4-18-5736/10 · 4-18-5736/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-5736

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-5736 (2302,18,010337) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

J.O

kaitsja kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 15. oktoobri 2018. a

otsusele väärteoasjas nr 2302,18,010337, millega karistati J.O liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 hatrahvi 280 järgi ra ga 70 trahviühiku ulatuses, s.o

eurot ja

LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Menetlusalune isik

J.O (isikukood XXX; elukoht: xxx; e-mail: xxx) Kaitsja

Martin Kruus, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, 10141 Tallinn, e-post: menetlus@vilippus.ee Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § § -st 120, 132 p-st 1 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. muutmata Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 15. oktoobri 2018. a otsus väärteoasjas

nr 2302,18,010337, millega karistati J.O LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena ga 1 kuuks. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

2. menetleja alusel Kohtuvälise otsusega J.O-le LS § 227 lg 2 määratud rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva

jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185123151.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele

4-18-5736

2

pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on teht d märge jõustumise kohta. u

4. Lisakaristus, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul

loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

5.

Jätta menetlusaluse isiku J.O kaitsja kaebus rahuldamata.

6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale,

kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15. oktoobri 2018. a otsusega asjas nr 2302,18,010337 karistati J.O väärteo LS

§ 227 lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1

alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise Väärteoprotokolli teokirjelduse ga 1 kuuks.

kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 24. septembril 2018 kell 14:50 Tallinnas Laagna teel kiirusega 98+-3 km/h. Lubatud sõidukiirus ületas oli 70 km/h, seega

lubatud ta

sõidukiirust mitte vähem kui km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus 25 menetlusalune isik LS § 50 lg 3 nõudeid ning pani toime § 227 lg sätestatud väärteo.

LS -s 2

Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

2. Menetlusalune isiku kaitsja esitas kaebuse, milles palub

tühistada kohtuvälise menetleja

otsuse osas, millega isikule on

määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks

kuuks, võttes sealjuures arvesse kõiki (kergendavaid) asjaolusid: puhtsüdamlik kahetsus,

karistuse ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed J.O-le ja tema lastele. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 2.1. V ei ole äärteoasjas karistuse määramisel arvestatud kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid ja väärteomenetluses kogutud andmeid. Menetlusalune isik tunnistas väärteoprotokolli koostanud politseiametnikule kohe rikkumist ja kahetses seda puhtsüdamlikult. Samuti ei ole kohtuväline

menetleja arvestanud J.O selgitustega, et tema on vahetult seotud töökohustused

sõiduki juhtimisõigusega ning tal ei ole võimalik oma töökohustusi ilma kehtiva

juhtimisõiguseta täita. Töökoha kaotus muudab aga esmajoones äärmiselt raskeks menetlusaluse isiku avate alaealiste laste seisukorra. ülalpeet 2.2. Kaebuses ei vaielda ehtud rahatrahvile. Samas vastu lubatud sõidukiiruse ületamise eest t

peab menetlusalune isik temale määratud lisakaristust ebaproportsionaalselt raskeks ja põhjendamatuks. Vastab küll tõele, et on õnnetute juhuste kokkulangemise tõttu J.O lühikese aja jooksul juba kolmandat korda kogemata lubatud sõidukiirust ületanud, samas ei

4-18-5736

3

ole ta sellele eelnevalt juba aastaid ühtegi liiklusrikkumist toime pannud. Kolme eksimuse põhjal on ainetu asuda seisu ja seetõttu tuleb kohale, et tegemist on paadunud sarikihutaja

ga tema sõidukijuhtimise õigust piirata. Lisakaristus on ebaproportsionaalselt koormav ka seetõttu, et mõjutab oluliselt menetlusaluse isiku ülalpeetavate alaealiste laste toimetulekut. Eeldatavasti

kaotab J.O malt kuni uue lisakaristuse kehtima jäämise korral töö ja ei suuda vähe

töökoha leidmiseni anda elatist oma alaealistele lastele. Menetlusalune isik on juhtumi asjaolusid juba tutvustanud oma tööandjale (T OÜ) ning tööand

ja seaduslik esindaja kinnitas J.O-le, et sõidukijuhtimise õiguse kaotamisel ei näe tööandja võimalust temaga töösuhet jätkata ( kohtuvälise menetleja otsusega määratud kaebuse lisa 2). Eelnevast tulenevalt ei vasta lisakaristus menetlusaluse isiku toimepandud rikkumise raskusele ning on J.O ja tema laste suhtes ebamõistlikult koormav. 2.3. J.O ei pea vajalikuks asja arutamist kohtuistungil, vaid nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus

3. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas nr 2302,18,010337 kaebuse läbivaatamisega

kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et J.O-le etteheidetav tegu, s.o

liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumine, on tõendatud väärteoasjas kogutud

materjaliga, sh -ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mis on asendatud heli videosalvestusega. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ning karistusseadustiku (KarS) § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Võttes arvesse, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 25 km/h ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamata ja pidades silmas ka menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et ta ületas suurimat lubatud kiirust, kuna oli hilinemas töökohtumisele, leiab kohtuväline menetleja, et ta pani

süüteo toime tahtlikult. Sõltumata lubatud suurima sõidukiiruse ületamise põhjusest on selline

tegevus keelatud. 3.2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on 15. oktoobri 2018. a otsusega karistanud

J.O LS § 227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 70

trahviühikut, s.o 280 eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

3.3. Väärteo eripära arvestades sõltub isiku süü suurus suurima lubatud sõidukiiruse ületamise

määrast ja sellest näidust tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk kvalifikatsioon.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 98 km/h, millest arvati maha laiendmääramatus 3 km/h. LS § 227 lg 2 sätestatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra (25 km/h) arvestades võib öelda, et menetlusaluse

4-18-5736

4

isiku süü on alla keskmise. Seega tuleb Riigikohtu seisukohast lähtudes võtta karistuse määramisel

lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis on lähtuvalt LS § 227 lg 50 trahviühikut. - 2 st

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuna J.O avaldas puhtsüdamlikku kahetsust alles kaitsja vahendusel, kohtuvälise menetleja otsust vaidlustades, saades

teada talle mõistetud karistusest. Selline kahetsus, mis on tekkinud alles pärast seda, kui väärteootsusega on määratud lisakaristus, ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul aga siiras ning kannab endas ainsat eesmärki kergendada juba määratud karistust. Seega ei eeldanud kaebaja, et tema suhtes võidakse lisakaristust kohaldada, kuigi kohtuvälise menetleja arvates pidanuks ta seda siiski teo iseloomu ja ulatust arvestades eeldama. Sellest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et kaebuses esitatud kahetsus ei ole siiras ning ei pea võimalikuks arvestada seda kahetsust asjaoluna, mis võiks kergendada määratud põhi- või lisakaristust. Väärteoasjas kogutud materjalidest ning kaebusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks aru saanud oma teo ohtlikkusest ning sellega k

aasneda võivatest tagajärgedest. 3.4. Piirkiiruse ületamisega 25 km/h võrra pani J.O ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samale teelõigule sattuvate kaasliiklejate elu ja tervise, mis aga näitab juhi ükskõiksust ja hoolimatust

liiklusnõuete täitmisesse. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest,

mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. 3.5. J.O on karistatud 17. mail 2018 LS § 227 lg 2 järgi 40 trahviühikuga, s.o 160 eurot, ja

26. juunil 2018 LS § 227 lg 1 järgi 20 trahviühikuga, s.o 80 eurot. Karistused on täidetud.

Varasematest karistustest samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

menetlusalune isik järeldusi ei teinud, kuivõrd ta on jätkanud süütegude toimepanemist.

Kohtuväline menetleja leiab, et käesoleval juhul vastab määratud põhikaristus isiku süüle ja on proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka eripreventiivsete eesmärkidega.

3.6. Lisakaristuse määramisse puutuvalt peab kohtuväline menetleja oluliseks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegium 16. mai 2017. a otsusele asjas nr 3-1-1-18-17 p-s 13, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku teadlikust nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis

muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, mis muudab selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna tuvastatud on nii varasemad liiklusalased rikkumised, piirmäära oluline ületamine, kui ka hoolimatu

suhtumine oma teosse, siis on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud just eripreventiivsetel

4-18-5736

5

kaalutlustel. Pelgalt rahatrahv ei suuda kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele.

3.7. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohtuväline menetleja, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol põhjendatud ka eri

- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist enamohtliku süüteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. On üldteada, et liiklusõnnetuse põhjustamise peamiseks põhjuseks on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine,

samuti on üldteada, et taolised liiklusõnnetused lõppevad reeglina sõitjate surmaga või raske tervisekahjustusega. Seega peab karistamisel arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega. 3.8. Kaebuse esitaja palub sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist mitte kohaldada seoses tööl käimise ja töökoha säilimise vajadusega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kuivõrd menetlusaluse isiku jaoks on töö tegemise jaoks sõiduki juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab juhtimisõiguse säilimise. Lisakaristus kaotaks oma eesmärgi, kui seda ei saaks

kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses töökohustuste täitmisega.

Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi J.O teadma, et lubatud sõidukiiruse ületamine on

karistatav ning sellisele teole võivad järgneda tema majanduslikku olukorda mõjutavad sanktsioonid. Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada, et isik peab ennekõike tegema ise kõik endast oleneva, et tema majanduslik olukord süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks J.O säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid

juhul, kui oleks hoidunud temale omistatud väärteo toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuse kohaldamiseks sanktsiooni alammääras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid nad on nõus asja kohtule, et

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus kirjalikus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltum ohaselt arutab maakohus ata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

24.09.2018 kell 14:50 Tallinnas Laagna teel kiirusega 98+-3 km/h. Lubatud mootorsõidukit

sõidukiirus oli 70 km/h, seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.

4-18-5736

6

Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo. -

8. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja kiiruse ületamist kinnitavad tõendid on lubatavad. 8.1. LS § 50 lg 5 p 3 uht ei tohi sõita kiiremini kohaselt j liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, s.o praegusel juhul 70 km/h.

8.2. Kiirusmõõturi LaserCam4 nähtub salvesti st ja selle andmetest (ID 005773) se , et

menetlusaluse isiku Toyota Land Cruiser xxx juhitud sõiduki registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati mõõteseadet 24. septembril 2018 kell 14.50 LaserCam4 (nr

LE0205) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 98 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Laagna teel,

Mustakivi silla ja Laagna tee 80 vahel, kus lubatud kiirus on 70 km/h. ramatust Mõõtemää arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 25 km/h. Mõõtetulemus on

mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M V , kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS-17/00181 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0205) taadeldud 24.08.2018. Majandus- e ja taristuministri 20.09.2016 määrus nr 57 „Kohustuslikule

metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite üks aasta. Seega väärteo taatluskehtivusajaks toimepanemise ajal, s.o 24. septembril 2018,

oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

Kohtuvälises menetluses antud ütlustes ja ka kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik rikkumise tuvastatust, võttes rikkumise omaks.

8.3. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et v , sh äärteotoimikus sisalduvate tõenditega

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava on tõendatud videosalvestisega menetlusalusele isikule Menetlusalune isik etteheidetav kiiruse ületamine. selgitas, et ta ületas

lubatud kiirust, kuna jäi tööle hiljaks. ületas Seega lubatud kiirust kavatsetult. Kohtu ta hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus

9. LS § 227 lg näeb võimalike põhi kuni 100 trahviühikut või 2 karistustena ette rahatrahvi

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p kohaselt kohus või

1

kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud süü ühest kuust kuni kolme kuuni 2 teo eest . 10. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

11. Menetlusaluse isiku s

üü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 25 km/h, samuti seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, päevasel ajal, mil liiklus on reeglina tihe. Menetlusalune isik on selgitanud, et ületas kiirust, kuna jäi tööle hiljaks. Sellisel

4-18-5736

7

kiirusel, s.o 98 km/h sõites ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees ei peatuma ega

ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Menetlusalust isikut on karistatud 17. mail 2018 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 euroga ning 26. juunil LS § 227 lg 1 2018 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 euroga. Seega on tegemist isikuga, kes võrdlemisi lühikese

aja jooksul toime pannud mitu samalaadset rikkumist. Seega peab kohus põhjendatuks isikule sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistust. Menetlusalusele isikule mõistetud põhikaristus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. 12. Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9) aktualiseerub lisakaristuse

kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Isiku poolt korduvalt nõuete rikkumisest võib järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise.

Menetlusalust isikut on karistatud 17.05.2018 LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning 26.06.2018 LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise

eest rahatrahvidega, mis on täidetud. Nähtub, et varasematest karistustest samalaadsete

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teinud ei ole.

Seetõttu kohus leiab, et pelgalt rahatrahv ei suuda menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele. Miinimummääras määratud lisakaristus vastab isiku süüle ja on proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka eripreventiivsete eesmärkidega.

13. Kaebuses toodud põhjenduste ja sellele lisatud tööandja kirja kohaselt kaotab

menetlusalune isik

ja see halvendaks perekonna rahalist seisu. juhtimisõiguseta oma töö

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on 4 kuu

jooksul toime pannud lausa kolm samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et

sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või -

lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel.

Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et selles olukorras kaaluvad

kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles , s.o

kae . Pealegi leiab kohus, et buse esitaja võimalikud ebamugavused niivõrd lühiajalise

lisakaristuse kohaldamisel on

võimalik siiski saavutada tööandjaga kokkulepe ja vältida töösuhte lõpetamist.

14. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhi- ja lisakaristus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- k ui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik