1-09-18813/4

1(3)

Kriminaalasi nr 1-09-18813

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 november 2009 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-18813 (09260104606) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses I.T süüdistus KarS § 263 p 1, 2, 3 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav I.T

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx, sikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

põhiharidus, emakeel-eesti keel, invaliidsuspensionär, varem

kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 28. 04. 1995 Jõgeva

Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel tingimisi

vabadusekaotusega 3 k katseajaga 2 a; 2) 22. 12. 1997 Jõgeva

Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel

vabadusekaotusega 1 a; 3) 16. 09. 1998 Tartu Linnakohtu poolt

KrK § 195 lg 2 alusel vabadusekaotusega 4 k; 4) 29. 05. 2000 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 107 lg 1 alusel vabadusekaotusega 2 a; 5) 28. 04. 2005 Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistusega 10 k; KarS § 414 lg 1 alusel vangistusega 8 k, KarS § 64 lg 1, KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a 6

k katseajaga 2 a 6 k; 6) 16. 10. 2006 Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja poolt KarS § 264 p 4 alusel mõisteti vangistus 6 k,

KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 k, lõplikuks

karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 a 10 k, vabanes 20. 09. 2008 pärast karistuse ärakandmist (tl 39 - 44, 45 -

46); väärteokorras karistatud 14 korral, rahatrahvid enamuses

tasumata (tl 47 - 48), tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 07. 10. 2009 a

2(3) Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.T KarS § 263 p 1, 2, 3 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.T 2 (kaks) aasta

jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.T

katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda I.T-lt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 960 (üheksasada) krooni vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud

õigusabi eest.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber

2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

I.T suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.T süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 06. 10. 2009 kl 20. 30 paiku Jõgeva linnas Tähe 10 a asuva kaupluse „Grossi Toidukaubad” ees, s. t. avalikus kohas, pani toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, mis seisnes selles, et ta lõi kaasasolnud kruvikeeraja otsikuga xxxxxxxxxxxxxxxxx 1 korra vasaku silma alla, mille tagajärjel xxxxxxxxxxxxxxxkukkus;

seejärel liikus ta käes oleva kruvikeerajaga maaslamava xxxxxxxxxxxxxxx suunas, kuid xxxxxxxxxxxxxxxhaaras talt seljatagant jopest kinni, et seda takistada, pärast mida I.T

pööras ennast ringi ja lõi teda ühe korra käes olnud kruvikeeraja otsikuga parema põse piirkonda ja

3(3) pärast seda, kui xxxxxxxxxxxxxx oli pikali kukkunud, lõi teda veel 3 korda kruvikeeraja otsikuga

pähe, põhjustades xxxxxxxxxxxxxxxxxxfüüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasema silma all pindmise nahamarrastuse ja hematoomi ja xxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse - parema põse piirkonnas 1, 5 cm pikkuse pindmise haava ja vasema kiiruluu piirkonnas hematoomi. Seega I.T, rikkudes rahu ja avalikku korda vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani toime KarS § 263 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 263 p 1, 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui süüdimõistetu 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama

kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõenditeks tunnistatud 2 kruvikeerajat tagastada nende seaduslikule omanikule I.T-le .

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

Kohtunik