1-08-9955/29 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-08-9955

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 18.novembril 2009. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9955 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Kristiina Erte Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 18.11.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Süüdimõistetu K.I, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384

MÄÄRAS: Jätta K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Välja mõista K.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- 330,40 krooni kaitsjatasu; K.I tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või

Swedpangas nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900,

ning selgitus „K.I 1-08-9955, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada 10 päeva jooksul määruskaebus Viru Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 16.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2

K.I tunnistati süüdi 28.04.2009 Viru Maakohtu kohtotsusega KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 järgi vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati karistust 17.08.2006 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa – 8 kuu ja 8 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud 8 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 20.06.2008 ja lõpp 28.12.2009 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.06.2009

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et K.I

kinnipeetav ei ole läbinud sotsiaalprogramme, kuna viibis vastuvõtuosakonnas. Sai

kinnipidamisasutuses noomituse 02.12.2008, kuna omas kambris rohkem tablette, kui

üheks päevaks ette nähtud. 06.03.2009 isiklike vahendite arvel lisatoitlustuse õiguse keelamine 1 kuuks, kuna ei teavitanud keelatud esemetest kambris. Vabanemisel soovib asuda elama abikaasa juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla

taotlust K.I tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna tal on uue

kuriteo toimepanemise risk kõrge. Tal puudub vabanemisel töökoht. Enne vangistust

tarvitas alkoholi ning ei saa kindel olla, et vabanemise korral isik suudab hoiduda taastarvitamisele asumisest.

K.I taotleb kohtult tingimisi enne tähtaegselt vangistusest

vabanemist. Prokurör ei toeta isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja

taotleb kinnipeetava vangistusest vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja

süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.I tuleb jätta tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.I on kehtiv distsiplinaarkaristus Tal puudub vabaduses garanteeritud

töökoht ja tal on alkoholiprobleemid. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteokorras 6 korral. Kinnipeetava vangistusest vabanemise lõpptähtaeg on 28.12.2009.

Arvestades K.I poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole

kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes kohus jätab süüdimõistetu K.I-le temale Viru

Maakohtu 28.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Loretta Pikma