2-18-4182/25 · 2-18-4182/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu menetlusse võt- misest. Saata määrus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kau- du 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD Kohtuasja number 2-18-4182 Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export-Import GmbH vastu Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: TDG Engineering OÜ (RK 12784018) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (e-post: XXX)

Kostja: AMEX Export-Import GmbH (Austria reg kood 101325h) Elsslergasse 24, A-1130 Hietzing, Viin, Austria Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Sorga

2-18-4182 2

TDG Engineering OÜ esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi AMEX Export-Import GmbH vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja Austrias tegutsev firma. Kohus küsis hagejalt seisukohta kohtualluvuse osas. Hageja leidis, et kuna pooled on erinevate EL-i riikide õiguse subjektid, on tegemist piiriülese vaidlusega, millele üldjuhul kohaldatakse Euroopa Nõukogu 12.12.2012 määrust nr 1215/2012, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse artikli 7 lg 1 punkti „a“ kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esita- da hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Sama sätte p „b“ teisest lõigust tulenevalt käsitletakse asjaomase kohus- tuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenu- seid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.

TsMS § 89 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 lähtudes loetakse teenuse osutamise lepingu puhul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudu- misel elu- või asukohta. Kuna hageja on täitnud käsundi oma tegevuskohas, s.o Narva linnas, allub asi Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Kohus küsis TsMS § 372 lg 3 alusel kostjalt seisukohta kostjalt kohtualluvuse suhtes. Kostja leiab, et hagi on esitatud valesse kohtusse, sest kostja asub Austrias ja ka lepingu täitmise koht oli Austria. Pooltel puudus ka kokkulepe muu kohtualluvuse kohta. Pooltel puudub ka vahendamise kokkulepe, millele hageja viitab. Poolte vahel sõlmiti müügileping, mis tuli täita Austrias, kuid mida hageja oluliselt rikkus. Hageja on omaks võtnud, et tellimuse kauba ost- miseks esitas kostja. Hageja esitas kaubale arve, mille kostja tasus. Hageja väidete alusel ei saa asuda seisukohale, et müügileping tulnuks täita Eestis või et see ei olnudki müügileping. Seega ei saa asja menetleda Eesti kohus.

Viru Maakohtu 30.06.2018 määrus

30.06.2018 määrusega keeldus Viru Maakohus TDG Engineering OÜ hagi AMEX Export- Import GmbH vastu menetlusse võtmisest. Kohus põhjendas määrust asjaoluga, et TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus aval- duse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvus- vahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja koh- tuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja mää- rusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega.

2-18-4182 3

Kuivõrd TDG Engineering OÜ on Eesti õigussubjekt ja AMEX Export-Import GmbH Austria õigussubjekt ning mõlema riigi puhul on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigiga, tuleb käes- oleval juhul kohaldada kohtualluvuse määramisel EL Nõukogu määruses 44/2001 sätestatut. EL Nõukogu määruse 44/2001 artikkel 7 lg 1 p a-b kohaselt lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsita- takse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, teenus- te osutamise puhul liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tul- nud osutada.

Kohtule esitatud hagiavaldust ei selgunud, kus teenust osutati või kus seda oleks tulnud osu- tada, kuid kostja vastusest ilmnes, et tegemist oli müügilepinguga, mida tuli täita Austrias. Kuna selgub, et reaalselt tuli teenust osutada Austrias, siis ei allu esitatud hagiavaldus Viru Maakohtule.

TsMS §-st 371 lg 1 p 2 tulenevalt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sel- lele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut.

Eeltoodu alusel keeldus Viru Maakohus 30.06.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võt- misest, kuna hagi talle ei allu.

Ringkonnakohtu 19.09.2018 määrus

Hageja esitas määruse peale määruskaebuse. 19.09.2018 määrusega tühistas Tartu Ringkon- nakohus Viru Maakohtu 30.06.2018 määruse.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Maakohus on nimetatud sätte alusel küsinud kostjalt seisukohta seonduvalt kohtualluvusega ning kostja lepingulise esindaja selgi- tuse alusel jõudnud järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping ning vaidlus ei allu Eesti kohtule.

Ringkonnakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja lühikese selgituse alusel on maakohus ennatlikult järeldanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping ning vaidlus ei allu Eesti koh- tule. Kohtualluvuse lahendamiseks peab maakohus tegema kostjale ettepaneku esitada kirja- likke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude, samuti selle kohta, mis alusel ta nõu- dis hagejalt ettemaksu tagastamist. Alles seejärel on maakohtul võimalik lahendada, kas hagi allub Eesti kohtule või mitte.

24.09.2018 esitas Viru Maakohus pooltele kohtunõude, milles tegi hagejale ettepaneku esitada põhjendavad asjaolud õigusliku huvi kohta ja kostjale kirjalikke tõendeid lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude kohta, samuti hagejalt ettemaksu tagastamise nõude aluste kohta.

Kostja 05.10.2018 selgitused

05.10.2018 esitas kostja selgitused, mille kohaselt on ta jätkuvalt seisukohal, et hagi on esita- tud valesse kohtusse, sest asi ei allu Eesti kohtule.

2-18-4182 4

Kostja asub Austrias ja ka lepingu täitmise koht oli Austria. Pooltel puudus ka kokkulepe muu kohtualluvuse kohta või kokkulepe, et leping tuli täita ehk kaup üle anda Eestis.

1. Kostja AMEX Export-Import GmbH soovis osta hagejalt TDG Engineering OÜ-lt auru ste- rilisaatorit müügihinnaga 27 174,00 eurot ning tasus kogu ostuhinna ettemaksuna TDG Engi- neering OÜ-le vastavalt TDG Engineering OÜ 22.09.2016 ettemaksuarvele nr TDG00001647. Hageja pidi saatma kauba kostjale Austriasse. Kuna TDG Engineering OÜ seadet ei tarninud, taganes AMEX Export-Import GmbH 21.04.2017 müügilepingust ning pa- lus ettemaksu tagastada. TDG Engineering OÜ ostuhinda ei tagastanud ja see on tänaseni ta- gastamata. Seetõttu esitas kostja hagejale veebruaris 2018 pankrotihoiatuse ja nõudis raha ta- gastamist.

2. Hageja on pidanud oma õiguste rikkumiseks seda, et kostja esitas hageja vastu pankroti- hoiatuse. Kostja on seisukohal, et pankrotihoiatuse esitamine hageja vastu ei ole hageja õi- guste rikkumine, sest pankrotihoiatuse esitamise õigus tuleneb seadusest.

3. Kostja arvates ei ole hagi menetlusse võtmine õigustatud, sest hageja õigusi ei ole rikutud. Ei ole mingit tähtsust sellel, kas kohus tuvastab, et kostjal ei ole nõuet hageja vastu või ikkagi on. Selle nõude maksma panekuks peaks kostja nagunii esitama ise nõude. Kuni nõue ei ole kohtulikult tunnustatud, niikaua ei ole seda nõuet hageja jaoks olemas, kui ta seda ei tunnusta.

4. Poolte vahel sõlmiti müügileping, mis tuli täita, s.o kaup üle anda Austrias ja mida hageja oluliselt rikkus, kui kaupa ei tarninud. Poolte vahel ei ole see fakt vaidluse all, et kaupa kost- jale ei tarnitud. Tellimuse kauba ostmiseks esitas kostja. Hageja esitas vastava arve ning kost- ja tasus hagejale 27 174 eurot, mida nõudis pankrotihoiatusega tagasi. Kostja on nõudnud hagejalt raha tagastamist tulenevalt hageja müügilepingu oluliselt rikkumisest. Hageja ei ole esitanud kokkulepet, millele hageja on määruskaebuse punktis 9 viidanud (EXW Narva). See oli esmakordne väide hageja poolt, seda ei ole varasemalt hagis välja toodud. Seetõttu ei ol- nud ka hageja varasemalt seisukohal, et poolte vahel kehtinuks EXW Narva tarneklausel. Ar- ved on raamatupidamisdokumendid ja nendele võib kirjutada mida iganes ning need ei ole pooltevahelised kokkulepped. Poolte kokkulepe tuleb tõendada selliselt, et nähtuks poole nõusolek. Sealjuures on viidatud arvel vastav märge raskesti märgatav ning kostja ei olnud enne määruskaebusega tutvumist sellisest märkest arvel teadlik. Siiani tõendavad kõik menet- luses esitatud dokumendid müügilepingu sõlmimist, mille tõttu on kohtualluvus Austrias.

5. Kostja leiab, et hageja ja kostja on sõlminud müügilepingu. Hageja on esitanud arve ja kontoväljavõtte, mis tõendab müügilepingu olemasolu ja müügilepingu eest tasumist. Kostja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, sest hagejaga sõlmiti müügileping, mis on tõendatud ja kui esineksid täiendavad tõendid, mis tõendaksid vastupidist, siis hageja oleks need esitanud või esitanud kohtule tõendite kogumise taotluse. Asjaolu, et hageja ise pidi tellitud seadme ise ostma kolmanda isiku käest, ei muuda müügilepingut käsunduslepinguks.

6. Hagimenetluses peab kumbki poole tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõu- ded ja vastuväited TsMS § 230 lg 1 alusel. TsMS kommenteeritud väljaande § 230 punkt 3.2.1. kohaselt peab pool, kes esitab kohtule faktiväite, mida omaks ei võeta, oma väidet koh- tule tõendama. Kui kohus leiab, et tõendid ei ole piisavalt veenvad, siis teeb kohus otsuse väi- te esitanud poole kahjuks, isegi siis, kui vastaspool ei esitanud ühtki tõendit. Samuti juhul, kui esitatud tõendid räägivad võrdselt mõlema poole kasuks, lähtub kohus tõendamiskoormuse jaotusest ja teeb otsuse selle poole kahjuks, kellel lasus tõendamiskoormus. Kostjale ei saa

2-18-4182 5

ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude alu- seks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja ei suuda oma väiteid tõendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

7. Hageja on esitanud tuvastushagi, mille eesmärk on teha siduvalt kindlaks õigussuhte puudumine müügilepingust või muust sarnasest lepingust tulenevast võlasuhtest ja tuvastada põhivõlgnevuse puudumine summas 27 173 eurot. Kostja leiab, et hageja nõue muust sarna- sest lepingust on liiga ebamäärane ja ei ole kooskõlas TsMS §-ga 363 lg 1 p 1. Kostja arvates tõstatub hageja nõudest omaette vaidlus, milliste aluste järgi liigitada muid sarnaseid lepin- guid müügilepinguga. Hageja oleks pidanud nõudes selgelt väljendama, milliste muude lepin- guliste suhete puudumise tuvastamist hageja soovib.

8. Hageja on tuvastushagiga taotlenud lepingu olemasolu (võlaõigusliku suhte olemasolu) puudumist. Samuti on hageja väitnud hagivalduse nõude põhjenduse punktis 7-8, et hageja ja kostja vahel puudub VÕS § 2 lg 1 ja VÕS § 3 alusel võlasuhe. Hageja on oma hagi nõuete põhjenduse punktis 9 väitnud, et tal on kostjaga sõlmitud käsundusleping. Käsundusleping kvalifitseerub aga võlasuhtena, seega on hageja väited vastuolus. Hageja pole ühtegi tõendit esitanud, mis tõendaks käsunduslepingu olemasolu (näiteks käsunduslepingut, teenuse tasu kokkulepet, eraldi teenuste eest makstud tasude kontoväljavõtted vms.). Kostja arvates ei ole hageja taotlenud kohtult lepingu liigi tuvastamist, kas tegemist on müügilepingu või käsun- duslepinguga, vaid võlaõigusliku suhte olemasolu tuvastamist. Hageja on korduvalt tõenda- nud ja omaks võtnud, et tal on võlaõiguslikud suhted kostjaga. Kostja arvates on kohus hagi- avalduse nõudega seotud ja ei saa sellepärast tuvastada, kas tegemist on müügilepinguga või muu lepinguga, sest hagiavalduses pole seda taotletud. Kostja arvates peab hageja esitama uue tuvastushagi, kui ta soovib lepingu liigi tuvastamist.

Hageja täiendavaid kirjalikke seisukohti ega tõendeid ei esitanud.

26.11.2018 kohtuistung

Kohus määras poolte seisukohtade väljaselgitamiseks ja asja menetlusse võtmise otsusta- miseks kohtuistungi.

26.11.2018 kohtuistungil jäid pooled oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja neil ei ole asjas mingeid täiendavaid tõendeid lisada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus esmalt, kas rahvusvahelise kohtu- alluvuse sätete järgi allub vaidlus Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja koh- tuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja mää- rusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist koh- tuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse

2-18-4182 6

kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et TDG Engineering OÜ on Eesti õigussubjekt ja AMEX Export-Import GmbH Austria õigussubjekt ning mõlema riigi puhul on tegemist Euroopa Lii- du liikmesriigiga, mistõttu tuleb käesoleval juhul kohaldada kohtualluvuse määramisel EL Nõukogu määruses 44/2001 sätestatut. EL Nõukogu määruse 44/2001 artikkel 7 lg 1 p a-b ko- haselt lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja kandis hagejale ettemaksuna sterilisaatorite maksumuse üle, kuid kaupa ei saanud, samuti ei tagastanud hageja ka kauba eest saadud raha, mistõttu tegi kostja hagejale pankrotihoiatuse.

Lepingu täitmise koht

Poolte vahel on vaidlus aga hageja rolli üle kauba hankes ja selles, kus tuli leping täita.

Määruskaebuses on hageja esmakordselt esitanud asjaolu, et kostja ja Medtehnika vaheline leping tuli täita Narvas, kuna ettemaksu arves (tl 14, tõlge tl 43) on tarneklausel EXW Narva, mis tähendab, et kaup tuli üle anda Narvas.

Kostja Narva kui lepingu täitmise kohaga ei nõustu. Kohus nõustub kostjaga, mille kohaselt ei ole arve poolte kokkulepe. Hageja poolte kokkulepet, mis käsitleks lepingu täitmise kohana Narvat, ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades esitatud tõendeid kogumis, tuli kaup toimetada Austriasse ja lepingu täitmise kohaks oli Austria.

Lepingusuhte olemasolu või puudumine

Antud juhul ei saa kohtualluvuse määramise aluseks olla ainult Medtehnika ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tulenev, kuivõrd hageja on esitanud võlasuhte puudumise tuvasta- mise hagi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on nõude esitamisel olnud vastuoluline. Nii on hagiavalduse punktides 7 ja 9 vastuolus. Ühelt poolt on hageja nõudnud tuvastushagina teha siduvalt kindlaks õigussuhte puudumine müügilepingust või muust sarnasest lepingust tulene- vast võlasuhtest ja tuvastada 27 173 euro põhivõlgnevuse puudumine. Teiselt poolt on hageja väitnud end olevat kostjaga käsundusuhtes, mis on samuti käsitletav hageja poolt kirjeldatud „müügi- või muust sarnasest lepingust tuleneva võlasuhtena“. Hagiavalduse p-s 3 käsitleb ha- geja pooltevahelist kokkulepet tellimuse esitamisest ja raha ülekandmisest. Ka see ei seondu hageja nõudmisega tuvastada samaaegselt lepingusuhte puudumine.

Seoses hageja poolt hagiavalduses viidatud OOO M selgitusega lepingusuhete struktuuri kohta, märgib kohus

Medtehnika 09.03.2018 selgitusest (tl 23) nähtub, et Medtehnika pidas end tehingus kostjaga müüjaks ja kostjat ostjaks. Selgituse kohaselt pidi Medtehnika andma hagejale kauba, mille

2-18-4182 7

hageja pidi organiseerima ostjale. Medtehnika kaubahanke kohustust täita ei suutnud, mistõttu kostja keeldus lepingust. Viidatud selgituses kinnitab Medtehnika, et hageja tegutses tema huvides ja tema korraldusel ja ei olnud Medtehnika ja hageja vahelise lepingu pooleks, mil- lest oli teadlik ka kostja.

09.03.2108 selgituse tõlkes (tl 22) on 4. lõigu viimases reas on asendatud hageja nimi kostja nimega, mistõttu selgituse tõlkes on saanud sama lause hoopis teise sisu.

TsMS §-st 371 lg 1 p 2 tulenevalt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sel- lele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut.

Eeltoodu alusel keeldus Viru Maakohus 30.06.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võt- misest, kuna hagi talle ei allu.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menet- lusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Kostja on 27.11.2018 avaldanud, et tema õigusabikulud asjas on 2930,38 eurot (tl 114). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustu- mist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik

Kohtumäärus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2019 kohtumäärusega.