1-09-18615/1 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2009, Rapla

Kriminaalasja number 1-09-18615

Tsiviilasi Marko Moorasti taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja Marko Moorast, isikukood 38507032236, xxxxx xxxxxx, xxxx xx, xxxxx

Resolutsioon Jätta Marko Moorasti taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud Avalduse esitaja M.Moorast taotleb riigi õigusabi saamist teistmisavaldusega Riigikohtusse pöördumiseks. M.Moorast mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 26.01.2009 otsuse alusel KarS-de § 169; 329; 424; 263 p 1 järgi ja karistati 4 aasta 6 kuu vangistusega ning Järva Maakohtu otsuse alusel KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega, millest koheselt kanda ära 5 kuud vangistust ja 4 aastat 1 kuu vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. M.Moorast leiab, et tegu, mille eest teda karistati kriminaalkorras, ei ole enam kriminaalkorras karistatav, siis soovib ta esitada Riigikohtule teistmisavalduse vastava karistuse tühistamiseks. Teistmisavalduse saab esitada ainult advokaat. M.Moorastil puudub sissetulek, töökoht, vara. M.Moorast ei ole võimeline enda õigusi kaitsma seoses raske majandusliku olukorraga.

Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses saab riigi õigusabi, oma majanduslikust seisundist sõltumata, füüsilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle kriminaalasjas on kaitsja seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu..

Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-d 2 ja 5 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Tuvastamist leidis, et M.Moorast on isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei oleks võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest. Ta viibib kinnipidamisasutuses. Tal puudub töö, sissetulek, vara. M.Moorast soovib pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtusse, kuna teod, millega teda on 01.03.2005 Järva Maakohtu ja 26.01.2009 Pärnu Maakohtu poolt karistatud, ei ole enam kriminaalkorras karistatavad. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega 19.11.2008 muudeti KarS § 424 redaktsiooni ja sõnastati järgmiselt: mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega 19.11.2008 KarS § 424 muudatus jõustus 01.07.2009 ning muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne 01.07.2009. 26.01.2009 Pärnu Maakohtu otsus jõustus 03.02.2009 ning Järva Maakohtu 01.03.2005 otsus jõustus 17.03.2005. Seega mõlemad kohtuotsused jõustusid enne 01.07.2009. Seega Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega 19.11.2008 sisse viidud KarS § 424 muudatus M.Moorastile ei laiene. Riigikohus otsuses nr 3-1-2-4-07 12.12.2007 on öelnud, „et seadusemuudatus ei ole käsitatav teistmise alusena KrMS § 366 p 5 tähenduses. Seega puudub Riigikohtul sellise avalduse lahendamiseks kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud menetluslik alus. Seoses eeltooduga märgib kriminaalkolleegium, et küsimuse selle kohta, kas ja kuidas mõjutab kohtuotsuse täitmist pärast kohtuotsuse jõustumist karistusseaduses tehtud ning isiku olukorda kergendav muudatus, saab kohus lahendada KrMS § 431 alusel. See toimub KrMS § 432 lg- s 1 sätestatud korras kirjalikus menetluses süüdimõistetu või tema kaitsja avalduse alusel. Seejuures teatab täitmiskohtunik süüdimõistetu või tema kaitsja taotlusest prokurörile, kes võib esitada kohtu määratud tähtajaks kirjaliku arvamuse. Maakohtu määruse peale, millega otsustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seadusemuudatuse mõju kohtuotsuse täitmisele, saab nii süüdimõistetu, tema kaitsja kui ka prokurör vastavalt KrMS § 383 lg-le 1 ja § 384 lg-le 1 esitada määruskaebuse ringkonnakohtule”. Seega M.Moorasti taotlus riigi õigusabi saamiseks teistmisavalduse esitamiseks Riigikohtule ei ole põhjendatud ja kuulub jätmisele rahuldamata.

Kohtunik: