Legislator Case Law & Legislation
1-17-2203/12 AI generated

1-17-2203/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-17-2203/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-17-2203

Legislator headnote

AI generated

1-17-2203/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1-17-2203

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-2203

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsemb 2018, Narva kohtumaja er Toimiku number 1-17-2203 (16231501713) Täitmiskohtunik Heili Sepp (kirjalikus menetluses) Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik i erakorraline Ülle Siig ettekanne nr 10-3/48198-1 K R suhtes Kriminaalhooldusalune

K R isikukood xxx; elukoht xxx varasemalt kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati:

- 04.04.2017 Harju

Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku ( -

KrMS) § 428 ning § 432 lg st 3, kohtunik määras:

Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna korralises ettekandes nr 10- era 3/48198-1 sisalduv taotlus K R suhtes. KarS § 75 lg alusel määrata 3 K Rle Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsuse nr 1-17-

2203 järgi KarS § 75 lg 2 p sätestatud täiendav kohustus – -s 8

osaleda sotsiaalprogrammis. Määrus saata K R ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. le Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 1. Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega nr 1-17-2203 tunnistati K R süüdi KarS § 199

lg 2 p 9 karistuseks viis kuud vangistus järgi ja talle mõisteti t. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja talle mõiste karistuseks kolm kuud ja 10 päeva

ti

vangistust. KarS 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu suurendati

15.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata võrra ning osa, s.o 2 kuu

lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

loeti kinnipidamise aeg 1 päev karistusaja hulka. Kandmisel 5 kuud ja 9 päeva e kuulus vangistust. Kohaldades KarS § 69 asendati vangistus üldkasuliku tööga 159 tunni ulatuses tähtajaga 18

1-17-2203

2 kuud misest. K R

alates kohtuotsuse jõustu peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 12.04.2017.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikult saabus 14.09.2018 Viru Maakohtule erakorraline ettekanne K R suhtes ettepanekuga pikendada talle määratud üldkasuliku töö tähtaega nelja kuu võrra, s.o. kuni 12.02.2019 ning määrata talle

kohustus -

mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2018 määrusega rahuldati erakorralises ettekandes sisalduvad taotlused

. Kohtumäärus jõustus 13.10.2018.

3.

07.12.2018 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande

ettepanekuga määrata le KarS § 75 lg 2 p 8 – K R alusel lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et K R taas hoidub

kõrvale ÜKT ajakavast. Talle on varemalt tehtud rikkumiste eest kaks kirjalikku hoiatust,

esitatud erakorraline ettekanne, mille Viru Maakohus 21.09.2018 kohtumäärusega rahuldas

ning hooldusalusele pikendati ÜKT sooritamise tähtaega kuni 12.02.2019 ning määrati

täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik andis 04.12.2018 K

Rle teada, et kohtule esitatakse erakorraline ettekanne. K Rl on seisuga 07.12.2018 sooritamata 22 tundi üldkasulikku tööd. 4. 04.12.2018 antud seletuses kirjutab K R, et ÜKT sooritustele ei läinud, kuna käib koolis

ning on peale kooli väga väsinud. Vaatamata sellele on jätkuvalt valmis sooritama ÜKT-d. Samuti on ta valmis võtma endale täiendava kohustuse

- osaleda sotsiaalprogrammis. 5. K R

on kriminaalhoolduse järelevalve all alates 12.04.2017. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning leiab, et le võimaluse K R

andmine vabaduses üles näidata tahet ja teha jõupingutusi vabaduses on parim viis teda toetada toime tulema kogukonna keskel kriminaalhoolduse järelevalve all. Tema kuriteod on varavastased, ei ole ohtlikku laadi, lisaks sellele, et talle on Viru Maakohtu 21.09.2018

kohtumäärusega pandud alkoholikeelu kohustusega, mille rikkumisi ei ole

kriminaalhooldusametnik tuvastanud peale kohustuse määramist, peab taas

kriminaalhooldusametnik Isikul on sooritamata võimalikuks veel ühe kohustuse määramist.

22 tundi ÜKT-d, K R puhul on tegemist alla kaheksateistaastase kuriteo toime pannud

isikuga, kelle puhul kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele tema

käitumise muutusteks ning vastavalt sellele arusaamisele juhtida oma valikuid

sotsiaalprogrammis Peale omandatud teadmiste ja oskustega võiks kaasa tuua ka muutusi.

04.12.2018 toimunud selgitusi ning arutelu K R et talle ga, kes tema sõnul usub ja loodab, võiks siiski anda võimaluse sooritada allesjäänud tunnid, leiab kriminaalhooldusametnik, et K

R le tuleks anda võimalus jätkata ÜKT sooritust ning lisaks sellele kohustusele määrata ka

kohustus, mille aks keelule on oluline ka nende teadmiste hooldusalune oli nõus võtma. Lis

omandamine, mis võivad kaasa aidata soovile toime tulla oma riskikäitumisega ning

valmisolekut teadlikult tekitada enda jaoks arusaamine sõltuvusainete väärkasutusega seotud käitumisest ja aidata kaasa valikute muutumisele. 6. Ettekandest nähtuvalt taotleb kriminaalhooldusametnik kohtult määrata le KarS § 75 lg K R 2 posaleda sotsiaalprogrammis. s 8 sätestatud kohustus –

Kohtumääruse põhjendused

7. et kriminaalhooldusametniku Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus tulenevalt KarS § 74 lg st 4 kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata - täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lg 4, § KrMS

75

lg 3, § 76 lg 7 või § 871

lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste

1-17-2203

3 määramise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul,

kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule,

pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse

täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

9. Isikule kohtuotsusega käitumiskontrollile allutamise ja üldkasulikule tööle suunamise

eesmärgiks on mh isiku edaspidise seaduskuulekuse tagamine, õiguskuulekale teele

suunamine. etniku erakorralises Kohus nõustub, et Viru Vangla kriminaalhooldusam

ettekandes K R le tehtud etteheited on objektiivselt õiged. ühiskondliku töö K R on taas

täitmise ajakavast kõrvale hoidunud ning on seda ka endapoolses seletuses tunnistanud,

selgitades rikkumist koolis käimisega ning sellest tingitud väsimusega. Arvestades kriminaalhooldusametniku üldist hinnangut käitumisele, leiab kohus, et kuigi tegemist on K R

korduva sedastatav isiku motiveer kontrollnõuete rikkumisega, on üldiselt itus püsida õiguskuulekal teel aristuse täitmisele pööramine oleks ennatlik, kuivõrd mõistab oma . K K R

rikkumiste tõsidust ja on nõus võtma endale ka täiendava kohustuse – osalema sotsiaalprogrammis. Siinjuures on oluline ka asjaolu, et K R näol on tegemist noore isikuga,

kelle arusaamu on võimalik suunata vangistusest erinevate meetmete kohaldamisega. Seega

leiab kohus, et täiendava kohustuse määramine kriminaalhooldaja pakutud

sotsiaalprogrammis osalemisega võib motiveerida süüdimõistetut oma käitumist muutma ja

tagada

tema edaspidist õiguskuulekust. Lisaks võib sotsiaalprogramm aidata omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad elus seadusekuulekalt toime tulla. Seega loeb kohus kriminaalhooldaja taotluse põhjendatuks ning rahuldab selle. 10. leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek tuleb rahuldada. Ülaltoodust lähtuvalt Kohus K Rle Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsuse nr 1-17-2203 määrab järgi KarS § 75

lg 2 pa kohustus

s 8 sätestatud täiendav e, mille kohta on ta eelnevalt nõusoleku andnud – osaleda sotsiaalprogrammis.

( ) allkirjastatud digitaalselt Heili Sepp Kohtunik