4-09-25078/3 · 4-09-25078/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Väärteoasi nr 4-09-25078

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2009. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-25078 Väärteoasi Marion Laurisoo avaldus tema täitemenetlusasjas aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: Marion Laurisoo (isikukood 38609042713; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungita RESOLUTSIOON

Lõpetada täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu Marion Laurisoo kohta tehtud kohtuvälise menetleja järgmiste otsuse täitmiseks:

12.12.2005.a otsusega 2602,05,015206 määratud rahatrahv 185 trahviühiku ulatuses, summas 11100 krooni, nõude tasumata osa jääk 10633 krooni. Täitemenetlusasi nr. 185/2006/78.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Marion Laurisoo esitas 27.10.2009.a kohtule avaldus, milles palub lõpetada menetlus täiteasjas nr. 185/2006/78 seoses aegumisega. Nõude summa 11100/15245 krooni.

Täitemenetlusregistri andmete järgi on selles täiteasjas kohtuvälise menetleja otsus:

2 (4) 12.12.2005.a otsus 2602,05,015206, millega on määratud rahatrahv 185 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 11100 krooni. On määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks.

Täitemenetlusregistri andmetest nähtub ka, et trahvinõuet 11100 krooni on osaliselt täidetud (rahuldatud) ja nõude jääk on 10633 krooni. Samas asjas on arvutatud kohtutäituri tasu 3150krooni+käibemaks 18%, s.o. 567 krooni, täitemenetluse alustamise tasu 100 krooni+ käibemaks 18%, kokku 3835 krooni. Täitekulu on arvutatud 40 krooni, 120 krooni, 50 krooni ja 100 krooni. Täitmisavaldus on esitatud 13.02.2006 ja pärast seda kuupäeva on tehtud täitekulu väljamõistmise otsuseid (4 otsust kuupäevadega 06.04.2006, 27.07.2006, 03.07.2008 ja 07.04.2008), kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus 17.02.2006, on tehtud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akte 27.07.2006, 27.07.2006, 03.07.2008, on tehtud rahalise nõude (töötasu) arestimise akt 07.04.2008, 06.04.2006 ja rahalise nõude arestimise akt 24.04.2009.

Kohtu seisukohad

Kohus on loobunud oma varasemast praktikast, kus iga täiteasja aegumise avalduse menetlemisega on tehtud järelpärimine kohtutäiturile avalduse esitaja täiteasjade kohta. Kohtul on juurdepääs Täitemenetlusregistrile, mistõttu saab kohus asja menetlemisel kasutada täpselt samu andmeid, mille järgi kohtutäitur koostab oma vastuse. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Selles loetelus sisaldub ka kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Samuti on riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-52-07 ja 3-2-1-119-02) viidanud täitemenetluse formaliseerituse printsiibile, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Seetõttu ei saa ka kohtutäitur kohtu järelpärimisele vastates esitada laiemalt põhjendatud seisukohti ega lisainformatsiooni võrreldes Täitemenetlusregistris sisalduvaga.

Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuste täitmise aegumise küsimust.

Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestab:

(1) Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

3 (4) VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.

Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Marion Laurisoo suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtuvälise menetleja otsuse 2602,05,015206 täitmine on aegunud.

Täitemenetluse seadustiku § 202 lg.2 sätestab: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse, milles taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuste täitmine Marion Laurisoo suhtes tuleb lugeda aegunuks ja täitemenetlus sel alusel lõpetada taotletud täiteasjas.

M.Laurisoo on kohtule esitatud avalduses märkinud ka summad, mille suhtes aegumise kohaldamist ta taotleb: 11100/ 15245 krooni. Võrreldes neid summasid täitemenetluse registris kajastuvaga, nähtub, et kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvisummast- 11100 kroonist ja kohtutäituri tasust 3835 krooni pluss täitekuludest 310 krooni moodustub summa 15245 krooni. Seejuures nähtub täitemenetluse registri andmetest, et trahvinõudest 11100 krooni on tasumata nõude jääk 10633 krooni. Kõik muud nõuded (kohtutäituri tasu pluss täitekulud) kokku summas 4145 krooni on täielikult rahuldatud. Sel põhjusel ei saa nende nõuete täitmist aegunuks lugeda ja selles osas tuleb M.Laurisoo avaldus jätta rahuldamata. Kohus märgib siinjuures, et ka juhtumil, kui kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue oleksid rahuldamata või rahuldatud osaliselt, ei saaks kohus nende nõuete aegumise küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. Kohtutäituri otsust või tegevust saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse

4 (4) kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga.

Käesoleval juhul on rahaline nõue olulises osas sisse nõudmata, küll aga on täies ulatuse sisse nõutud kohtutäituri tasu ja täitekulud.

TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat.

Kohtunik Ü.Raag