1-18-8263/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-8263

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2018. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-8263

Kohtunik

Julia Katškovskaja

Kohtuasi

Kriminaalasi Janek Kiirendi (ik 37305240328)

süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 22. novembri 2018. a otsus

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Janek Kiirend, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Janek Kiirendi apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. novembri 2018. a otsusega

kokkuleppemenetluses mõisteti Janek Kiirend süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 21. aprill 2018,

mil J. Kiirend peeti kahtlustatavana kinni. Tema suhtes tõkendina kohaldatud

vahistamine määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti J. Kiirendilt sularaha summades 1610

eurot, 1500 rubla ja 1 dollar, käekell Hublot Geneve ning 8000 eurot, mis oli eelnevalt kantud

prokuratuuri deposiitkontole.

Sama otsusega mõisteti J. Kiirendilt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-te 1 ja 3, §

175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja menetluskuludena DNA ekspertiiside (aktid nr

18E-GE0429; 18E-GE0430; 18E-GE0583) kulud 513 eurot, 2850 eurot ja 171 eurot, narkootilise

aine ekspertiiside (aktid nr-d 18E-AN0510, 18E-AN0511, 18E-AN0683, 18E-AN0697, 18E-

1-18-8263

AN0696) kulud 252 eurot, 1764 eurot, 84 eurot, 84 eurot, 168 eurot ning sundraha esimese astme

kuriteo toimepanemise eest 1250 eurot. Kokku mõisteti J. Kiirendilt menetluskuludena välja 7136

eurot, mida võimaldati KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ositi otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul:

esimesel 11 kuul tuleb tasuda 595 eurot ja 12. kuul 591 eurot.

DNA-ekspertiiside (akt nr 18E-GE0429, akt nr 18E-GE0430, akt nr 18E-GE0583) kulu summas

5187 eurot jäeti riigi kanda.

APELLATSIOON

2. 11. detsembril 2018 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus J.

Kiirendi apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist

menetluskulude osas, s.o menetluskulude osalist riigi kanda jätmist.

Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, leiab J. Kiirend, et

menetluskulud kogusummas 7136 eurot on liiga suured. J. Kiirend on

juba maksnud riigituludesse selle kriminaalasjaga seoses 19 610 eurot.

Lisaks on J. Kiirend raskes majanduslikus ja üldises olukorras.

Väljamõistetud menetluskulude tasumine on talle selgelt üle jõu käiv.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna J. Kiirendil puudub kaebeõigus.

4. Esmalt märgib ringkonnakohus apellatsiooni tähtaegsuse osas

järgmist. J. Kiirendile anti kohtuotsus allkirja vastu üle otsuse

kuulutamise päeval, s.o 22. novembril 2018. Tulenevalt KrMS § 319 lg-st

4 oli 15-päevase apellatsioonitähtaja viimane kuupäev seega 7. detsembril

2018. J. Kiirendi apellatsioon registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus 11.

detsembril 2018. Vahepealsel ajal kandis maakohtu kantselei 22.

novembri 2018 otsusele ekslikult jõustumismärke. Ringkonnakohus

märgib selgitavalt, et maakohtu otsus ei ole jõustunud ning see ei ole

asjaolu, mille tõttu jääb J. Kiirendi apellatsioon läbi vaatamata. Nimelt

kannab J. Kiirendi apellatsiooni sisaldanud ümbrik Tallinna Vangla

postitemplit 7. detsembrist 2018 ehk apellatsiooni tähtaegse esitamise

viimasest kuupäevast (II kd, tl 39). J. Kiirendi apellatsioon on esitatud

KrMS § 171 lg-st 7 tulenevalt tähtaegselt, kuna see edastati

1-18-8263

kinnipidamisasutusele enne apellatsioonitähtaja möödumist. Süüdistatava

apellatsioon jääb ringkonnakohtus läbi vaatamata aga järgmisel põhjusel.

5. Apellatsioonis taotleb J. Kiirend maakohtu otsuse tühistamist ja

temalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna

nende suurus, s.o 7136 eurot, ei vasta tema kriminaalasja keerukusele ja

mahukusele ning sellise summa tasumine käib J. Kiirendile üle jõu.

6. Ringkonnakohus selgitab, et J. Kiirendi kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses,

mis seab piirangud kohtuotsuse vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei

saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist

KrMS-i 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Viimatinimetatud, seaduses selgelt sätestatud erandlikele alustele, mil

on võimalik kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apelleerida, ei ole J. Kiirend apellatsioonis

tuginenud.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi

vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega,

kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05).

Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis

KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe

esemesse muuhulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud.

8. J. Kiirendilt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude suurus tuleneb kokkuleppest.

11. oktoobril 2018 on J. Kiirend, tema lepinguline kaitsja ja prokurör sõlminud kokkulepe (I kd, tl

299-305). Sellest nähtuvalt jõudsid pooled kokkuleppele KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud

tingimustes, sh süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates menetluskuludes. Nii on kokkuleppes

märgitud, et J. Kiirend hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha, samuti DNA

ekspertiiside ja narkootilise aine ekspertiiside kulud. Kõik J. Kiirendi poolt hüvitatavad kulud on

kokkuleppes toodud eraldi välja ning kulude loetelu lõpus on märgitud ära seegi, et hüvitatavate

kulude kogusumma on 7136 eurot (I kd, tl 303). Samuti on pooled jõudnud kokkuleppele

menetluskulude kandmise individualiseerimises, s.o menetluskulude tasumises süüdistatava poolt

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Kiirend kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi

sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel enda allkirjaga (I kd, tl 304).

9. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 22. novembri 2018. a istungil, kus süüdistatav J.

Kiirend kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde. Seejuures kinnitas

J. Kiirend selgelt, et saab aru, et kokkuleppe kohaselt tuleb tal tasuda menetluskulud igakuiste

maksetena (II kd, tl 13-pöördel). Kokkuvõttes tõdeb ringkonnakohtunik, et maakohus tegi

kohtuotsuse vastavalt 11. oktoobri 2018 kokkuleppes märgitule.

1-18-8263

10. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6

mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine

süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja

tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna

maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud

apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4

sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste

vaidlustamisele. Arvestades, et ringkonnakohus tuvastas eelpool, et apellatsioonis ei sisaldu viidet

KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud erandlikele alustele, tuleb J. Kiirendi apellatsioon jätta läbi

vaatamata (vt nt RKKKm 3117-16).

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318

lg-st 4 jätab ringkonnakohus J. Kiirendi apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)