4-18-5357/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-18-5357

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-5357 (2302,18,008473) Kohtunik Märt Toming Kohtusekretär Eda Loor Väärteoasi

J. kaitsja F kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus-

grupi xxxx M P 24.09.2018 otsusele nr 2302,18,008473

J. - F karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud

väärteo toimepanem 0 trahviühiku ise eest rahatrahviga 5 ulatuses, s.o 200 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju

Menetlusalune isik: J. , ik XXX, F elukoht: xxxx

Kaitsja: Vladimir Kolga, Eesti Õigusbüroo OÜ, asukoht Lembitu 8-1, Tallinn 10114. RESOLUTSIOON

1. J.

kaitsja F Jätta kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 24.09.2018 otsusele nr

2302,18,008473 J.

- F karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 5 200 eurot rahuldamata. 0 trahviühiku ulatuses, s.o

2. kohtuesindusgrupi xxxx Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

M P 24.09.2018 otsus nr 2302,18,008473 J. -s 1 F karistamises LS § 223 lg

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 0 trahviühiku ulatuses, s.o 5 200 eurot muutmata ja tühistamata.

3. 200 Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185112984.

4.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus,

antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia,

millele on tehtu

d märge jõustumise kohta.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemise päevast,

s.o alates 13.12 14.01.2019. Kui .2018. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on kassatsioonitähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 15.01.2019.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P

24.09.2018 otsuse nr 2302,18,008473 karistati J. - ga F LS § 223 lg s 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 0 trahviühiku ulatuses, s.o 5 200 eurot, selles, et menetlusalune isik 22.08.2018 kell 16:55 Tallinnas Paljassaare tee ja Kopli tn ristmiku juures

juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara,

lähen des ristmikule ei olnud tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusolude ja eripäraga, e olukorra kiirusega, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava takistuse ees, toimus kokkupõrge teise sõidukiga.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning 16 lg 1 pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 24.09.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2302,18,008473 täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu J. F teos.

2. Juhul kui maakohus leiab, et J.F

äitis oma teoga väärteokoosseisu, alternatiivselt, kaebuse esitaja taotleb J. rahatrahvi vähendamist. F

I. Asjaolud

22.august 2018 a. kella 16:55 J.F juhtis Harju maakonna Tallinna linnas Paljasaare

tee ja Kopli tn ristmikus mootorsõidukit ning oma käitumises ei hoidnud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, lähenedes ristmikule ei olnud tähelepanelik ja ei arvestanud

ristmiku liiklusolude ja eripära, olukorra kiirusega, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimamata takistuse ees, toimus kokkupõrge teise sõidukiga (lisa 1)

Millega rikkus LS § 16 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid.

Väärteo kvalifikatsiooni Liiklusseadusliku (LS) § 223 lg 1 kohaselt Mootorsõiduki-,

maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud - teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuvälise menetleja 24.09.2018.a otsusega väärteoasjas 2302,18,008473 menetlusalusele isikule juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määrati karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200,00 eurot.

Sama otsuses kohtuvälise menetleja osundas, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse

Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

3

menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 16.10.2018.a

Seega menetlusaluse isiku kaebus esitatud õigeaegselt.

II Õiguslik põhisus

Kaebuse esitaja J. ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ning palub F

väärteomenetluse lõpetamist ning kohtuvälise menetleja 24.09.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2302,18,008473 tühistamist. Oma seisukohta kaebuse esitaja põhjendab järgnevalt:

Puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja on juhtinud Tallinna Paljasaare tee ja Kopli tn ristmikus mootorsõidukid. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 22.august 2018 a. kella 16:55 on samal ristmikul toimus liiklusõnnetus.

Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, milles ta leidis, et

Kaebuse esitaja ei ole rikkunud liiklusnõuet ega põhjustanud talle inkrimineeritud liiklusõnnetust. Kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit linnaalas sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, s.o 50 km/h. Samuti arvestades sellega, et nimetatud ristmik n.o tähelepanu nõudlik, st tuleb kontrollida ka trammi lähenemist vasakult ja paremalt poolt, et veenduda, kas trammitee ületamine on liiklejale ohutu, kaebuse esitaja on valinud sobivat sõidukiirust ja tähelepanekust vastavat olukorrale. Oma väide kinnitamiseks kaebuse esitaja esitab kohtule videosalvestuse (lisa 2), milles on nähtuvalt, et liiklusõnnetuses osalenud teine mootorsõiduk (väikebuss) on

sõitnud liiklusnõuete rikkudes kaebuse esitaja ootamatult ette, mistõttu teadlikult põhjustas liiklusõnnetuse juhtumit, st eiras LS § 2 p 1 nõudeid, anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust.

Seega on väär kohtuvälise menetleja seisukoht, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Samuti kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud

väärteomenetlusõigust, ei ole ta näidanud üles piisavat hoolsust väärteoasja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

Kohtuistungil menetlusalune isik

J.F selgitas, et 22. augustil sõitis umbes kell 5 õhtul töölt koju, lähenes ristmikule, vähendas kiirust ja nägi, et eespool jääb sõiduk aeglaselt

seisma ja laseb ta läbi. Et vee duda, et ei tule trammi, pööras pead n ja kui uuesti ette vaatas, siis see aeglustanud sõiduk sõitis ette. Märkas seda ja vajutas pidurile, kuid oli liiga hilja. Kutsus politsei, tehti fotod ja paluti teelt autod ära koristada. Sõitis ristmikule kiirusega 50 km/h, kui

jõudis peateele, võttis kiiruse maha, et olla valmis trammi läbi laskma. Tramm pidi tulema tagant vasakult. Pidi pöörama vasakule, kui ristmikule välja sõitis, siis kaubik seisis kõrvalteel, pidurdas ristmiku ees, sai aru, et kaubik annab teed. Enne lähenemist pidurdas, et mitte sisse sõita kaubikule, mis ette tõmbas. Ristmiku keskel oli kiirus juba 35 km/h. Kaubiku ees keeras teine auto, kaubik peatus tema taga, sai aru, et nägi teda ja laseb läbi.

4

Tunnistaja

xxxx E V selgitas, et osales 22.08.2018 liiklusõnnetuses. Juhtis kaubikut. Sõitis Paljassaarest koju, kesklinna. Tuli Paljassaare poolt ja tegi parempöörde, parempöörde ees oli „Anna teed“ märk, aga pöörde sooritamise ajal kedagi ei näinud. Kui oli juba pöörde sooritanud, siis nägi vasakult tulemas autot suurel kiirusel vasakusse taha nurka, kuulis pikka pidurdusteed. Oli selleks ajaks juba pöörde teinud. Kas enne manöövrit peatus, seda öelda ei oska. Teed ei

olnud kellelegi anda, oli veendunud, et kedagi ei olnud. See on selline koht, kus on kaugelt näha, vahemaad hinnates nägi, et saab ohutult pöörde sooritada. Seal on kogu aeg autod, arvas, et saab ohutult pöörde teha. Sõiduk oli eemal, ilmselt sai sellel hetkel aru, et keerab ära ohutult.

Kuna oli peale liiklusõnnetust peatunud keset trammiteed tipptunnil, siis politsei andis korralduse minna kõrval olevasse parklasse. Siis teatati teisele poolele, et liiklusgrupp kohale

ei tule kuna liiklussituatsiooni on muudetud. Tema kaubik kahjustusi ei saanud, taastamisremont vajalik ei olnud.

Kaitsja asus seisukohale, et kaebus liikus on põhjendatud, et esitatud tõendist nähtuvalt menetlusalune isik peateel, kui lähenes ristmikule, siis kõrvateelt tema ees ootamatult hakkas liikuma buss, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti on tunnistaja ütlustest nähtuvalt karistatud

liiklusnõuete rikkumise eest, so liiklusmärk „ nna teed“ A eiramise eest. Samuti on tuvastatud, et sõidukile, kes põhjustas liiklusõnnetuse, ei ole tekitatud mingit kahjustust ega varalist kahju.

Seetõttu palu kaebus rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja 24.09.2018 tehtud otsus b

väärteoasjas täies ulatuses. rõhutada, et J. karistati LS § 223 lg 1 F Soovib kohaselt, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi rikkumise eest, kui sellega tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tunnistaja, kes on selle mikrobussi juht, tunnistuse andmisel kinnitas, et sõidukil ei tekkinud kahjustusi, tal ei ole varalist kahju tekitatud.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et liiklusõnnetuse ära

hoidmiseks oleks saanud mõlemad juhid midagi teha. uudub vaidlus selle üle, et mikrobussi P

juht on liiklusõnnetuses ka süüdlane. Ta sõitis välja „ nna teed“ märgi alt ja põhjustas A

kaebajale sellega takistuse. Olles vaadanud videot, kaitsja pikemat varianti, siis tegelikult

nähtub üheselt, et kaebaja oleks saanud teha väga palju asju, et seda õnnetust vältida, oleks

saanud kiirust vähendada, oleks saanud sõiduki suunda muuta aga seda ta ei teinud. Täna selgitas, et jälgis trammi, siis tegelikult trammitee oli sel ajal ju tühi, trammi ei lähenenud. Kui

juht ei ole võimeline oma tähelepanu suunama sõiduki ees oleva nähtavuse piiresse, siis tegelikult on ta rikkunud talle süüks pandud LS sätteid. Kui juht ei ole liikumise pealt võimeline vaatama, kas talle takistusi ei läheneks, tuleb sõiduk seisma jätta. Antud asjas kaebaja ei ole oma tähelepanu pööranud sellele, mis toimub tema ees, hoopis sellele, mis toimub tema kõrval,

mujal. Kuivõrd tema tähelepanu oli seetõttu hajutatud, siis ta ei olnud ka võimeline seisma

jääma tema eespool nähtavuse ulatuses oleva takistuse ees. Videost nähtub üheselt, et se

tegelikult seda liiklusõnnetust on ta võimeline ära hoidma, kas järsu pidurdamisega või

suuna

muutusega. Kumbagi neist ta ei tee ja seetõttu leia egu, mis talle süüks arvatakse, on b, et see t

leidnud tõendamist. õlemad osapooled on selles liiklusõnnetuses süüdi ja kohtuväline M menetleja on määranud ka nende eest mõlemale karistused. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, mõlemad on saanud võrdselt karistada. Puuduvad

alused väärteootsuse tühistamiseks, kaitsja ei ole toonud välja ühtegi sellist põhjendust, mis

peaks endaga kaasa tooma kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Palu jätta kaebus b

rahuldamata. Vastuseks kaitsja varaline repliigile märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et

kahju on tekitatud ka sõiduki xxxx omanikule. Xxxx ei kuulu J. -ile, vaid T T, F

seega on varaline kahju tekitatud kolmandale isikule, millega on liiklusõnnetuse koosseis täidetud.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused, vaadanud kohtuistungil videosalvestisi, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid

ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale kaitsja ja seisukohale.

5 Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja

kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või -

anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile kuidas lahendada taotlus hüvitada (p 9),

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 22 s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse 3 lg-

mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui - - sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega

tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Tutvudes Taisia väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et Tsatskajat süüdistatakse selles, et ta 22.08.2018 kell 16:55 Paljassaare tee ja Kopli tn ristmikul,

Põhja uhtis mootorsõidukit, oma käitumises unud kõigest, mis võib -Tallinna linnaosas j ei hoid ohustada ja kahjustada teist vara, lähenedes ristmikule ei olnud tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusolude ja eripäraga, olukorra kiirusega, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires etteaimatava takis toimus kokkupõrge teise sõidukiga tuse ees, .

Menetlusaluse isiku J. kohaselt F ütluste lähenes ta peateel ristmikule, et pöörata

vasakule ning kõrvalteelt sõitis paremale sõiduk, mille taga oli kaubik, ja mille juhil oli kohustus talle teed anda. Talle tundus, et kaubik jäi seisma ning vaatas vasakule, et veenduda

trammitee ohutuses, kuid ületamise uuesti ette vaadates nägi, et kaubik teeb pööret paremale.

Kuigi kiirus oli vähenenud sõitis ette sõitnud kaubikule otsa. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, ,

s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit reg. märgiga xxxx xxxx.

J. poolt kaebusele lisatud xxxx F videosalvestuselt nähtub, et sõiduk reg. märgiga xxxx 22.08.2018 kell 16:55 põrkas kokku vastassuunas liikuva ja parempööret tegeva sõidukiga

xxxx reg. märgiga Liiklusõnnetuse toimumist on kinnitanud ka kohtuistungil üle kuulatud xxx. xxxx juht E V.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja J. juhtis xxxx reg. F sõidukit

märgiga , millega sõitis otsa sõidukile reg. märgiga . Liiklusõnnetuse aktist ja xxxx xxxx xxxx

väärteoprotokollist nähtuvalt kuulus reg. märgiga . Väärteotoimikus (tl 1, 21) xxxx xxxx T T leiduvast sõiduki xxxx vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde (tl 4, 5-11) on tuvastatav, et sõidukil on deformeerunud esiosa, esistange ja kapott on mõlkis ja kraapejälgedega ning vasak

esitiib ei joondu teiste detailidega. Arvestades taolisi vigastusi saab asuda järeldusele, et

vaidlusalune sõiduk vajab taastamisremonti ja selle maksumus ei ole väike

. Sellest tulenevalt

saab järeldada, et tekitatud sõiduki omanikule varalist kahju on T Tle. Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

6 LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Menetlusalusele isikule on väärteootsuses ette heidetud LS § 50 lg 3 p 1 sätestatud nõude

rikkumist. peab juht LS § 50 lg 3 p 1 järgi sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

J. selgituste kohaselt pidanuks Xxxx F juht kõrvalteelt peateele parempööret

tegema asudes temale teed andma, kuivõrd enne peateele väljasõitu on „Anna teed“ märk.

Ristmikule lähenedes sai ta aru, et kau ik on seisma jäänud ja annab talle teed ning ajal kui ta b ise veendus ristmiku ja trammitee ületamise ohutuses, vaadates vasakule, liikus kaubik peateele ja uuesti ettepoole vaadates nägi kaubikut, kuid vaatamata pidurdamisele sõitis kaubikule otsa.

Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist ) nähtuvalt koos fotodega (tl 1, 2-3 on vaadeldud avarii toimumise sündmuskohta, millest nähtub, et kokkupõrge on toimunud ees

vastassuunast manöövrit teinud sõidukiga. Liiklusõnnetuse sündmuskohas on sõidutee kaetud

püsikattega, sõidutee on korras, ilmastik selge, valge aeg ning tegemist on reguleerimata ristmikuga.

Eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et sõiduk reg. märgiga xxxx xxxx on

kokku põrganud sõidukiga r g. märgiga ning põhjustanud sellega xxxx e xxxx tema kasutuses

olnud sõidukile ütluste kohaselt sõitis tema ees mikrobuss, tal tuli kahjustusi. Kaebuse esitaja

pidurdada, kuid ei jõudnud täielikult peatuda selleks, et kokkupõrget vältida. Seega

menetlusalne isik on sõidukit juhtides otsa sõitnud sõidukile reg. märgiga xxxx xxxx ja sellise

käitumisega on eiranud LS § 50 lg 3 p 1 nõuet sõidukiiruse menetlusalune isik , s.o juht peab

valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et tema ei ole rikkunud liiklusnõuet ega põhjustanud talle inkrimineeritud liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuse toimumises on süüdi sõiduki xxxx juht E

V, ja deid rikkudes kaebuse esitajale ootamatult ette kes eiras anda teed nõuet sõitis liiklusnõu

ning põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus ei nõustu kaebuses tatud väidete esi ja menetlusaluse

isiku seisukohaga. . Kohus rõhutab, et mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik

Liiklusõnnetus on toimunud ristmikul skeem on üheselt aru saadav, kuid ristmiku , kus liiklus ületamise teevad ohtlikumaks ja enam tähelepanu nõudvaks tee ristumine trammiteega ja peatee

muutuv suund erinevates suundades liikuvate . Seetõttu tuleb jälgida sõidukijuhtide käitumist

ning lisaks sõidukitele ka trammide liiklemist. Samuti peab eriliselt ettevaatlik olema

sõidukijuht ne juhtimisõigus ning sõidukogemust üks aasta, nagu seda on , kellel on esma

kaebuse esitajal. E V rikkus kohustust anda teed Kaebuse esitajal on õigus selles, et

sõiduõigusega teel liikunud sõidukile, milleks oli Sellisele seisukohale on jõudnud ka xxxx.

kohtuväline menetleja. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 24.09.2018 on

liiklusjärelevalvekeskuse teinud otsuse, millest nähtub, et kohtuesindusgrupi xxxx P M E V

rikkus LS § ja § nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 17 lg 1 169 lg 4 p 2 ja 4

ettenähtud väärteod määrati talle karistuseks rahatrahv Samas nähtub k , mille alusel . aebuse

esitaja lisatud videosalvestuselt, et E V juhitud sooritas nne, kui J.F sõiduk parempööret e jõudis ristmikuni, rääkimata vasakpöörde tegema hakkamisest ning seega pidi J.F juba eemalt nägema xxxx sõidukit, hindama ning ette aimama teise sõiduki käitumist

ning enda kiirust . is aga kaubikule sõiduki liiklusohu tõttu vähendama Menetlusalune isik sõit

otsa ajal, mil kaubik oli juba peateel ja parempöörde sooritanud ning jõudnud trammiteele.

Kaebuses ja menetlusaluse isiku ütlustes on välja toodud, et J. juhtis F mootorsõidukit linnaalas sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, s.o 50 km/h. Liiklusseaduse

7

§ 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning

arvestama oma sõidukogemust. Kohtu hinnangul on nimetatud ristmikule sõidukiirusega 50

km/h lähenemine ilmselgelt ebamõistlik, olenemata sellest, et J. liikus peateel. F

Vaidlusalusel ristmikul e alustamist nne vasakpöörde tuleb koheselt sõiduki juhil kontrollida trammi lähenemist kas paremalt või vasakult, et veenduda kas trammitee ületamine on ohutu.

Juba see annab tõestust Lähendes sellest, et kiirus 50 km/h on antud ristmikul liiga suur. tähelepanu nõudvale ristimikule kiirusega 50 km/h seab see ohtu liikleja enda kui ka kõik teised

liiklejad, kuna ei pruugi olla kõige ümbritseva suhtes tähelepanelik. Videosalvestuselt on

samuti näha, et läheneb ristmikule liiga suurel kiirusel ega vähenda kiirust, J.

et F kokkupõrget vältida. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja ei kohandanud enda sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ja ei arvestanud sellega, et nimetatud ristmik on tähelepanu nõudlik, kuna

lisaks teistele liiklejatele tuleb veenduda ka trammitee ohutus s. ületamise Kokkupõrke

vältimine oleks olnud võimalik, kui oleks valinud liikumiseks ning pöörde J. F tegemiseks sobiva sõidukiiruse ning Xxxx kaubikut nähes pidurdanud Kohus ei nõustu kaebaja .

väitega ka selles, et sõidukiga vaateväja ilmunud ootamatult. E V oleks oma J. F

J. oli piisavalt olnud ja F aega, et reageerida eespoolse nähtavusulatuse piires

pööret teinud takistusele, et vältida sellele otsasõitu. See asjaolu on üheselt näha ka

menetlusaluse isiku enda poolt kohtule esitatud videosalvestiselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik põrkas kokku vastassuunast paremat pööret teinud sõidukiga,

mis oli tema eespoolse nähtavuse ulatuses ja selle kaubiku olemasolu enne ristmikule välja

sõitmist ja ristmikule sõitmine olid üheseltmõistetavalt nähtavad ning arusaadavad. Seega kui

menetlusalune isik oleks valinud õige sõidukiiru või intensiivsemalt se pidurdanud, ei oleks ka

liiklusõnnetust Kui lähtuda menetlusaluse isiku selgitusest, et ta vaatas vasakule, toimunud. veendumaks selles, et trammi ei ole, siis sellisel kiirusel samaaegselt ristmikule lähenemine oli ilmselgelt ebamõistlik ega olnud kohandatud olukorrale vastavaks.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud ka LS §

16 lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt

tähelepanelik ning põrkas kokku ees liiku sõidukiga nud millega tekitas varalist kahju juhitud

sõiduki omanikule Kohus loeb kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt tõendatuks . , et

sõidukit reg.märgiga lähenedes ristmikule ei olnud xxxx xxxx juhtinud menetlusalune isik,

tähelepanelik ja ei arvestanud ristmiku liiklusolude ja eripäraga, sõidu valitud kiirusega, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava takituse ees. Juhul, kui

kaebuse esitaja oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud kokkupõrge ees

liikunud , s.t Kohus leiab, et sõidukiga oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.

vaatamata sellele, et juhil võib olla sõidueesõigus, ei ole see eesõigus absoluutne ja alati enesestmõistetav ning juht peab olema sellele vaatamata tähelepanelik ja hoolikas ning juhul, kui teine liikleja ilmselgelt eirab liiklusnõudeid, ei pea juht seetõttu jätkama liiklust ohustavalt oma eesõiguse kasutamist, vaid peab sellegipoolest hoiduma kõigest, mis võib liiklust takistada

või ohustada ning kõigi vahenditega välti Seetõttu leiab kohus, et ma ka kahju tekkimist. menetlusalune isik on rikkunud ka LS § 16 lg 1 nõudeid.

Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei saa ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata. Samamoodi on asutud seisukohale, et iseenesest ei ole välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga, tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma, et tagajärg ära langeks. Käesoleval juhul on tunnistajana üle kuulatud E. V karistatud LS

§ 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest selles, et ta eiras teeandmise kohustust, mistõttu sõitis ette sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, sõites talle ette, millega põhjustas

8

liiklusõnnetuse. snõudeid eiranud, ei oleks eeldatavalt Seega juhul, kui E. V ei oleks liiklu

liiklusõnnetust juhtunud. Samas, kui menetlusalune isik oleks valinud liiklusoludele vastava kiiruse, mille puhul olnuks ta võimeline seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ja olnud piisavalt tähelepanelik,

poleks samuti liiklusõnnetust toimunud. Seega toimus liiklusõnnetus seetõttu, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid eirasid liiklusnõudeid. Juhul, kui üks neist oleks liiklusnõudeid järginud, jäänuks tagajärg saabumata.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et menetlusalune isik

pani süüteo toime hooletusest. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg

-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see

realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik juba eemalt nägema, et teine mootorsõiduk oli tee andmise kohustust eirates sooritamas parempööret

ja seega siis selle võimalikuks pidama, et kui ta enda sõiduki kiirust pidurdades ei vähenda,

tagajärjel võib ta samas suunas pööret tehes e sõidukiga kokku põrgata. teis Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1

nõuet ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et poolt J.F käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud liiklusnõuete rikkumised ja sellest

tulenevalt o tunnused ning see

väärte väärte on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 gu

ettenähtud väärte . Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenet ona lust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule

süüks arvatud te on aset leidnud (§ 133 p 2) ning gu selle on toime pannud menetlusalune isik

(§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale

inkrimineeritud väärte toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale o

inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärte õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). gu

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes,

mistõttu suse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). äärteoasja on vaidlustatud ot V materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest rahatrahviga . Seega menetlusalusele 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades

puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja

materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

9 Karistuse määramine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Hinnates J.F süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud neid ka kohus.

Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida le kohtupraktikale, mille kohaselt tähelepanu kehtiva

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsioo , siis antud juhul on ni keskmine määr kohtuväline

menetleja kergendavate asjaolude puudumisel oluliselt karistuse määranud alla ettenähtud

sanktsioonimäära keskmist määra, vaid 1/6 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja 1/3 ulatuses

keskmisest määrast kohtuvälise menetleja määratud karistus . Kohtu hinnangul tuleb t siiski

lugeda proportsionaalseks

- ja toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse

korral k

kohus aebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab

määratud Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, karistuse muutmata.

leiab kohus, et ka 1/6 ulatuses ülemmäärast määratud karistus mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus, vaatamata selle suhtelisele leebusele, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda.

Vaatamata sellele, et kaebuses on alternatiivselt taotletud määratud karistuse kergendamist,

asub kohus seisukohale, et niigi juba väga leebe karistuse kergendamiseks igasugune alus puudub.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik

/allkirjastatud digitaalsel t/