1-14-4128/478 · 1-14-4128/478 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-14-4128

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4128 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus Lumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MARGUS LUMI, isikukood 38306136012, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 27.11.2013 27.04.2019 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. MARGUS LUMI

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 60 (kuuskümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 10 eurot) eurot v.-adv. Rein Napa poolt määratud korras süüdimõistetu Margus Lumi kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Margus Lumilt menetluskuluna kaitsjatasu

60 (kuuskümmend) eurot riigituludesse v. adv. Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest. -

Margus Lumil tasuda kaitsjatasu arvates 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 v Luminor Bank nr EE701700017001577198. õi Maksekorraldusele mä ning selgitus: „ rkida viitenumber 2800049900 Margus Lumi, 1- 14-4128, kaitsjatasu . Kui

“ kaitsjatasu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 30.10.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava Margus Lumi id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Margus Lumi Tartu Maakohtu 16.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr kannab käesoleval ajal 1-14-4128 ta tunnistati (alates mõistetud karistust, mille kohaselt süüdi KarS § 121 01.01.2015 1 8 kuud vangistust. Margus Lumi KarS § 121 lg ) järgi ja karistuseks mõisteti tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järg karistuseks mõisteti KarS § i ja 5 aastat vangistust. 64 lg 1 alusel ima suurendamise mõisteti Margus Lumile liitkaristuseks üksikkaristustest raske teel 5 aastat 5 kuud vangistust. i eelvangistusaeg karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvat ja Margus Lu vangistuse kandmise algusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise mi kuupäev 27. november 2013.

Kinnipeetavat on k on kustunud. Lisaks on riminaalkorras karistatud 2 korral, üks karistustest isikut karistatud välismaal toime pandud kuriteo eest Euroopa karistusregistri infosüsteemi kohaselt. Kuritegude dünaamika on üldjoontes sama, kõikide kuritegude puhul on kasutatud vägivalda, viimases kuriteos kasutas ründeks külmrelva (kasteeti). Isik on reageerinud impulsiivselt ja olukorda ärakasutavalt. Välja oli ette planeeritud, läbimõeldud ja pressimine

läbiviidud ks on grupi mõju ja materiaalse kasu kindlate rollijaotustega. Soodustegurite saamise eesmärk. Isikul on käesoleval hetkel pooleliolev kriminaalasi

, milles teda süüdistatakse kahes episoodis. Esimese episoodi puhul süüdistatakse isikut KarS § 274 lg 1 kohaselt vägivalla kasutamises võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ning teise episoodi puhul süüdistatakse isikut KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt korduvalt toime pandud teise inimese tervise kahjustamises, kehalises väärkohtlemises. Mõlemad episoodid on toime pandud vangistuses viibimise jooksul. Seisuga 27.09.2018 ei ole kinnipeetav tööle asunud. Kinnipeetava tööle määramise käskkiri on kohtu poolt esmase õiguskaitse alusel peatatud ning menetlus on käimas. Seisuga 27.09.2018 toimuvad individuaalse täitmiskava

põhised vestlused psühholoogiga.

Kinnipeetava on 5 kehtivat distsiplinaarkaristus l t.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat ning enam kui 4 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Kinnipeetav

elas enne vangistust üksinda. Endine elukaaslane elas koos nende ühise lapsega. Kinnipeetava korter oli endise elukaaslase korteri lähedal, kuid elati eraldi tulenevalt isiklikest probleemidest. Vabanemisel on elama asuda aadressile xxxx. isikul võimalus Kriminaalhooldaja poolt teostati 09.10.2018 elukoha kontroll nimetatud aadressile. Korter on 2- koheselt elama toaline ning selles on olemas kõik eluks vajalik. Korterisse on võimalik asuda. Korter kuulub kinnipeetava R K, kes on andnud oma sõbrale nõusoleku selleks, et isik sinna elama asuks ning korteris hakkab isik . Kinnipeetav omandas elama üksinda põhihariduse Raudna põhikoolis. Alustas õp

inguid ka Viljandi Kutsekeskkoolis koka erialal, kuid kool jäi peale aastast käimist pooleli seoses kolimisega

xxxx. Tartu Vanglas alustas isik gümnaasiumi õpinguid 10. ätkas 11. klassis, mille lõpetas 22.06.2017. Isik on ü klassis ning j

le viidud järgmisse klassi õppevõlgnevustega, mis tekkisid julgeolekuabinõude kohaldamisega 11. klassis. Kinnipeetav o koheselt n enda sõnul motiveeritud õppima. Vabanemisel soovib ta likvideerida õppevõlgnevused, et edasi õppida. Septembris 2017 ei jätkanud isik õping

uid 12. klassis, kuna viibis lukustatud kambris. Kinnipeetav eemaldati koolinimekirjast. Isik on olnud enne vangistust enda sõnul mitmes ettevõttes juhatuse liige, teinud äri (auto

dega, haljastuses, ehituses). -s Xxxx oli kinnipeetav aastat, tegemist on haljastusfirmaga, kus oli OÜ tööl 1,5 ta

3 abitöötaja ja üks osanik. Enne vangistust oli ataja MTÜ ta treener ja juh - Xxxx ajavahemikul s 14.09.2012-28.08.2017. Isik planeerib pärast majandusliku seisu korda saamist jätkata MTÜ Xxxx tegevusega. Isik on

ka ei ole tal enda sõnul töötanud välismaal (Rootsis). Isiku arvates majanduslikke raskusi. Isik l 2018. aasta juunis autorendifirma. Kinnipeetav toob õi välja, et saab enda ning lapse kulutused kaetud. Konkreetsed tööoskused isikul puuduvad ning ta ei ole omandanud ühtegi eriala. Isik on viibinud Soome vanglas juveeliröövi eest (avalik vargus) ning praeguseks kuriteoks on raha väljapressimine, mis on toime pandud äritegemise ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Jooksvad nõuded K-raha andmetel 10.10.2018 seisuga puuduvad. Vabanemisfondis on 1500 eurot. Vangistuse jooksul kinnipeetav majandustöödel osalenud ei ole, ometi omab igakuist püsivat sissetulekut. 08.06.2016 sõlmiti kinnipeetavaga vanglas tööleping töötamiseks. Tööülesanne seisnevat Xxxx konsultandi ametikohal OÜ ehitusfirmale mis iganes valdkonnas vajamineva info otsimises. Isik väidab, et praegusel hetkel Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas viibides ei ole olnud võimalik eeltoodud konsultandi teenuseid pakkuda. Vaban asuda enda emisel on isikul võimalus tööle asutatud autorendifirmasse Xxxx R K kriminaalhooldajale kinnitanud, et isikul OÜ. Lisaks on on vabanemisel võimalus asuda tööle tema firmasse OÜ Xxxx xxxx.

Kinnipeetav , t aegu saab emaga hästi läbi elefonikõned toimuvad pea igapäevaselt. Endise elukaaslasega on suhted keerulised, kuna viimasele ei ole meelepärane see, et isik suhtleb tütre vib tütrega suhtlust jätkata ning osaleda tütre elus. Isik väidab, et ga. Kinnipeetav soo praegusel hetkel ei ole tal enam ühtegi sõpra ega tuttavat alles jäänud. R K on tema ainus lähedane sõber. Kuriteod on enamasti pandud toime grupis, kus oli mõjutatav ühenduse liidri poolt. Grupisuhted tekkisid xxxx elades. Samas teeb isik otsuseid ka iseseisvalt. Isik on manipuleeriva ja teisi ärakasutava käitumisega. Riskeerivat ja hoolimatut elustiili näitavad korduvad vägivallakuriteod ja arvukad väärteod. Isiku sõnul tegeleb spordiga ning seetõttu

ta tarvitab alkoholi minimaalselt. V orras on isikut karistatud 2004. ja 2008. aastal AS äärteok rikkumise eest. , mille eest on Samuti on isik tabatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiselt karistatud väärteokorras 2004. ja 2008. aastal. Kanepit tarbis isik viimati 2009. tal. aas Väärteo NPALS alusel karistatud ühel korral 2014 korras on isikut . aastal, kus koduse läbiotsimise käigus leiti kahtlane pulber. Vanglas viibides on isikul diagnoositud depressioon, millele on ta ka antidepressantide näol ravi saanud. ehinnang on kõrge. Kinnipeetava enes Kohanemisraskused igapäevaste olukordadega hakkama saamiseks esinevad tihti ning on väidetavalt t Kinnipeetav reageerib muutustele äärmiselt n ekkinud vangistuses. egatiivselt ning on nõus kasutama vägivalda, et saavutada olukorra püsima jäämine. Praegusel hetkel tunne

b isik, et on kergesti ärrituv Isikul on mõningaid . suhtlemisraskusi. On esinenud korduvaid juhtumeid nii Viru Vanglas kui ka Tartu Vanglas, kus isik ebameeldiva olukorra puhul keeldus kategooriliselt erinevate ametnikega suhtlemisest. Isik on jätkanud suhtlemist vaid äärmisel vajadusel ning olukordades, mis on talle endale kasulikud. Vangistuses on isiku käitumine olnud impulsiivne ning ta ise leiab, et vangistuses viibimine muudabki ta impulsiivseks. Kui isik ei saa täpselt enda tahtmist, otsustab ta lahendada olukorra vägivalda kasutades või ähvardades. Ei mõista tihti teiste inimes omasid kõige te seisukohti ja peab enda tähtsamateks. Probleemide lahendamise oskus puudulik, kuna kasutab nende ilmnemise on korral vägivalda. Isik on endale püstitanud realistlikud eesmärgid, milleks on peresuhete taastamine, tütre elus osalemine, vabanedes tööle asumine ning haridustee jätkamine. Isik tunnistab oma süüd toimepandud kuritegudes, samas õigustab oma käitumist sellega, et kehaline väärkohtlemine oli enesekaitse. Isik leiab, et tal on vanust juba piisavalt, et oleks vaja hakata keskenduma muudele asjadele. Isik on vangistuse jooksul oma tegevust analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et ei soovi enam vangistusse sattuda. Eeltoodu läheb vastuollu isiku reaalse käitumisega vangistuse jooksul, mida ilmestavad korduvad distsiplinaarkaristused ning viibimised eraldatud lukustatud kambris. Kinnipeetav suhtub

4 ametiisikutesse äärmiselt negatiivselt ning vanglas olles on korduvalt ähvardanud erinevaid ametnikke. Varasema informatsiooni põhjal selgub, et isik valib, kes võib koridoris temaga jalutada ja kes mitte, seega väljendab tugevalt subkultuurilisi hoiakuid ning väärtusi. Pärast

paigutamist dub kategooriliselt olemast Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksusesse, keel ühes kambris vene rahvusest ning eluaegset vanglakaristust kandvate isikutega. Motivatsioon muutuda näib pealiskaudsena, võttes arvesse isiku käitumist vangistuse jooksul ning asjaolu, et isikul on praegusel hetkel käimasolev kriminaalasi vangistuses toime pandud rikkumiste s Varasemalt kriminaalhooldusel olnud ei ole. üüdistuses. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). htlikkus ähvardamises ja Kinnipeetava puhul seisneb o vägivallas, millega kaasnevad havigastused, röövimises ja väljapressimises. kergemad ke

Kinnipeetav on

kuulunud/kuulub vägivaldsuse põhimõtet järgivasse kuritegelikku ühendusse ning tal on hoiakud, mille eesmärgiks on näidata oma kontrolli teiste üle. Oma hoiakute tõttu võib olla ohtlik kaaskinnipeetavatele ja vanglaametnikele. Omab kriminaalse taustaga sõpru, kelle heaks on valmis osutama teeneid. Väärtustab kriminaalseid hoiakuid ja mõtlemist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul ägivaldse on 45% ja v kuriteo toimepanemis 51%. Arvestades kinnipeetava e tõenäosus sama aja jooksul on staatilistel ja dünaamilistel andmetel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Margus Lumi vabastamist enne

tähtaegselt.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Margus Lumi KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku talle katseaeg ja määrata käitumiskontroll kuni 27.04.2019 talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p ning panna -des 2,21,4 sätestatud kohustused.

Margus Lumi kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas ei ole ta tööle asunud tervislikel põhjustel, mistõttu ei ole küsimus selles, kas ta tahab . l on mingi neuroloogiline p tööd teha või robleem selja ja põlvega. Tartu mitte Ta Vanglas sai ta ravi ja Viru Vangla peaks ka osutama lle vastavat ravi, et ta saaks oma tervise ta korda, kuid ta Viru Vanglas öeldakse, et l on nii vähe veel karistust kanda, mistõttu saab ravile minna peale vabanemist. Seega on tervislik seisund takistanud tal tööle asumast. Uues kriminaalasjas on talle kahtlustus esitatud. hiljuti prokuratuuris, kuid kokkulepe ei ole Ta käis veel kinnitatud. Talle m tingimisi karistus, kuid praegu on see asi alles kohtueelses õistetakse menetluses. V ta registreeris

astab tõele, et vangistuses enda nimele osaühingu. Kui kohus ta vabastab, siis läheb ta tööle ta välja rendib ning ehitusele. Tal on 2 autot, mida see tegevus on lisatulu. Tööle hakkaks ehitustöölisena, oleks põhitöö. Ehitusel asuks ta tööle

ta mis

konsultandina, mis . Eestis on ta vanglas esimest korda ning ei eelda füüsilise töö tegemist kriminaalhooldusel ei ole ta ohtlik varem olnud. Iseloomustusest jääb mulje, et ta on väga inimene, kuid tegelikult see nii ei ole. Teda paigutatakse iga kuu erinevatesse kambritesse. Tema vene keele oskus ei ole nii hea ja seepärast ei taha ta vene rahvusest inimestega ühe kambris olla, sest tema tekib keelebarjäär. Ta ei ole küsinud, kus töökoht olema saab. Sõbra juurde saab ka elama asuda. Esialgu ta Eestist lahkuda ei tohi, kuid ta saab arvuti teel ta hinnapakkumisi teha. Peresuhted on talle prioriteet. Koolis on tal veel

jäänud 1 aasta käia, peale mida soovib nna. Laps oli xxx, kui tema juba ülikooli mi vahi alla võeti, nüüd saab laps xxxx. Ta on , kuid kuna ta on tugevdatud aprillikuust taotlenud, et õppevõlad ära teha järelevalvega osakonnas, ei lasta tal neid asju ära teha. Kui aprillis, siis jääb vaid vabaneb ta kuu aega nende asjade tegemiseks. Kaitsja vanglas, kuid ei selle käis rääkinud ühtegi sõna kohta, et ta Ta saab aru, et karistus hakkab otsa saama, aga ta käesoleva asjaga tööd on teinud. ikkagi loodab, et teda vabastatakse tingimisi enne tähtaega.

5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 Margus Lumi tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Margus Lumi ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Margus Lumi ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kinnipeetaval on iseloomustuse ja tema enda sõnade kohaselt pooleli kriminaalmenetlus, milles teda kahtlustatakse vägivaldsete kuritegude toimepanemises vangistuses olles. Lisaks on isikul ka 5 kehtiv distsiplinaarkaristust ning ta suhtub at ametnikesse negatiivselt o , n korduvalt ähvardanud neid ja suhtleb nendega vaid äärmise

l vajadusel ja olukordades, mis on temale kasulikud. Sellest ei suuda järeldub, et Margus Lumi ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis omakorda seab kahtluse alla Riigikohtu tema võime teha seda vabaduses. kriminaalkolleegiumi 02.11.2 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest 006 määruse nr 3 ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud.

Positiivsena võib välja tuua, et l toimuvad alates 27.09.2018 psühholo kinnipeetava ogiga vestlused ning tal on vabanemisel kindel elukoht sõbrale kuuluvas korteris. Kinnipeetaval on vabanemisel ka garanteeritud töökoht, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks.

da asutatud Samuti on isikul võimalus saada lisatulu en autorendifirmast. Kuigi isikul ning tal ei ole omandatud puuduvad konkreetsed tööoskused eri . ala, ei olnud tal enda sõnul majanduslikke raskusi Üldiselt ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Tal oli ka enne vangistust elukoht ja väidetavalt oli ta majanduslikult toimetulev, kuigi kuriteo pani toime just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole vabanemisjärgsed elutingimused ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kuna kuriteod olid toime pandud grupis esineb uue kuriteo toimepanemise oht seoses teiste poolt mõjutatavusega.

Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt -s 4 peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg sätestatud asjaolude kogumis. tingimisi enne tähtaega Kohtul puudub kindlus, et vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike

eeltoodut leiab kohus, et Margus Lumi astamine ei vangistusest tingimisi enne tähtaega vab ole ud. põhjendat

K ohtuistungil. Kaitsjaks innipeetav taotles määratud kaitsja osalemist k määrati isikule vandeadvokaat Rein Napa. 26.11.2018 saatis kaitsja kohtule e-kirja, et Margus Lumi teatas 15.11.2018 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, et teda kaitseb 27.11.2018 kohtuistungil Rakvere

6 kohtumajas lepinguline kaitsja Toomas Alp, ning edastas tasutaotluse, mille kohaselt kulus tal õigusabi osutamiseks (istungiks ettevalmistamine) 60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud välja mõistmisele ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 60 eurot kuulub kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 11. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11.12.2018 kohtumäärus 1 4128 jõustus -14- 13. veebruaril 2019. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent