4-18-4938/6 · 4-18-4938/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4938

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-4938 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

Z.E ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupi .09.2018. 13

a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2315,18,00

4810 KarS § 262 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

Z.E (isikukood: XXX ) Venemaa Föderatsiooni kodanik Aadress: xxx E-post: xxx Tel: xxx Töökoht: xxx Karistatus: kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747),

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupp Aadress: P.Pinna 4, Tallinn, Harjumaa 13615 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: V vanemväärteomenetleja M Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt kaebus Politsei-

Z.E’i ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida- Tallinna piirkonnagrupi 13.09.2018. a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2315,18,004810.

2. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupi

13.09.2018. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,18,004810 osaliselt, s.t karistuse määra osas.

4-18-4938

2

3.

Mõista Z.E ’ile KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut, s.t 160 ( sada k üks uuskümmend) eurot.

4. muutmata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220162424543 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-18-4938“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

13.09.2018. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik I N kiirmenetluse

otsuse (kohtu tl 4-5) väärteoasjas nr 2315 Z.E’i ,18,004810 suhtes. Otsusega karistati Z.E’it karistusseaduse (edaspidi: KarS) § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 (kolmsada) eurot. Menetlusalust isikut karistati KarS § 262 lg 1 järgi selle eest, et ta 03.09.2018. a kell 02:22 xxx tekitas kestvalt lärmi valju muusikaga, millega häiris oluliselt naabrite rahu. Rahu häirimine

pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikus 22:00 06:00 ja reedest laupäevani on - keelatud ajavahemikul 00:00- haselt rikkus 07:00. Väärteoprotokolli ja kiirmenetluse otsuse ko

Z.E sellise tegevusega korrakaitseseaduse (edaspidi: KorS) § 56 lg 2 sätestatut ning pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kohtu tl 4-5, KVM tl 1).

2. KAEBUS

26.09.2018. a kaebuse on Z.E esitanud Harju Maakohtule (kohtu tl 1-2) Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse

Ida-Tallinna piirkonnagrupi 13.09.2018. a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2315,18,004810.

10.10.2018. a kohtumäärusega väärteoasjas nr 4 jättis Harju Maakohus -18-4938 Z.E

’i esitatud kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis puuduste

kõrvaldamiseks aega 7 (seitse) päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (kohtu tl 7-8). Z.E

.2018. a avaliku e-toimiku sai kaebuse käiguta jätmise kohtumääruse kätte 15.10

kaudu (kohtu tl 11) ning esitas 22.10.2018. a kaebuse t -17 Puuduste äienduse (kohtu tl 12 ). kõrvaldamine on seega esitatud tähtaegselt.

Kaebaja trahvisumma palub oma kaebuses kohtul vähendada määratud rahatrahvi minimaalseks, sest tal puuduvad kehtivad karistused ning tal on kaks alaealist last. Samuti kinnitab kaebaja, et ta on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4-18-4938

3

3. NETLEJA SEISUKOHT KOHTUVÄLISE ME 29.10.2018. a saatis Politsei- Ida-Harju politseijaoskonna ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja M V Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha Z.E’i esitatud kaebusele (kohtu tl 19- ).

20 Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et piirkonnapolitseinik I N arvestas karistuse määramisel

KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suuruse, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Sündmuskohal käisid probleemi lahendamas kaks patrulltoimkonda, samuti ei

olnud isik koostööaldis. Patrullpolitseinik I N leidis, et käesolevas väärteomenetluses tuleb

karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on Z.E ’ile määranud

karistuse, mis on kooskõlas isiku süü suuruse ja kehtiva kohtupraktikaga.

Kohtuväline menetleja leiab, et võttes arvesse asjaolu, et karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, kuna karistuse eesmärgiks on mõju avaldamine isiku edasisele käitumisele, nõustub

Politsei- ja Piirivalveameti -Harju politseijaoskond siiski rahatrahvi Põhja prefektuuri Ida

vähendamisega kuni 50 trahviühikut ehk 200 eurot, kuna kaebajal on ülalpidamisel kaks alaealist last ja tal puuduvad kehtivad süüteokaristused.

4.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, menetleja kirjaliku tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise seisukoha materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning väärteoasja osaliselt, s.t karistuse määra osas. 4.1.

Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü KarS § 262 lg 1 näeb ette väärteokaristuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.

KarS § 262 lg 1 on blanketne väärteokoosseis, mis tuleb sisustada korrakaitseseaduses sätestatuga. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja sisustanud KarS § 262 lg 1 rikkumise KorS § 56 lg ga 2, mille järgi on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt -

häirivat müra või valgusefekte mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 06.00- -st kuni 7.00-ni. ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 18.09.2003. a otsuse nr 3-1-1-102-03 punktis 10 väljendanud seisukohta, et rahu rikkumine eluruumides on karistatav ainult juhul, kui sellega

rikutakse kolmandate isikute rahu väljaspool seda eluruumi. Seega tuleb käesolevas asjas

täiendavalt tuvastada, Z.E häiris oma tegevusega juhuslike, asjasse kas mittepuutuvate isikute rahu.

KorS § st 57 tulenevalt lähtutakse KorS § 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel - keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse

ning selle piirkonna tavadest. KorS § 56 lg-st 2 tulenevalt on teiste isikute rahu rikkumine karistatav KarS § 262 alusel olukorras, kus tegu pole pandud toime avalikus kohas, kuid see

pandi toime KorS § 56 lg s 2 määratletud öörahu ajal, see rikkus kolmandate isikute rahu - oluliselt ja rahu häirimine toimus kestvalt või korduvalt.

03.09.2018. a kell 02:22 koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220162424543 kohaselt heidetakse Z.E’ile ette, et ta tekitas kestvalt lärmi valju muusikaga, millega häiris oluliselt naabrite rahu. Tunnistaja I P 03.09.2018. a kell 02:30 antud ütluste (KVM tl 5 pöördel)

kohaselt

oli ülemisel

korru a enam vastu ja kutsus politsei. Pidu sel järjekordne pidu ning kell 01:30 ei pidanud t

4-18-4938

4 toimus ülemisel korrusel, , kust kostus lärm, vali muusika ja lõugamine, uste prõmmimine xxx ja toolide kukkumine ning seda mitu tundi. Öörahu on häiritud ja magama ei ole võimalik jääda, lapsel on hommikul kool. Tunnistaja patrullpolitseiniku J D 03.09.2018. a kell 03:00

antud ütluste (KVM tl 3 pöördel) kohaselt sai ta 03.09.2018. a tööl olles väljakutse aadressile . Väljakutse sisuks oli korterist xxx

kostev vali muusika ja lärm, pidutsemine. Kohale jõudes tegi avaldaja korterist xx P (I ) välisukse politseinikele lahti. Korteri nr xx ukse taga oli kõvasti kuulda valju muusikat ja lärmi, korteriust keegi ei avanud. Kell 02:27 jõudis kohale patrull xx koosseisus H L, K E J, M L, kes samuti kuulsid valju muusikat ja lärmi. Kell 02:30 tehti korteriuks lahti. Kontrollitud korteri omanik Z.E (ik XXX). Tunnistaja patrullpolitseinik K E J 03.09.2018. a kell 03:50

antud ütluste (KVM tl 4 pöördel) kohaselt oli tunnistaja tööl patrullis xx koos H L ja M L kui kutsus kella 02:20 paiku appi xx

väljakutsele, mis leidis aset xxx, kus korterist xx kostis valju muusikat ning vene keelt kõnelevate isikute lärmi. Korteriust ei avata, vaid keeratakse muusikat kõvemaks. Kell 02:22 aadressile

xx xx jõudes oli õue kosta kolmanda korruse avatud aknast lärmi ja valju muusikat.

Korterisse helistades saadeti politseinikud pikalt ning anti teada, et ust ei avata. Politseisse teataja avas politseile koridori ukse ning kolmandal korrusel korteriukse taga olles oli kuulda trepikotta kostuvat valju muusikat. Pärast ukse avamist tuli korteri omanik Z.E (ik XXX) koos teise meesterahvaga uksele. Mõlemad isikud olid tugevas alkoholijoobes ning verbaalselt agressiivsed. Z.E kutsus politseiametnikud pärast lühikest vestlust tuppa, kus isikud eitasid, et nende korterist muusika tuli. Samuti keeldus korteriomanik esialgu politseiametnikele dokumenti esitamast. Korterist lahkudes oli õues olles kuulda endiselt väga valju inimeste rääkimist ning naeru, mille peale , et kui keegi uuesti kaebab, siis võ otsustati tab politsei uuesti korteris viibivate isikutega ühendust.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Z.E ’i korterist aadressil xxx kostus

03.09.2018. a kella 01:30- -ni, mil korteriuks politseile avati, valju st kuni vähemalt 02:30 muusikat ning inimestevahelist valjuhäälset vestlust. Tunnistaja I ütluste kohaselt P (KVM tl

5) oli selline järjekordne pidu kestvalt häiriv, mistõttu kutsus ta politsei kell 01:30. Politseiametnikest tunnistajate sõnul oli muusikat ja inimeste tekitatud lärmi (KVM tl 3, 4) kosta nii avatud aknast kortermaja ees õuel, kui ka kortermaja trepikojas. Seega häiris Z.E kestvalt

oma tegevusega teisi isikuid, s.t isikuid, kes pole õigusrikkujaga seotud. KorS § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00 ni keelatud tekitada kestvalt või korduvalt -st kuni 7.00- teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kuivõrd 03.09.2018. a oli esmaspäev, siis

toimus sündmus pühapäeva öösel vastu esmaspäeva, mil on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra kella 22.00-st kuni 06.00-ni. Eelnevalt on kohus

tuvastanud, et vali muusika ja lärm toimus vähemalt 01:30-st kuni 02:30-ni. Seega toimus öörahu rikkumine vähemalt tund aega, kuni politsei palus öörahu rikkumise lõpetada.

Eeltoodud põhjustel on tõendamist leidnud, et Z.E on täitnud KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1

kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.E kaudse pani väärteo toime tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta

4-18-4938

5 peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Z.E ei ole kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud asjaolu, et ta 03.09.2018. a öösel kella 02:22 ajal tekitas kestvat lärmi valju muusika kuulamisega. Tunnistaja I P ütluste kohaselt

(KVM tl 5) ei kostnud korterist nr xx mitte ainult valju muusikat, vaid ka lõugamine, uste prõmmimine ja toolide kukkumine. Politseiametnikest tunnistajate ütluste kohaselt (KVM tl 3, 4) kostus korterist lisaks muusikale ka inimeste poolt tekitatud vali lärm ja kõnelemine. Kohtu

hinnangul tingis valjuhäälne muusika selle, et inimesed pidid teineteisega valjuhäälselt rääkima. Sellises olukorras pidi Z.E pidama võimalikuks, et tema korteris toimuv muusika kuulamine ning sellest üle rääkimine võib kostuda korterist ka väljapoole ning häirida naabrite öörahu. Sealjuures pole alust arvata, et Z.E ei olnud teadlik, et tegemist oli öise ajaga ehk ajaga, mil kehtib öörahu. Sellest hoolimata lasi ta valjul muusikal ja inimeste vahelisel vestlusel kesta pikemat aega tunnistaja I P (KVM tl 5) otsustas ta – ütluste kohaselt politsei kutsuda kell 01:30, kiirmenetluse otsuses on rikkumise ajaks 03.09.2018. a kell 02:22.

Eeltoodut arvesse võttes leiab pani temale etteheidetava väärteo kohus, et Z.E toime

- 1 kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses ning on seega täitnud KarS § 262 lg s sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Z.E’i teos ei esine. Samuti on Z.E süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vä aastane (sündinud 1979 – hemalt 14- . aastal kohtu tl 1, 4-5 ).

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Z.E on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis o KarS § n kvalifitseeritav 262 lg 1

järgi. 4.2.Karistus KarS § 262 lg 1 näeb karistusena ette kas rahatra uni 100 trahviühikut või aresti. KarS § 47 hvi k

lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja on määranud Z.E’ile KarS § 262 lg s 1 sätestatud väärteo - toimepanemise eest karistuseks

75 trahviühikut, s.o 300 euro suuruse rahatrahvi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 262 lg s 1 sätestatud väärteo toimepanemise süü suurust KorS § 56 lg 2 järgi mõjutab - eelkõige müra intensiivsus ja kestus. Arvestades, et müra üle kaebas ainult Z.E’i

alumine naaber I P ja kohtul ei ole andmeid, et ülejäänud naabrid oleksid samuti liigse müra üle kaevanud, tuleb müra hinnata küll häirivaks, kuid mitte üleliia intensiivseks. Tunnistaja I P ja politseiametnikest tunnistajate ütlustest (KVM tl 3-5) tuleb järeldada, et müra kestis vähemalt

tund aega. Seega tuleb Z.E’i süüd hinnata keskmiseks Süüd suurendab aga .

asjaolu, et öörahu rikkumine toimus pühapäeva öösel vastu esmaspäeva kella 01:30-02:30 vahel.

Z.E ’i süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest ning Z.E pani antud väärteo toime kaudse tahtlusega, siis väärteo toimepanemise vormi arvestades on Z.E’i süü samuti keskmise suurusega. Kohus , et nõustub kohtuvälise menetlejaga selles Z.E’i puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 mõttes. -

4-18-4938

6 Karistuse mõistmisel arvestab kohus eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik Z.E ’it mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (kohtu tl 21) puuduvad isikul kehtivad karistused. Seega on tema puhul õigusrikkumise korduvuse oht väiksem. Varasemate karistuste puudumine viitab sellele, et üldjuhul käitub isik seaduskuulekalt. Seetõttu leiab kohus, et isiku karistustundlikus on suurem ja eripreventiivsetel kaalutlustel võib isiku karistus olla süüle vastavast karistusest väiksem. Seega jääb süüle vastav karistus, mida on korrigeeritud karistuse eripreventiivset mõju arvestades, alla keskmise karistusmäära. Üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ei pea kohus antud

juhul samuti vajalikuks karistada isikut karmimalt võrreldes selle karistuse määraga, mis vastaks tema süü suurusele ning oleks piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest.

Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Z.E ’it tuleb karistada alla

keskmise karistusmäära ning mõistab Z.E ’ile karistuseks rahatrahvi 40 ( 60 ( sada ) eurot. nelikümmend) trahviühikut ehk 1 ükss kuuskümmend Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)