2-18-5080/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

12. detsember 2018. a, Tallinn

2-18-5080

E R hagi A R vastu 400 euro nõudes

400 eurot

Hageja: E R (isikukood XXX)

Kostja: A R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vladimir Kolga

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E R hagi A R vastu.

2. Mõista A R (isikukood XXX) E R (isikukood XXX) kasuks välja 400

eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena

kindlaks 100 eurot.

Mõista A R (isikukood XXX) E R (isikukood XXX)

kasuks välja menetluskulu 100 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab

esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus

3.1.

3.2.

3.3.

2-18-5080

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. E R (hageja) esitas hagi A R (kostja) vastu 400 euro nõudes.

2. Hageja väitel lõhkus kostja hagejale kuuluva sülearvuti HP Compaq väärtusega 400 eurot

peretüli käigus 03.märtsil 2018. a. Hageja väitel sai hageja selle sülearvuti kostjalt sünnipäeva

kingitusena.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

4. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja lõhkus sülearvuti HP Compaq peretüli käigus

03.märtsil 2018. a. Kostja leiab, et arvuti väärtus uuena oli 357,99 eurot. Kostja väitel ei

kuulunud sülearvuti hagejale, vaid see kuulub OÜ-le M ja kostja ei ole seda hagejale

kinkinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada

lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata.

6. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja on abikaasad, 03.märtsil 2018. a sai

sülearvuti HP Compaq peretüli käigus kahjustada ja sülearvuti kahjustajaks oli kostja. Pooled

vaidlevad selle üle, kellele sülearvuti kuulub.

8. Hageja nõuet on võimalik lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5

alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

9. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja peab

tõendama, et tegemist on hageja omandiga (et sülearvuti kuulub hagejale).

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et sülearvuti kuulub käesoleval hetkel ja kuulus selle

kahjustamise hetkel hagejale. Hageja väitel kinkis kostja sülearvuti hagejale

15.12.2014. a

2 (4)

2-18-5080

sünnipäevaks. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et sülearvuti omanik on OÜ M . Kostja on

esitanud kohtule K E AS 10.12.2014. a arve-saatelehe nr 0300094137, mille kohaselt on

sülearvuti HP Compaq (koos tarkvara ja sülearvuti kotiga) ostjaks M OÜ ja arve-saatelehele

on allakirjutanud ostja poolt kostja (tl 19). Antud tõendist saab kohus teha järelduse selle kohta,

et sülearvuti ostjaks oli OÜ M . Äriregistri väljatrükist nähtuvalt oli kostja sülearvuti ostmise

hetkel ja ka kuni väljatrüki tegemise hetkeni, so kuni 22.09.2018 OÜ M ainuke juhatuse liige

(tl 18). Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt esitatud tõenditest teha aga järeldust selle kohta, et

kostja poleks OÜ M juhatuse liikmena saanud sülearvutit hagejale kinkida. Ainukese juhatuse

liikmena omas kostja kohtu hinnangul selleks piisavaid volitusi.

10. Vaidlust ei ole selles, et sülearvuti asus hageja ja kostja ühises majapidamises aadressil

XXX, mis on ka OÜ M registris märgitud aadressiks. Seega ainuüksi sülearvuti asukohast ei

saaks veel teha järeldust selle kohta, et sülearvuti oleks hagejale kingitud. Küll aga tõendavad

seda asjaolu mitmed tõendid ja asjaolud koosmõjus. Antud sülearvuti oli ostetud 5 päeva enne

hageja sünnipäeva. Hageja esitas kohtule fotod sülearvutist HP Compaq, millelt nähtuvalt on

need fotod tehtud 15.12.2014. a ehk samal kuupäeval kui oli hageja sünnipäev (tl 24). Vaidlust

ei ole selle üle, et hageja poolt esitatud fotodel kujutatud sülearvuti on sama sülearvuti, mis

lõhuti peretüli käigus 03.03.2018. a. Fotodelt nähtub, et sülearvuti on paigutatud väikesele

lauale sülearvuti koti peale ja selle kõrval on vaasis roosid (tl 23). Kohtu hinnangul on eluliselt

usutav hageja väide selle kohta, et ta tegi antud juhul pilti oma sünnipäevakingitusest. Kohtu

hinnangul puudub kohtu ette toodud asjaolude pinnalt mõistlik muu seletus sellele, miks peaks

keegi tegema oma sünnipäeval foto võõrast sülearvutist, mis on asetatud lauale sülearvuti koti

peale koos kõrvale asetatud roosidega. Kui tegemist oleks olnud endiselt OÜ M sülearvutiga

või kellelegi teisele kuuluva sülearvutiga, siis puudunuks vajadus ja põhjus sellest hageja

sünnipäeval koos roosidega pilti teha. Lisaks viitab kohtu hinnangul sellele, et tegemist oli

hagejale kingitud sülearvutiga asjaolu, et antud sülearvuti sai kahjustada peretüli käigus kostja

poolt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja asuks peretüli käigus lõhkuma

äriühingule, mille juhatuse liige ta on, kuuluvaid esemeid või endale kuuluvaid esemeid.

11. Hageja esitas kohtule ka väite, et ta on sama sülearvutit lasknud remontida 2016. aastal ja

esitas selle kohta ka seadme remondi arve. Komisjonikaup OÜ 15.12.2016 arve nr 161209

kohaselt on teostatud kasutatud sülearvuti HP Compaq hooldus-remont, tellijaks ja maksjaks on

E R (tl 36). Kostja ei ole hageja väitele ja tõendile vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus

tõendatuks, et hageja tellis 2016.a lõpus vaidlusaluse sülearvuti remondi ja tasus selle eest.

Kohtu hinnangul kinnitab antud asjaolu samuti seda, et vaidlusalune sülearvuti oli kingitud

hagejale. Hagejal puudunuks vajadus remontida ja hooldada võõrast eset.

12. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule

(kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku

kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat

rikastama. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ehkki kostja ostis antud sülearvuti OÜ M nimel ja

arvel (OÜ M esindajana), toimus 5 päeva hiljem selle kinkimine (sealhulgas omandi

üleminek) hagejale, mistõttu on hageja näol tegemist sülearvuti omanikuga.

13. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku

hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

3 (4)

2-18-5080

K E AS 10.12.2014. a arve-saatelehelt nr 0300094137 nähtub, et sülearvuti maksumuseks oli

357,99 eurot (tl 19). Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on sama sülearvutiga, mis lõhuti kostja

poolt peretüli käigus 03.03.2018. a. Komisjonikaup OÜ 15.12.2016 arve nr 161209 kohaselt on

teostatud kasutatud sülearvuti HP Compaq hooldus-remont, samuti emaplaadi vahetus, ekraani

hingede vahetus ja tarkvara paigaldus (tl 26). Vaidlust ei ole ka selles, et antud sülearvuti

muutus kahjustamise tagajärjel sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Arvestades sülearvuti soetamise

maksumust ning 2016. aastal teostatud remonttööde ulatust ja maksumust, leiab kohus, et

hageja nõutav summa 400 eurot vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et sülearvuti väärtus oleks kahjustamise ajaks

oluliselt vähenenud.

14. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sülearvuti HP Compaq hävimisest

tuleneva hüvitise summas 400 eurot.

15. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjasse puutumatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS §

162 lg 1. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

18. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot. Samuti märgib hageja enda

menetluskuludeks 36 eurot, mis on makstud hageja poolt E Õ OÜ-le.

19. Kohus leiab, et osaliselt (36 euro ulatuses) on hageja poolt märgitud menetluskulude näol

tegemist põhjendamatu kuluga. Hagejal ei ole kohtu hinnangul olnud käesolevas menetluses

lepingulist esindajat. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi 2 menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu

üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.04.2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi volikirja, et

teda esindaks E Õ OÜ. Hageja on kõik menetlusdokumendid esitanud kohtule ise. Sellest

tulenevalt järeldab kohus, et hagejal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat, mistõttu

lepingulise esindaja kulu ei saanud hagejal tekkida.

20. Seega määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 100 eurot (riigilõiv) ja mõistab

selle kostjalt välja.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

4 (4)