2-18-9539/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9539 Tsiviilasi BB Finance OÜ hagi XX vastu võla, intressi ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.11.2018 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik BB Finance OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 431.76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/apellant BB Finance OÜ (registrikood 11306564), lepinguline esindaja Marilin Palts

Kostja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta BB Finance OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. 2. Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2018 tagaseljaotsus ja saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Selgitused

2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja maakohtu otsus 1. 20.06.2018 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1052.34 eurot, intressi 110.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 26.05.2017–20.06.2018 (viivisemääraga 46,3% aastas) 521.94 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt alates 21.06.2018 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% päevas.

2. Kostja hagile vastust ei esitanud.

3. Harju Maakohus rahuldas hagi 01.11.2018 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 1052.34 eurot, intressi 110.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 90.18 eurot ning viivise põhivõlalt alates 21.06.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni seadusjärgses määras. Kohus jättis menetluskulud 64% ulatuses kostja ja 36% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 392.80 eurot koos viivisega. Otsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 443 lõike 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata.

Apellatsioonkaebus 4. 28.11.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses ehk mõistetakse kostjalt täiendavalt välja viivis hagi esitamiseni 431.76 eurot. Samuti ei nõustunud hageja otsusega osas, milles kohus vähendas hageja taotletavate menetluskulude suurust.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 5. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 01.11.2018 tagaseljaotsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lõike 1 punktis 5 sätestatud olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. TsMS § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud otsuse üksnes sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt rahuldamata jätmise, samuti menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kuivõrd aga tegemist on tagaseljaotsusega, tuleb TsMS § 657 lõikest 2 lähtudes saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks

3 samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd selles on taotletud uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. TsMS § 444 lõike 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Nimetatud võimalus kehtib tagaseljaotsuse puhul aga üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt ka TsMS II komm vlj, koost V.Kõve jt, Tallinn 2017, § 444 komm 3.4 c, lk 1094). Selline lähenemine tagab hagejale efektiivse kaebeõiguse realiseerimise, milline vajadus täielikult hagi rahuldava tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse puhul eelduslikult puudub. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul otsust seaduse nõuetele vastavalt põhjendada.

7. Arvestades käesoleva hagi asjaolusid ning maakohtu poolt hagi osalist rahuldamist peab kolleegium vajalikuks selgitada maakohtule täiendavalt järgmist. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on maakohus oluliselt vähendanud võrreldes hagis nõutuga hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise suurust. Kuigi otsuses vastavad põhjendused puuduvad, võib eeldada, et kohus on kohaldanud lepingujärgse viivisemäära asemel seadusest tulenevat määra. Selline kohtu seisukoht ei ole praegusel juhul õige. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooltevahelises laenulepingus kokkulepitud intressimääras 46,3% aastas. Sellest määrast on lähtunud hageja ka viivise nõudmisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See normiviide hõlmab ka VÕS § 113 lõike 1 kolmandat lauset, mis lubab viivist nõuda lepingus kokkulepitud ja kehtiva intressimääraga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08, punkt 12). Kuivõrd hageja lähtuski viivise nõudmisel lepingus kokkulepitud intressimäärast, ei ole selles määras viivise nõudmine vastuolus VÕS § 415 lõikega 1. Samale seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus jõudnud ka 31.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-7334 ja 09.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-8276.

8. Menetluskulude jaotus ja sellest tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramine kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause).

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/