2-18-10572/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10572

Tsiviilasi

I R hagi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali

kaudu) vastu kindlustuskahjuhüvitise, kuluhüvitiste

ja viivise saamiseks. Täiendava nõude menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): I R , lepinguline

esindaja advokaat Sergei Tšurkin

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses):

AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16. oktoobri 2018 määrus tühistada täiendava ravikulu nõude

menetlusse võtmisest keeldumise osas (resolutsiooni punkt 1) ja saata hageja

14. septembri 2018 nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks asi tagasi samale

maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohtu menetluses on I R (hageja) hagi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali

kaudu, kostja) vastu kindlustuskahjuhüvitise 23 116 euro, viivise 2094,31 euro ja alates

12. juulist 2018 edasise viivise saamiseks määraga 0,03% päevas ning ekspertiisikulu 360 euro,

üürikulu 7200 euro ja edaspidi 700 eurot kuus, kahjuhüvitise 3500 euro, mittevaralise kahju

60 000 euro, viivise 4703,59 euro ja alates 12. juulist 2018 edasise viivise saamiseks 8% aastas.

Loetletud nõuetes võttis maakohus hagi menetlusse 29. augusti 2018 määrusega.

2. Hageja palus 14. septembri 2018 menetlusdokumendis lisaks hagiavalduses välja toodud

varalistele kahjudele kostjalt välja mõista ravikulud summas 54,10 eurot ja sellelt edasiulatuv

seadusjärgne viivis alates 14. septembrist 2018 kuni kahjuhüvitise väljamaksmiseni.

2 (3)

3. Kostja vastas hagile 18. septembril 2018 ja ei esitanud seisukohta 14. septembril 2018

esitatud nõude osas. Kostja avaldas 28. septembril 2018, et ei nõustu hagi muutmisega.

4. Maakohus tegi 16. oktoobri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) mitmed menetluslikud

otsustused, mh keeldus ravikulude nõuet menetlusse võtmast (vaidlustatud määruse

resolutsiooni p 1). Viivise nõude osas maakohus resolutsioonis otsustust ei teinud.

Maakohus põhjendas keeldumist sellega, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1

kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi

eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita

hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja ei andnud hagi eseme või aluse muutmiseks

nõusolekut. Seega tuleb keelduda hageja täiendava ravikulu nõude menetlemisest. Hageja

esitatud ravikulude nõue on uus nõue, mille osas on hagejal võimalik esitada kohtule eraldi

hagi.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse ravikulude hüvitamise

nõude menetlemisest keeldumise osas tühistada ja võtta viidatud nõue koos viivise nõudega

menetlusse. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

täiendava varalise kahjunõude esitamine pole TsMS § 376 lg 4 järgi hagi eseme või

aluse muutmine, sest varaline kahjunõue on algse hagiavaldusega juba esitatud;

-

hageja esitas varalise ja mittevaralise kahju nõuded, mis tulenevad kindlustusjuhtumist

ning kindlustusandja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest, sest kindlustushüvitis

jäi õigusvastaselt maksmata;

-

ravikulude hüvitamise nõue tuleneb samadest faktilistest asjaoludest, sest ravikulud on

kindlustusandja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise edasi lükatud tagajärjed, mis

tekkisid pärast hagiavalduse esitamist, kuid nende põhjuseks olid samad faktilised

asjaolud, mis on toodud hagiavalduses.

-

maakohus ei selgitanud, miks ta ise ei andnud nõusolekut ravikulude kahjunõude

menetlusse võtmiseks isegi siis kui lugeda seda nõuet uueks, sest kohus ei ole TsMS

§ 376 lg 1 kohaselt seotud kostja seisukohaga selle taotluse lahendamisel;

-

menetlusökonoomiast lähtudes oleks mõistlik ja põhjendatud menetleda nõudeid koos.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28. novembril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise otsustada

ravikulude hüvitamise ja viivise nõude menetlusse võtmist.

8. Esmalt tuleb märkida, et maakohus ei eristanud vaidlustatud määruses piisava selgusega,

kas ta heidab hagejale ette 14. septembri 2018 avaldusega hagi aluse või eseme muutmist. Kui

maakohtu hinnangul muutis hageja oma nõuet (hagi eset), siis tulnuks täpsemalt ka näidata,

millise seni esitatud ja menetlusse võetud nõude muutmiseks kohus kõnealust avaldust peab.

Vajadusel olnuks võimalik hagejalt küsida selle kohta seisukohti. Õige on kaebuse väide, et

maakohus ei põhjendanud, miks ta ei ole ise nõus hagi muutmisega. Samuti tegi maakohus

ebaselge lahendi, sest ei otsustanud ravikuludelt arvestatud viivise nõude menetlusse võtmist

või sellest keeldumist.

3 (3)

9. Ringkonnakohus ei jaga siiski maakohtu ega poolte arusaama, et hageja 14. septembri 2018

nõude menetlusse võtmise otsustamisel kohalduvad TsMS § 376 sätted. Õige on kaebuse väide,

et hageja ei muutnud hagi alust. Samuti ei ole hageja suurendanud ühtegi seni esitatud nõuet.

Seega esitas hageja osaliselt samadel asjaoludel rajaneva täiendava nõude. Hageja

14. septembri 2018 menetlusdokumenti tuleb käsitleda taotlusena võtta ravikulude ja viivise

nõue menetlusse ning liita käesolevas asjas juba lahendatava hagiga. Liitmise taotlus on ka

põhjendatud. TsMS § 374 võimaldab liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult

omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine

menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Need

eeldused on käesoleval juhul täidetud (vrd ka nt Riigikohtu 28. mai 2008 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-48-08, p 16; 22. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p-d 55 ja 56;

5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 20 teine lõik).

10. Kuna maakohus ei kontrollinud täiendava nõude menetlusse võtmise muid eeldusi, siis

tuleb saata asi ravikulude hüvitamise ja viivise nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

maakohtule. Kuigi ringkonnakohtu seisukoht hagide liitmise kohta ei ole maakohtule siduv, siis

võib ringkonnakohus vastava soovituse anda (Riigikohtu 26. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-18404, p 20 teine lõik). Menetluse senist seisu arvestades ei põhjustaks asjade koos

lahendamine menetluse viibimist ja oleks tervikuna kindlasti ratsionaalsem.

11. Menetluskulude jaotus otsustatakse TsMS § 173 lg 1 järgi asja sisulisel lahendamisel.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale ei saa kaevata TsMS § 372 lg 5 alusel, sest sellega ei otsustada hageja nõude

menetlemisest keeldumist (Riigikohtu 5. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17, p 18).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm