinilisi

dokumente, mis kinnitaksid H.P. vaimseid häireid, esitatud ei ole ja sellised andmed ei

sisaldu ka ekspertiisiaktis. Seega ei ole leidnud tõendamist H.P. otsusevõimetus koduse

testamendi tegemise ajal, s.o. XXX.

Kostja on seisukohal, et dokumendid Heili Sillastu külastamisest 28.08.2017 ja Lea Lehtla

seletus ei ole lubatavad tõendid ega asjakohased TsMS § 238 lg 1 p 1 mõttes ning kostja

palub need jätta otsuse tegemisel tähelepanuta. Tulenevalt TsMS § 229 lg 2 võivad

tõendiks olla tunnistaja ütlus, mitte aga tunnistaja kirjalik selgitus, ilma tunnistaja

ülekuulamiseta. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik tunnistajaid üle kuulata

kohtuistungil. Seletustest ei nähtu, mis asjaoludel on sellised seletused kirjutatud ja kostjal

puudub võimalus tunnistajatele küsimusi esitada. Nimetatud tõendid ei oma ka asja

lahendamisel sisulist tähendust. H.Sillastu on testaatorit külastanud pärast testamendi

koostamist ja need asjaolud ei ole hagiesemeks. Samuti ei ole kostja arvates olulised

sündmused, mis toimusid L.Lehtla seletusest tulenevalt 2017.a kevadel. Testaator viibis

tervisliku seisundi halvenemise tõttu hoolekandeasutuses alates 30.06.2017 kuni oma

surmani XXX ja sellel ajal ei ole tuvastatud testaatori vaimse tegevuse häireid.

KOHTUISTUNGID

7. 07.03.2018 kohtuistungil (I kd tl 73) hageja jääb hagi juurde, hageja leiab, et vanainimene

ei saanud aru, mida tegi. Hageja selgitab, et varaks on kinnisasi, mets ja talu. Kostja

selgituse kohaselt nende pere käis ja hoolitses vanainimese eest ning et kui raieõigust

müüa, siis võib vara väärtus kinnistul olla umbes 50 000 eurot, pärijaid oleks kokku viis.

8. 05.06.2018 istungil (I kd tl 103) hageja jääb hagi ja kohtpsühhiaatrilise ekspertiisi taotluse

juurde. Hageja selgitab, et kui hageja ja hageja tütar pärandajaga suhtlesid, ei tundnud ta

hagejat ära, ei saanud aru raha väärtusest ja hooldekeskuses ei saanud aru, kus ta viibib.

Hageja suhtles viimati H.P. suvel 2017.a 2-l korral, suhtles telefoni teel. Kostja selgitab, et

kui onu pärandaja hooldekeskusesse viis, siis algul ta ei saanud aru, kuhu viidi, siis sai aru

küll, et hooldekodusse ning see on õige, et ta tahtis koju. Kostja seletuse järgi oli H.P.

hooldekodus viibimise perioodil kahel korral haiglas, üks kord oli kopsupõletik.

9. 11.09.2018 istungil (I kd tl 116) kuulati tunnistajatena ära Leena Säkk (I kd tl 118), Siiri

Kartsepp (I kd tl 120), Marju Pommer (I kd tl 122) ja Renate Püvi (I kd tl 124):

9.1. Tunnistaja Leena Säki (H.P. õetütar) ütluste kohaselt aasta varem oli H. õe matus ja

juba seal ta ei tundnud ära oma õde Helju Säkki. Tädi mingil määral ei saanud raha

väärtusest aru. Hooldekodusse viidi tädi sellepärast, et ta tervis ütles üles, ta oli voodis,

tegi alla ja olid tugevad tasakaaluhäired. Tunnistaja käis H.P. hooldekeskuses kokku

kolmel korral vaatamas, esimene kord kolm nädalat hiljem. Tädi hakkas talle rääkima,

et ufod tulevad talle järgi. H.P. ei saanud aru, kus ta on. H.P. on talle rääkinud, et ta ei

tee mitte kunagi testamenti. Tunnistaja küsis mitu korda, kas ta on kuhugi allkirja

andnud, H.P. vastas, et ei mäleta. Tädi ei mäletanud, et teda oleks külastanud teised

sugulased, kuigi tunnistaja teadis, et käisid. H.P. ütles talle kogu aeg, et ta ei usalda

Leanet ega Renatet. Hooldekodusse viimise organiseeris Leane. Talle teadaolevalt H.P.

ravimeid ei tarvitanud. Viimati käis tunnistaja H. juures 2017 augusti alguses.

Tunnistaja ütluste kohaselt 2017.a aprillis tädi juures käies oli tädi mälu selline, et ta sai

midagi aru, samas hakkas sellist juttu ajama, nagu nad elasid 80-ndate aastate lõpus.

H.P. olid alkoholiprobleemid, vahel võis olla kolm päeva pikali maas. Mais oli ta pikali

maas, kui kiirabi käis. Ta terve elu võttis napsu.

9.2. Tunnistaja Siiri Kartsepp (XXX juhataja) kinnitusel viibis H.P. nende hooldekeskuses

30.06.2017

a-st.

Tunnistaja

suhtles

Leane

Püviga,

ta

küsis

hoolduskohta

sotsiaalkeskusesse. Hoolduslepingu tegi tunnistaja Ülo Püviga. H.P. hooldekodusse

tulles oli ta liikumine väga halb, muidu polnud väga viga, ühtegi ravimit ei tarvitanud.

Enesehoolduse juures tuli teda abistada, söömisega sai ise hakkama. Tal oli

liikumispuue, kukkumisoht oli suur. Tunnistaja suhtles temaga aeg-ajalt, kodukorra

selgitustest sai ta aru. H.P. sai aru, et ei viibi kodus. Testamendi koostamise päeval tuli

Renate Püvi hooldekodusse ja küsis, kas ta on nõus tunnistajaks olema, et H. tahab

testamendi teha. Renate läks teist inimest kutsuma. H.P. ütles, et tahab teha testamenti.

Kuna H.P. käsi värises, siis Renate kirjutas testamendi valmis. Tunnistaja ütluse

kohasel H.P. ütles, et soovib oma maise vara jätta Leanele. Nad allkirjastasid

dokumendi, kõigepealt H. , siis tunnistaja ja Marju. Tunnistaja sõnul sai ta oma

töökogemusele tuginedes aru, et H. sai aru, mida teeb. Tunnistaja kinnitusel H.P.

teadis, kes tal külas käis. Külas käidi tihedalt. Augusti lõpus läks H. tervis oluliselt

halvemaks. Tunnistaja kirjeldusel oli H.P. hooldekodusse tulles hingamine nagu

suitsetajatel, siis mingil hetk läks hästi halvaks, kopsupõletik tuli. Vaimse poole poolest

oli stabiilne, rahulik. Tunnistaja selgitab, et testamendi juures olevat teist inimest ta ei

tundnud, nägi teda esimest korda. Vastuseks hageja esindajale tunnistaja selgitab, et H.

avaldas soovi teha testamenti ise ja et nemad oleksid tunnistajaks, sõnasõnalist ütlemist

ei mäleta. Tunnistaja sai aru, et tahab oma surma korraks teha korraldusi, H.P. suutis

seda ise väljendada. Tunnistaja hinnangul H.P. tervislik seisund ei tundunud sellisena,

et tegemist on inimesega, kes ei saa oma asjadest aru. Vastuseks eksperdile tunnistaja

selgitab, et hooldekodus viibimise ajal H. arst ei külastanud, haigestudes viis kiirabi ta

enne ära, kui perearst jõudis käia. 05.09.2017 sattus H.P. haiglasse. H. toast välja ei

liikunud. Tunnistajani ei ole jõudnud kummalisi väljaütlemisi. Peale testamendi

tegemist testamendist enam juttu ei olnud.

9.3. Tunnistaja Marju Pommeri selgitusel on ta Renate Püvi endine töökaaslane. Tunnistaja

ütluste põhjal kohtus ta testamendi koostamise päeval Renate Püviga poodi minnes,

Renate Püvi küsis, kas tal on aega, tal on vaja käija hooldekodus. XXX jõudes jäi ta

ootama, Renate tuli ja ütles, et keegi tahab testamenti teha. Tunnistaja läks Renatega

üles ja H. ütles, et tahab teha testamenti ja teie olete mu tunnistaja. H. ütles, et tahab

oma vara ära anda Leanele. Tunnistaja selgituse järgi ütles H.P., et tema käsi väriseb ja

Renate kirjutab. Renate luges selle neile ette, H. kinnitas seda neile, Renate luges veel

korra ette ja keegi ütles, et ma tean, mis seal on. Tunnistaja ütluste kohaselt kirjutas

esimesena alla, siis hooldekodu juhataja, siis tunnistaja. Tunnistaja kinnitab, et H. sai

aru, mis ta teeb, tunnistaja ruumi sisenedes vaatas H. talle otsa, pilk oli selge,

kontakteerus tema pilguga ja ütles kohe, et tahab testamenti teha. Kui Renate testamenti

ette luges, siis ta kuulas, noogutas ja oli päri kirjapanduga. Tunnistaja sõnul ta ei

mäleta, et hooldekodu juurde sõites oleks testamendi tegemisest juttu olnud, see tuli

talle üllatusena. Vastuseks hageja esindajale tunnistaja selgitab, et temal oli auto,

Renatel polnud ja tunnistajal oli vaba aega, mis ta siis ei aita. Renate kirjutas testamendi

H. sõnade kohaselt. Vastuseks eksperdile tunnistaja selgitab, et H. ta ei tundnud üldse,

tema tervisest ei tea ta midagi. Sisendes H.P. teretas teda vastu, ei olnud sellist

küsimust, kes te siin olete. Vastuseks kohtule tunnistaja selgitas, et teatud laused ütles

H., Renate kirjutas, tekst oli Renate poolt korrigeeritud. Tunnistaja ei mäleta, et H.P.

oleks midagi üle küsinud.

9.4. Tunnistaja Renate Püvi vastuseks kostja esindajale selgitab, et läks hommikul linna, tal

oli vaba päev. Nägi endist töökaaslast ja küsis, kas tal on aega hooldekodus käia.

Tunnistaja ütluste järgi oli H.P. teda nähes hea meel, nad rääkisid juttu, siis ta ütles, et

tahab testamenti teha ja ise ütles, et on tunnistajaid vaja. Tunnistaja sõnul H. ütles, et

Renate kirjutaks. Renate Püvi luges talle kaks korda teksti ette ja küsis, kas ta ikka saab

aru, millele alla kirjutab. H.P. ütles, et saab aru küll, teeb testamendi Leanele.

Tunnistaja selgitusel olid nad sellest H. ka eelnevalt rääkinud. H. kirjutas esimesena

testamendile alla, seejärel hooldekodu juhataja ja siis teine tunnistaja. Tunnistaja

kinnitusel käis ta H. külastamas umbes 1-1,5 nädala tagant. H. ei saanud enam endaga

hakkama, jalad olid viletsad, ravimeid ta tunnistaja arvates ei tarvitanud. Hooldekodus

olles orienteerus ta majas, ei kurtnud hooldekodu üle, sai aru, kus ta on. Tunnistaja

selgituse järgi H.P. hooldekodus sõi iseseisvalt, riietus ka ise, ainult sokke ei saanud ise

panna. Pangakaarti tal ei olnud. Kui nad ta linna viisid või käis bussiga, siis käis pangas

telleri juures, käis mõne korra aastas, võttis teatud summa. Tunnistaja ei oska öelda,

miks H. soovis teha testamendi Leanele. Tunnistaja pere hooldas teda, ilmselt selle

pärast, Leane sõidutas ka teda surnuaiale ja linna. Tunnistajale teadaolevalt H.

psühhiaatrilisi probleeme polnud. Vastuseks hageja esindajale tunnistaja selgitas, et neil

oli eelnevalt juttu olnud testamendi tegemisest, siis ta kodus oli uurinud, kuidas teha

kodust testamenti. H.P. jutt oli selge, ufodest ei rääkinud, mineviku ja oleviku

sündmusi segamini ei rääkinud, nooruspõlve meeldis meenutada. Tunnistaja hinnangul

ei saa öelda, et ta oleks alkoholi kuritarvitanud, tähtpäevadel ikka. H.P. ise ütles, et

tunnistajat on vaja, Renate Püvi teadis, et kahte on vaja, ta oli seda lugenud, varem ei

ole ta kellelegi testamenti koostanud. Vastuseks eksperdile selgitas tunnistaja, et H.

võis varasemalt testamendist rääkida kevade poole 2017. Ta ütles, et ei taha enam, et

kõik kakleksid ühe maatüki pärast. Matustest ta ei rääkinud, riietusest küll. 19.06 kutsus

tunnistaja kiirabi, ta oli istunud tugitoolis ja sealt vajunud maha. H.P. sotstöötajat ei

tahtnud ja siis ei jäänud muud üle, kui hooldekodusse koht vaadata. Kodus tegeles H.P.

paljude asjadega, sugupuud kirjutas, see jäi pooleli.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

H.P. (pärandaja) suri XXX ;

-

pärandaja viibis alates XXX kuni oma surmani XXX;

-

XXX testamendina pealkirjastatud dokumendi teksti ja teksti järel märgitud kuupäeva ja

aastaarvu kirjutas Renate Püvi;

-

testamendile tunnistajatena allakirjutanud Siiri Kartsepp ja Marju Pommer ei ole

pärimisseaduse (PärS) § 23 lg-s 4 nimetatud isikuteks, kes ei või olla tunnistajaks;

-

XXX testamendil oleva pärandaja allkirja kirjutas H.P. Hageja kinnitas 19.11.2018

vastuses, et puudub alus kahelda eksperdi (XXX ekspertiisi akt nr XXX, I kd tl 91-97)

järeldustes ning loeb eksperdiarvamusega kõrvaldatuks kahtluse, et testamendil olev

allkiri ei ole kirjutatud H.P. poolt.

12. Hageja leiab, et 16.08.2018 testament on tühine PärS § 23 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud

vorminõuete rikkumise tõttu, kuna pärandaja ei ole testamendis omakäeliselt märkinud

testamendi koostamise kuud ja aastat, samuti on hagejal kahtlusi selles, et pärandaja

isiklikult teavitas tunnistajaid sellest, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi

tegemise juurde. Täiendavalt leidis hageja, et esineb põhjendatud kahtlus selles, et

pärandaja oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsustusvõimeline ning sai aru, millele ta

alla kirjutas.

13. PärS § 20 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib testament olla kodune testament, mille üheks alaliigiks

on on tunnistajate juuresoleku allakirjutatud testament. PärS § 23 (tunnistajate

juuresolekul allakirjutatud testament) lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi,

millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles

märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi

allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 25 lg 1 sätestab, et kodune testament kaotab

kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.

PärS § 25 lg 2 kohaselt kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva

ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada tegemise aega, on testament

tühine.

14. Kohus on seisukohal, et puudub alus lugeda XXX testament tühiseks põhjusel, et

pärandaja ei ole lisaks allkirjale märkinud omakäeliselt ka testamendi koostamise

kuupäeva ja aastat. Kohus nõustub kostjaga, et testamendis kuupäeva märkimise nõue

seondub ennekõike vajadusega kindlaks määrata testamendi kehtivuse aeg, kuna seadusest

tulenevalt on see ajaliselt piiratud. PärS § 25 lg 2 järgi toob testamendi tühisuse kaasa

üksnes asjaolu, kui testamendi või muude asjaolude põhjal ei ole võimalik testamendi

koostamise aega tuvastada, seega ei ole välistatud, et kuupäeva ja aasta märgib

testamendis muu isik. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et testament koostati XXX .

Kohus osutab, et isegi omakäeliselt kirjutatud testamendi (PärS § 24) korral ei too

testamendis testaatori poolt kuupäeva ja aasta mittemärkimine automaatselt kaasa

testamendi tühisust, kui selle tegemise aeg on muul viisil kindlakstehtav.

15. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud

tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet

ning ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu.

16. Riigikohus selgitas 06.10.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-05 (p 14), et PärS § 23 lg 2

oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet.

Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud

tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet.

17. Testamendi koostamise käigu kohta andsid ütlusi testamendi koostamise juures viibinud

Siiri Kartsepp, Marju Pommer ja Renate Püvi. Tunnistaja Siiri Kartsepa ütluste kohaselt

ütles H.P. ise, et soovib testamenti teha ja tahab kogu oma maise vara jätta Leanele ning

et nemad oleksid tunnistajaks. Siiri Kartsepp kinnitas, et sai aru, et H.P. tahab oma surma

korraks teha korraldusi. Tunnistaja Marju Pommeri ütluste järgi ütles H.P., et tahab

testamenti teha ja et tema on H.P. tunnistaja, samuti et tahab oma vara pärandada Leanele.

Tunnistaja Renate Püvi ütlustest ilmneb, et ta selgitas testamendi juurde kutsutud

tunnistajatele ka juba eelnevalt, et H.P. soovib neid testamendi tegemise juurde

tunnistajateks.

18. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistajate Siiri Kartseppa ja Marju Pommeri

ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et H.P. avaldas neile ise, et ta soovib nende

tunnistajateks olemist testamendi koostamise juures. Siiri Kartseppa, Marju Pommeri ja

Renate Püvi ütluste põhjal ei teki kohtul kahtlust selles, et tunnistajad said aru, et nad

kirjutasid tunnistajatena alla H.P. i viimse tahte avaldusele.

19. Kohus, hinnates poolte selgitusi ja asjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et ei ole

tõendatud, et H.P. esines testamendi tegemise ajal XXX piiratud teovõime või

otsustusvõimetus, s.o et ta tulenevalt oma vaimsest seisundist ka vaatamata tunnistajate

nõuetekohasele teavitamisele ei saanud aru, mis dokumendile ta XXX tunnistajate

juuresolekul alla kirjutas või testamendi kui sellise tegemise tähendusest.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 II ja III lausest on isikul, kes

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma

tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime

mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru

saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse

ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda,

kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud, kui isik kiidab

tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.

Kohus hindab esiteks, kas esitatud tõendite põhjal on tuvastatav H.P. piiratud teovõime

testamendi tegemise ajal ning seejärel vajadusel, kas H.P. oli testamendi koostamise ajal

otsustusvõimeline.

Piiratud

teovõime

tuvastamisel

puudub

vajadus

täiendavalt

otsustusvõime hindamiseks.

20. Kohus leiab, et hageja selgitus ja tunnistaja Leena Säki ütlused selle kohta, et H.P. ei

soovinud testamenti teha ja avaldas seda ka lähedastele, ei osuta eraldivõetuna tõsikindlalt

sellele, et hageja jaoks üllatuslikku XXX testamenti koostades pärandaja ei saanud aru

oma tegevuse tähendusest ja tema tegelik tahe ei olnud testamendi tegemisele suunatud.

Tunnistaja Renate Püvi ütluste põhjal oli neil testamendi tegemisest H.P. juba varem juttu

olnud. Seega muude hageja väiteid kinnitavate tõendite puudumisel võib eeldada, et

pärandaja muutis oma varem avaldatud tahet oma vara suhtes korralduste tegemise osas.

21. Kohus märgib siinkohal vastuseks kostja taotlusele tõendite osas, et kohtu hinnangul on

Heili Sillastu (I kd tl 114) ja Lea Lehtla (I kd tl 115) kirju võimalik vaadelda

dokumentaalsete tõenditena. Kohus nõustub kostjaga siiski selles, et Heili Sillastu kirja

puhul ei ole tegemist asjakohase tõendiga, sest vaidluse all ei ole H.P. teo- või

otsustusvõime testamendi koostamise järgsel ajal ning see tuleb jätta tähelepanuta. Lea

Lehtla selgitused testamendi eelsel ajal H.P. kohtumiste kohta loeb kohus siiski

asjakohasteks, kuivõrd neist võivad ilmneda viited H.P. vaimsete häirete esinemisele,

aidata selgitada tema järgnevat käitumist.

22. Tunnistajate Leena Säki ütluste ja Lea Lehtla kirja põhjal ei tulnud H.P. kodus elades oma

igapäevaeluga toime, tal olid tasakaalu- ja mäluprobleemid, ta ei saanud aru raha

väärtusest (soovis maksta enam asja väärtusest või korduvalt tasuda), jutus kaldus

minevikku või esines korduvust.

Kohtu poolt väljanõutud Võru kiirabi õebrigaadi 19.06.2017 kiirabikaardi (I kd tl 139-

140) anamneesis märgitu kohaselt on patsient ajas ja kohas adekvaatne, igapäevaselt

tarvitab alkoholi, krooniline suitsetaja, küsib viina, kõnnib ise abistades voodisse, vajab

hooldust, visiidi tulemusel patsienti ei hospitaliseeritud, probleemide lahendamiseks

võetakse ühendust perearsti ja sotsiaaltöötajaga. Perearsti 20.06.2017 kodukülastuse kohta

koostatud ambulatoorne kaardi (I kd tl 128-129) põhjal oli patsient teinud endale

põrandale elamise, olevat parem mööda põrandat roomata, kõrval tühi viinapudel, patsient

ise adekvaatne, ütleb, et nüüd alkoholi ei ole toodud (võtnud?), jalad hästi ei kanna, ei eita

pidevat

alkoholitarbimist,

perearsti

hinnangul

patsient

ei

vaja

erakorralist

hospitaliseerimist. 21.09.2018 Rõuge Vallavalitsuse vastuses päringule 29.06.2017

kodukülastuse kohta (I kd tl 132-133) nähtub, et kodukülastuse teostanud

sotsiaalhooldustöötajate sisenemisele H.P. ei reageerinud, voodist ei tõusnud, ise juttu ei

alustanud, küsimustele vastas napisõnaliselt, oma olukorda kommenteerida ei osanud,

arvas, et kõik on korras, tuba oli jahe, kütmata, koristamata, sotsiaalhooldustöötajate

hinnangul ei ole isik temale toodud toiduaineid tarvitanud, kuigi ise väitis, et sööb, isiku

voodi ja seljariided uriini ja väljaheidetega määrdunud, vajas abi voodist tõusmiseks,

seista ega liikuda ilma abita ei suutnud.

Kohus leiab, et arvestades eelnimetatud meditsiinidokumentidest ja sotsiaaltöötaja

selgitusest nähtuvaga, olid H.P. kodus elamise ajal Leena Säki ja Lea Lehtla kirjeldatud

probleemid tingitud H.P. vanusest (85 aastat), terviseprobleemidest (liikumisraskused) ja

alkoholi kuritarvitamisest.

23. H.P. hooldekodus viibimise aja kohta andsid ütlusi tunnistajad Leena Säkk ja Siiri

Kartsepp. Tunnistaja Leena Säki ütluste järgi hakkas H.P. hooldekodus rääkima, et ufod

tulevad talle järgi, tunnistaja sai aru, et hakkas rääkima paarikümne aastastest

sündmustest. Ütluste põhjal käis Leena Säkk H.P. hooldekodus külastamas paaril korral,

ufodest hakkas H.P. rääkima esimesel korral, kui ta oli hooldekodus olnud kolm nädalat.

Tunnistaja Siiri Kartsepa ütluste kohaselt H.P. hooldekodus ei suitsetanud ja alkoholi ei

küsinud, ta oli vaimse poole poolest stabiilne, rahulik ning tunnistaja ei mäleta, et keegi

oleks öelnud, et käitub imelikult. Kohus leiab, et Leena Säki kirjeldatud juhtumi näol ei

ole tegemist märgatava ega korduva häirega H.P. vaimses seisundis, see episood ei viita

H.P. piiratud teovõime esinemisele.

24. Kohus leiab, et ka testamendi tegemise ajal XXX ei esinenud pärandajal piiratud

teovõimet. Testamendile allakirjutanud tunnistajad kinnitavad, et H.P. sai nende

hinnangul aru, mida ta teeb. Tunnistaja Siiri Kartseppa sõnul H.P. tervislik seisund ei

tundunud sellisena, et tegemist on inimesega, kes ei saa oma asjadest aru, ta (tunnistaja)

on oma töös igasuguseid asju näinud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste

usaldusväärsuses, s.h alates 2012 XXX juhatajana töötanud Siiri Kartseppa veendumuses

H.P. teovõimes.

25. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud ka tõendamist see, et H.P. oli testamendi

koostamise ajal otsustusvõimetu. Hageja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis

võisid mõjutada H.P. otsustusvõimet testamendi tegemise ajal. Tunnistaja Renate Püvi

ütluste järgi H.P. talle teadaolevalt nii kodus kui hooldekodus olles ravimeid ei tarvitanud,

ta ei kaevanud millegi üle. Tunnistaja Siiri Kartsepa sõnul hooldekodus viibimise ajal H.

arst ei külastanud. Tunnistaja Marju Pommer kinnitas, et ei jäänud muljet, et H.P. oleks

mingite ainete mõju all, arusaamisega probleeme ei olnud, mingeid terviserikkeid ta sel

hetkel pärandaja juures ei märganud. Kohtu hinnangul puuduvad poolte antud seletustes

või esitatud tõendites viited sellele, et H.P. võis testamendi koostamise ajal olla ravimite

või alkoholi mõju all või puudus tal otsustusvõime muul põhjusel.

26. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr

XXX (I kd tl 148-150) antud eksperdiarvamusega, mille kohaselt H.P. ei esinenud

vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust, kuid tal esines muu psüühikahäire – alkoholi

kuritarvitamine, mis aga ei takistanud tal XXX testamendi koostamise ajal oma tegudest

aru saada ja neid juhtida. H.P. ei võinud XXX testamendi koostamise ajal esineda

vaimutegevuse ajutine häire ega muu vaimsest tervisest olenev asjaolu, mis välistaks tema

võime õigesti hinnata seda, kuidas tehingud mõjutavad tema huve.

27. Hageja on oma kahtlustes testamendi kehtivuses osutanud ka sellele, et Renate Püvi kostja

emana oli huvitatud testamendi koostamisest ning see toimus tema initsiatiivil ja

korraldamisel. Kohus leiab, et kuivõrd kohus luges tuvastatuks, et pärandaja oli

testamendi koostamise ajal teo- ja otsustusvõimeline, siis oli ta ise võimeline avaldama

oma tegelikku tahet testamendi sõlmimisel, Renate Püvi osa testamendi koostamisel ei

oma selle kehtivuse hindamisel määravat tähendust. Hageja ei ole menetluses esitanud

asjaolusid ega tuginenud oma nõudes testamendi kehtetusele TsÜS § 90 jj sätestatud

alustel, s.o eksimus, pettus ning ähvardus ja vägivald.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige

4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab

hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas menetluskulude nimekirja

19.11.2018. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabitasu

(13 tunni 20 minuti eest tunnitasuga 120 eurot + km 20%) kokku 1915,20 eurot (s.h

käibemaks). Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.

30. Arvestades asja keerukust, hagimaterjalide mahtu, kostja esitatud vastuseid ja taotlust,

osalemist kohtuistungitel, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat

tunnitasumäära ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks kostja esindaja tasu

suurust 1656 eurot (s.h käibemaks) (11 t 30 min eest). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades

kostja kinnitusega, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane, määrab kohus kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1656 eurot, mis tuleb menetluskulude jaotust

arvestades hagejalt kostja kasuks välja mõista.

31. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise

menetluskulult 1656 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik