1-17-940/87 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-940

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. septembril 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 18.09.2018 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-17-940 (15233001552) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viktoria Stankevitši süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, § 121 lg 2

p 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav Viktoria Stankevitš

Elukoht: viibimiskoht: Ida prefektuuri Narva arestimaja XXX ; isikukood: 48801053740, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub

Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: - Harju Maakohtu ots 13.02.2013 usega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi vangistusega tingimisi 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva katseajaga 3 aastat Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 06.09.2018 Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kohtuistungi toimumise aeg 18.09.2018

RESOLUTSIOON

Tunnistada

118 lg 1 p 1

6 ( Viktoria Stankevitš süüdi KarS § ja mõista talle karistuseks kuus) aastat vangistust.

Tunnistada

121 lg 2 p 3 2 Viktoria Stankevitš süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks

1-17-940

2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista

64 lg 1

Viktoria Stankevitši liitkaristuseks 8 (kaheksa) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. le t

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Viktoria Stankevitšit vangistusega 5 (viis) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.02.2013

2 (kaks) aastat 7 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – (seitse) kuud vangistust Viktoria ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning mõista Stankevitšile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 31.10.2015 kuni 02.11.2015, s.o

3 (kolm alates 06.09.2018 kuni 25. .2018, s.o 20 (kaks , kokku 23 ) päeva ning 09 kümmend) päeva (kakskümmend kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele

8 (kaheksa) aastat 3 (kolm) kuud ja 5 (viis vangistust. ) päeva

Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.09.2018.

Viktoria Stankevitš valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. ile

Asitõendid:

- CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures;

- nuga, mis asub kriminaalasja materjalides, ; hävitada kohtuotsuse jõustumisel - valge puuvillane T- , mis asub hoiul Politsei- Piirivalveameti Ida äravõetud särk ja Prefektuuri hoiuruumis (03.10.2016 - 1317

asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr ) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - - mis asuvad hoiul Politseija Piirivalveameti Ida äravõetud jope, püksid, T särk, spordipluus, Prefektuuri hoiuruumis (22.04.2016 - 1139

asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr ) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Viktoria Stankevitš riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1250 (üks tuhat ilt

kakssada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja

Andrei Matvejevi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 384 (kolmsada ) eurot; isku kaheksakümmend neli kohtuarstliku ekspertiisi nr tegemise eest isku XXX

61 (kuuskümmend üks) eurot; kohtuarstliku ekspertiisi nr tegemise eest

XXX

61 (kuuskümmend üks) eurot.

Määrata, et Viktoria Stankevitš on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud il osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR B pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 ANK DANSKE BANK pangas. Maksek 99918700049891 ning selgitus orraldusele märkida viitenumber „Viktoria Stankevitš , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses , 1-17-940 tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

1-17-940

3

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

Viktoria Stankevitš`it , et tema 31.10.2015 kella 02.00 paiku, viibides süüdistatakse selles alkoholijoobes G L Narvas baari „Imbis“ (Mõisa 1b) juures, tegutsedes kättemaksust, lõi liigend , tekitades viimasele - paremal pool maksa noaga kõhtu kõhuõõnde tungiva torke lõikehaava vigastusega, mis on eluohtlik. Oma tegudega pani V.Stankevitš toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t. KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo.

Lisaks sellele korteris, Viktoria Stankevitš, olles alkoholijoobes, 10.07.2016.a kella 21.00 ajal XXX lõi noaga R vasakule kõhu piirkonda, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi. V

Peale selle tem K, 07.08.2016.a kella 17.00 paiku XXX a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A maja esimese trepikoja juures kasutas füüsilist vägivalda J suhtes, nimelt korduvalt lõi teda käega V ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule oma tegevusega kehavigastusi ja füüsilist valu.

Sel moel pani Viktoria Stankevitš oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav Viktoria Stankevitš unnistas kohtuistungil oma süüd. Kaitsja on asunud seisukohale, et t süüdistus on põhjendatud osaliselt. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

3.1 Vastavalt KrMS § le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, - sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et nkevitši süü Viktoria Sta

temale inkrimineeritud kuritegude . toimepanemises on leidnud tõendamist

3.2 Kannatanu G L episood

3.2.1 Kannatanu G L ütluste (kd III t.l.35 kohaselt, teda lõi noaga kõhu piirkonda -41, 93-98)

Vikanimeline naisterahvas.

1-17-940

4 Tunnistajate S.V (kd III t.l.1-5) ja A.L (kd III t.l.83-88) ütluste kohaselt, nad pidasid Viktoria Stankevitši kinni 31.10.2015 kella 02.10 paiku baari „Imbis“ juures, kuhu nad saabusid väljakutsele „paanika“. Kohal lamas maal teadvuseta meesterahvas, keda pealtnägijate sõnade järgi lõi noaga just see naisterahvas, keda nad pidasid kinni. Viktoria Stankevitšil oli taskus nuga.

Õigusrikkuja üleandmise akt kohaselt, kiinipeetud Viktoria Stankevitš ja tema i (kd III t.l.6-8) taskust leitud nuga anti politseile . üle

Tunnistaja E L (kd III t.l.28- L Vika-nimeline 34) ütluste kohaselt, baari juures lähenes G tütarlaps, pärast mida L hõikas „Ž, ta pussitas mind!“.

Tunnistaja I K (kd III l.42-48

-nimeline naisterahvas t. ) ütluste kohaselt, ta sai L käest teada, et Vika tekitas L noahaava, aga tema ise . seda ei näinud

Äratundmiseks esitamise käigus (kd III t.l.79-82, 99-102) nii tunnistaja E.L , kui ka kannatanu G.L osutasid V. kui kuriteo toimepanijale. Stankevitšile

Asitõendi vaatlusprotokoll oli vaadeldud Viktoria Stankevitšilt koos fototabeliga (kd III t.l.65-74) äravõetud nuga ning samuti kannatanu riided kuriteo jälgedega.

Süüdistatav Viktoria Stankevitš nii eeluurimisel (kd III t.l.17-23,60-63), kui ka kohtuistungil tunnistas, et ta lõi kannatanut L noaga. Kahetseb tehtut.

Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just Viktoria Stankevitš tekitas noahaava kannatanule G L.

3.2.2 Isiku ekspertiisiaktiga nr (kd III t.l.76-78) XXX on tõendatud, et kannatanule oli tekitatud kõhuõõnde tungiv torke lõikehaav paremal pool alakõhu piirkonnas maksa vigastusega. Torke - - lõikehaav on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga) 31.10.2015 kella 02.00 paiku. Vigastus põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

3.2.3 Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Viktoria Stankevitš tekitas kannatanule G L eluohtlikku tervisekahjustust. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS §118 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus asub seisukohale, et pani

a kuriteo toime Viktoria Stankevitš KarS § 118 järgi kvalifitseeritav vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav Viktoria Stankevitš lüües kannatanule noaga kõhtu, pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse , tekitamist ja möönas seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subj

ektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

3.2.4 Kaitsja on seisukohal, et Viktoria Stankevitši tegevust tuleb kvalifitseerida KarS § 119-1 lg 1 järgi, motiveerides seda sellega, et antud juhul oli tegemist kaklusega, kuhu tema kaitsealune sekkus, st tegemist on kakluses osalemisega, millega on kaasnenud raske tervisekahjustus.

1-17-940

5 Kohus selle seisukohaga ei soostu. Enne seda, kui süüdistatav lähenes kannatanule ja lõi kannatanut noaga,

samal kohal tõepoolest tekkis tüli ja kaklus, kust võttis osa ka kannatanu. Aga selleks ajaks, kui kannatanu viitavad muuhulgas juurde tuli süüdistatav, oli kaklus juba lõppenud. Sellele süüdistatava enda ütlused selle kohta, et kaklus lõppes, ning pärast seda ta läks kannatanu juurde ja lõi kannatanut noaga kõhtu kättemaksu motiivil

.

Ka tunnistaja E L ja kannatanu G L ütlustest tuleneb, et süüdistatav Stankevits tungis kallale kannatanule siis, kui kaklus oli juba lõppenud. Kannatanu ütlustest tulenevalt, süüdistatav ründas teda 3- konflikti

5 min pärast lõppemist.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav Viktoria Stankevitš kakluses ei osalenud ning tema teo kvalifitseerimine KarS § 119 1 lg 1 järgi ei ole põhjendatud. - ks

Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kohtupraktika on asunud seisukohale, et KarS §119-1 ettenähtud kuriteoga on tegemist sel juhul, kui surma või raske tervisekahjustusega lõppenud vägivallatsemise korral pole võimalik välja selgitada, milline konkreetne vigastus raske tagajärje põhjustas või kes oli selle põhjustaja.

Aga antud juhul on tuvastatud nii konkreetne raske tagajärje põhjustanud vigastus kui ka selle vigastuse põhjustaja.

3.3

Kannatanu R V episood

3.3.1 Kannatanu R V ustes tulenevalt (kd I t.l 61-65, kd II t.l.1-5) ütl , Viktoria Stankevitš alkoholi ühise tarbimise ajal tekkinud tüli käigus lõi teda noaga vastu vasakut külge ning jätkas noaga vehkimist tema kaela piirkonnas. Ta hakkas nuga Viktroria käest haarama ja tekkinud rüseluse käigus juhuslikult tekitas Viktoriale rinna piirkonnas noahaava.

Tunnistaja N M (kd I t.l 48-54) kinnitavad seda, et 11.07.2016 kella 19.44 paiku kiirabi ütlused toimetas haiglasse R V

, kellel oli kõhu vasakul poolel tõrkehaav. V sõnade järgi noahaava tekitas temale tema sõbranna Vika Stankevitš.

Patsiendikaart nr XXX (kd I t.l 66-68) ning isiku ekspertiisiakt nr (kd I t.l 84- XXX 86) tõendavad, et R V - , vigastus on tekitatud terava esines kõhu eesseina torke lõikehaav vasakul pool kekskkõhus vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), vigastus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva kuid vähem kui 4 nädalat.

Asitõendi vaatlusprotokoll kuriteojälgedega maika. iga (kd I t.l 77-81) on vaadeldud kannatanu R V

Kah

tlustatava Viktoria Stankevitš tunnistas oma süüd nii eeluurimisel (kd I t.l. 69-73) kui ka kohtuistungil ning kahetses tehtut.

3.3.2 Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just Viktoria Stankevitš tekitas kannatanule R V noahaava, mis põhjustas lühiajalise tervisekahjustuse Süüdistatav Stankevitši .

tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eelda ohus on seisukohal, et, lüües inimese b vaadeldav koosseis tahtlust. K noaga, a

rvestas Stankevitš sellega, et taoline käitumine võib tekitada inimesele nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda.

1-17-940

6 Ülalnimetatu alusel Stankevitš on kohus seisukohal, et pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega.

Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

3.3.3 Ka käesoleva episoodi puhul ei soostu kohus kaitsja seisukohaga, et toimunu tuleb kvalifitseerida kui kakluses osa - rgi. lemine KarS § 119 1 lg 1 jä

Antud juhul selle paragrahvi kohaldamist välistab juba see asjaolu, et kannatanule on tekitatud lühiajalise tervisekahjustuse põhjustanud kehavigastused. KarS § 119 1 ettenähtud kuriteokoosseisu

- objektiivne külg eeldab aga raske tervisekahjustuse või surma tekitamist.

3.3.4 Vastates kohtu küsimusele, kas süüdistus on põhjendatud, mainis kaitsja ka seda, et V episoodi puhul võib olla tegemist enesekaitsega kuna ka Stankevitšil esinesid noaga tekitatud kehavigastused. Kuigi hiljem loobus kaitsja selle episoodi taolisest sest, peab kohus käsitlemi vajalikuks lahendada

kaitsja tõstetud küsimust.

Tuleb nõustuda sellega, et ka süüdistatav Viktoria Stankevitšil olid tuvastatud kehavigastused. Esmase tervisekontrolli aktis (kd I lk 58-60) on fikseeritud, 19.07.201

7 Viktoria Stankevitšil esines infitseeritud lõikehaav parema küünavarre piirkonnas, parema rinna piirkonnas, vasakul silmal hematoom. Visuaalselt lõikehaavad nädal aega vanad.

Viktoria Stankevitš väitis ülekuulam , et tekkinud tüli käigus võttis

isel R V teda juustest kinni ja viskas diivanile, ta võttis taskust noa ja lõi V kõhu piirkonda, V võttis noa tema käest ära ja torkas

talle paremale vastu rinda. Käe peal oleva haava ta tekitas endale ise.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Stankevitši 31.10.2015 ülekuulamisel esitatud väide, et ta kaitses ennast V kasutatud v . ägivallast ei ole usaldusväärne

Kannatanu R V esimesena, ütlustest tuleneb, et just Stankevitš ründas teda lüües teda noaga vastu vasakut külge ning jätkas noaga vehkimist tema kaela piirkonnas. Ta hakkas nuga süüdistatava käest haarama ja tekkinud rüseluse käigus juhuslikult tekitas Viktoriale rinna piirkonnas noahaava ja lõi Stankevitši näkku. le

Nagu nähtub Viktoria Stankevitši 31.10.2016 ülekuulamisprotokollist (kd II t.l.7-11), ta tunnistas ennast sellest kuriteos süüdi täielikult ning avaldas, et usaldab kannatanu ütlusi. Ka kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd ega vaielnud süüdistuse vastu.

Ü lähtub kohus just kannatanu ütlustest ning asub seisukohale, et kuriteo laltoodu alusel toimepanemise ajal ei viibinud süüdistatav hädakaitse seisundis kuna ta ründas kannatanut esimesena.

3.4 Kannatanu J V episood

3.4.1 nnatanu J V (kd I t.l 88-92; 105-110) on tuvastatud, et 07.08.2016 teda peksis Ka ütlustest naisterahvas nimega Viktoria ning temale tundmatu meesterahvas. Viktoria lõi teda korduvalt vastu nägu ja keha, meesterahvas peksis teda samal ajal jalgadega. Tundis valu, tekitati ka kehavigastusi.

1-17-940

7 Äratundmiseks esitamise protokollist tulenevalt (kd I t.l 112-116), kannatanu J V osutas Viktoria Stankevitš´ile, kui isikule, kes lõi teda.

Isiku läbivaatuse protokoll tuvastati ülemise huule haav. iga (kd I t.l 94-96) on fikseeritud, et J V

Tunnistaja A D -103), J V oli pekstud A K ja Vika-nimelise naisterahva ütluste kohaselt (kd I t.l 98 poolt. filmis juhtunut, andis salvestuse politseile . Ta üle

Asitõendi vaatlu välja antud videosalvestust, sprotokolliga (kd I t.l 127-134) on vaadeldud D A. kust nähtub, et üks naine lööb teist naist kätega mitu korda vastu nägu, haarab kannatanu kaelast ja samal ajal meesterahvas lööb kannatanut jalgadega vastu pea, õla ja selja piirkonda.

Tunnistaja N A kd I t.l 121-126) tuleneb, et ütlustest ( ta nägi pealt, et Viktoria Stankevitš peksis J V.

K (kd I t.l 150-154) tunnistas nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil oma ahtlustatav V. Stankevitš süüd ja Eeluurimisel andis ta ütlusi selle kohta, et just tema ründas kannatanut kahetses tehtut. esimesena, lüües kannatanut lahtise käega vastu kukalt, siis lõi jalaga vastu keha, siis nende juurde tuli A K

, kes hakkas lööma kannatanut jalgadega.

Kahtlustatava A K te (kd I t.l 138-143) kohaselt, J V ütlus esimesena ründas Viktoria Stankevitsˇit, lüües Stankevitšit näkku. Siis ta hakkas lööma Jelenat jalgadega vastu keha, Viktoria samuti peksis J .

A K b kohus kriitiliselt kuna ütlustele osas, et just kannatanu ründas Stankevitši esimesena, suhtu nad ei teiste a ditega, nimelt tunnistajate D ja A ole kooskõlas sjas kogutud tõen ütlustega, videosalvestisega ning samuti ka Viktoria Stankevitši enda ütlustega.

3.4 grupis koos .2 Ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et just Viktoria Stankevitš A K tekitas kannatanule J V .

füüsilist valu ja kehavigastusi Süüdistatav Stankevitši tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et, lüües kannatanut käega j rvestas Stankevitš sellega, et taoline käitumine võib tekitada a jalaga vastu pead ja keha, a

inimesele nii valu, kui ka kehavigastusi ning tahtis või vähemalt möönas seda.

Ülalnimetatu alusel ohus seisukohal, et Stankevitš pani on k antud kuriteo toime otsese tahtlusega.

Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

3.4.3 Kaitsja on seisukohal, et kaasaaitaja selle kuriteo toimepanemisel oli Viktoria Stankevitš roll . is

Kohus taolise väitega ei nõustu. t KarS § 22 lg 3 k Vastaval aasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, ta üksnes toetab võõrast tegu.

1-17-940

8 Ant peksis kannatanut , nad ud juhul aga Viktoria Stankevitš ühiselt koos teise isikuga mõlemad lõid kannatanut ühel ja samal ajal ning tegutsesid kooskõlastatult, et tekitada kannatanule valu ja kehavigastusi. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et just Viktoria Stankevitš oli kannatanu peksmise algatajaks.

Vastavalt KarS § 21 lg 2, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). See ei tähenda aga samas isikute või rolli võrdsust (vt RKKK 3-1-1-64-14) ja sellega seoses puudub igasugune vajadus tuvastada, kes tekitas kannatanule rohkem valu ja kehavigastusi, kas Viktoria Stankevitš või A K.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Viktoria Stankevitš pani nimetatud kuriteo toime kaas puuduvad seaduslikud alused selleks, et kvalifitseerida tema tegevust täideviija rollis ning viitega KarS §-le 22 lg 3.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

4.1 liiki, Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine puhul .

Süüdistatav Viktoria Stankevitši tegevuses esineb karistust kergendav asjaolu KarS 57 lg 1 p 3 mõttes kuna süüdistatav tunnistab oma süüd ja

kahetseb tehtut.

4.2

Karistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

Kohus on seisukohal, et

on keskmise suurusega kuna kuriteo on Viktoria Stankevitši süüaste toimepandud kaudse tahtluse

episoodiga. Samal ajal arvestab kohus ga ning tegemist on ühe kuriteo karistuse mõistmisel ka seda, et Viktoria Stankevitš on ka varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest.

Sellega seoses on otstarbek

ohane määrata temale karistust antud paragrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmisel määral ehk 8 aastat vangistus.

Võttes aga arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ning samuti karistust kergendava asjaolu esinemist, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni keskmist määra.

4.3

Karistus KarS 121 lg 2 p 3 järgi

Kohus leiab, et

Stankevitši karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on varem kohtu poolt karistatud vangistusega vägivaldse kuriteo eest ning vaatamata sellele, taas pani toime uue vägivaldse kuriteo.

Sellega seoses kohus on seisukohal, et rahaline karistus kohaldamisele ei kuulu kuna kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem ning Stankevitšit n võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest o üksnes vangistusega.

1-17-940

9 Kohus on seisukohal, et Viktoria Stankevitši süüaste on keskmisest suurem kuna mõlemad kuriteoepisoodid on toimepandud otsese tahtlusega ning mõlema kannatanu suhtes oli kasutatud väga intensiivne vägivald, seda eriti kannatanu R V episoodis, kus kannatanule kehavigastuste tekitamiseks oli kasutatud nuga. Peale selle, tegemist on kahe kuriteoepisoodiga.

Sellega seoses on otstarbekohane le karistuse

mõista Viktoria Stankevitši üle KarS § 121 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Võttes aga arvesse karistust raskendavate asjaolude puudumist ning samuti karistust kergendava asjaolu esinemist, peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmisel l. määra

4.4 Karistuste liitmine

4.4.1 Vastaval -le 1, s t KarS § 64 lg amaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse (nn kumulatsiooni printsiip) kergem karistus kaetuks raskeima karistusega (nn absorbtsiooni printsiip).

Lähtuvalt kohtupraktikas väljakujunenud põhimõttest, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jätmist, tuleb vältida absorbtsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, mõistab kohus Viktoria Stankevitši

le liitkaristust määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel.

4.4.2 Lähtudes lühimenetluse kohaldamise põhimõtetest tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.02.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning KarS §

68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

V Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. loeb kohus KrMS § Viktoria Stankevitšilt väljamõistmisele -de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub

sundraha seoses s esimese astme kuriteo toimepanemises ning üüdimõistmisega KrMS § 175 lg 1 p

3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside gemisega tekkinud kulud. te

T -st 175 lg 1 p 4 peab k ka ulenevalt KrMS § ohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja määratud kaitsjale väljamakstud tasu.

Arvestades seda, et ning arvestades süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315.

/allkirjastatud digitaalselt/

Innokenti Menšikov Kohtunik