2-16-3809/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2018.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-3809

Tsiviilasi

OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse

(töötasu) nõudes ja Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ

Collibet vastu võlgnevuse (koolituskulude) nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 4 104,80 eurot, vastuhagi hind 6 193,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): OÜ Collibet (registrikood

11726208, asukoht Narva mnt 38, 10150 Tallinn)

Hageja (vastuhagis kostja) seaduslik esindaja: juhatuse

liige X X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Kostja (vastuhagis hageja): Baltic Medicum OÜ

(registrikood 12049017, asukoht Raua 32-27, 10152

Tallinn, e-post: aleksandra@vipmedicum.ee)

Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Ilja Santšev (Advokaadibüroo Clarus, e-

post ilja@clarusab.ee)

Asja arutamine

02.11.2018 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu võlgnevuse (koolituskulude) nõudes jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta vastuhagi menetlemisega seotud koolituskulud Baltic Medicum OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

OÜ Collibet esitas Harju Maakohtule hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse summas 4 104,80

eurotot nõudes. Kostja Baltic Medicum OÜ esitas 19.08.2016 Harju Maakohtule vastuhagi

5 158,01 euro ja 1 142 USD nõudes. Harju Maakohtu 27.02.2017 otsusega jäeti OÜ Collibet hagi

Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata ja Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ

Collibet vastu võlgnevuse (koolituskulud) nõudes rahuldamata. 24.03.2017 esitas Baltic Medicum

OÜ Harju Maakohtu 27.02.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu

29.11.2017 otsusega Harju Maakohtu otsus tühistati osaliselt, osas millega maakohus jättis

rahuldamata Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu koolituskulude nõudes ja osas,

millega vastuhagi lahendamisel jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kuna OÜ Collibet ei

vaidlustanud Harju Maakohtu 27.02.2017 otsust, millega jäeti OÜ Collibet hagi Baltic Medicum

OÜ vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata, siis selles osas on Harju Maakohtu 27.02.2017 otsus,

millega jäeti OÜ Collibet hagi Baltic Medicum OÜ vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata,

jõustunud. Asja uuel läbivaatamisel Harju Maakohtus on üksnes Baltic Medicum OÜ vastuhagi

OÜ Collibet vastu koolituskulude nõudes.

Baltic Medicum OÜ vastuhagi

OÜ Collibet (edaspidi kostja) esitas Harju Maakohtule hagi Baltic Medicum OÜ (edaspidi hageja)

vastu võlgnevuse nõudes. Baltic Medicum OÜ esitas OÜ Collibet vastu vastuhagi, milles

tasaarvestas vastastikkused nõuded OÜ Collibet vastu. Tasaarvestuse aluseks oli asjaolu, et alates

10.11.2015 katkestas OÜ Collibet ja hr Dmitri X, kelle kaudu OÜ Collibet on kohustatud teenuseid

osutama, ühepoolselt oma tegevuse Ilukliinikus vipMedicum ja samal päeval (s.o. 10.11.2015)

01.07.2014 käsundusleping oli lõpetatud OÜ Collibet algatusel. 01.07.2014 käsunduslepingu p.

5.2. kohaselt juhul, kui leping lõpetatakse käsundisaaja (antud juhul see on OÜ Collibet) algatusel,

on käsundisaaja kohustatud käsundiandjale hüvitama kõik lepingu lõppemisele eelnenud viimase

24 kuu jooksul toimunud täiendkoolituse maksumused, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei

ole kokku leppinud teisiti, mistõttu peab OÜ Collibet hüvitama täienduskoolituse maksumused.

Viimase 24 kuu jooksul on kostja seaduslik esindaja läbinud järgmised täienduskoolitused ja

koolituskulud on moodustanud 9 262,81 eurot pluss 1 142,00 USD:

 Koolitus On-Line USA Longevity is Life Whole Program, maksumus 1 142,00 USD;

 Koolitus Bessonov, maksumus 2 000,00 eurot;

 Koolitus Feruza seminar 10.11.15, maksumus 1 000,00 eurot;

 Koolitus Õppeprogramm "Täiteainetega modelleerimine”, maksumus 1 000,00 eurot;

 Koolitus Bruxell - The Anti-Aging Medicine Specialization, maksumus 6 456,30 eurot;

 Koolitus APTOS STANDARD 18-19.10.2014,maksumus koos kulumaterjalidega, ja

majutusega ja piletitega 1 593,00 eurot;

 Koolitus Riias 28.02-01.03, maksumus majutusega 264,00 eurot;

 Koolitus Couching training Tallinn "Vip Treening» 19.03, maksumus 50,00 eurot;

 Koolitus "ESMAABI KURSUS" 04.04.2015, maksumus 288,00 eurot;

 Koolitus Fillervit 5.03.15 Collibet OÜ dr X, maksumus 1026,73 eurot, pluss piletid

maksumusega 42,50 eurot;

 Koolitus 13.02.15 Fillervit seminar dr X OÜ Collibet, maksumus 50,00 eurot pluss piletid

maksumusega 47,50 eurot;

 Koolitus esteetilise dermatoloogia praktiline koolitus, maksumus 170,00 eurot.

OÜ Baltic Medicum teatas, et tasaarvestab oma nõuded summas 9 262,81 eurot ja 1 142,00 USD

OÜ Collibet nõudega summas 3 414,80 eurot ning teatas, et tasaarvestuse tulemusena võlgneb OÜ

Collibet OÜ-le Baltic Medicum 5 848,01 eurot ja 1 142,00 USD. OÜ Baltic Medicum palus nõude

kogusumma 5 848,01 eurot ja 1 142,00 USD tasuda hiljemalt 30.12.2015 OÜ Baltic Medicum

arveldusarvele. Collibet OÜ ei ole seda nõuet täitnud. Kuna 30.11.2015 esitas Collibet OÜ veel

ühe arve summas 690,00 eurot, siis tuleb tasaarvestada kõik hageja poolt esitatud arved kostja

nõudega, seega kostja vastuhagi nõue hageja vastu on 5 158,01 eurot ja 1 142,00 USD.

Hageja on avaldanud seisukoha, et ta ei pea hüvitama koolituskulusid muuhulgas põhjusel, et selle

kohta puudub allkirjastatud mõlema lepingu poole poolt käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud

kostja Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega seotud koolituskulud, mis oli aktsepteeritud

hageja poolt. Kostja ei ole nõus hageja järeldusega, et koolituskulud tuli enne kooskõlastada

hagejaga kirjalikult. Käsunduslepingust see ei tulene. Kostja on seisukohal, et hageja käitumist (aga

nimelt seda, et hageja osales kõikides koolitustes ilma, et hageja poolt oleks tulnud mittenõustumus

koolituskuludega) peab tõlgendama nõustumusena VÕS § 20 tähenduses, s.o. tuleb järeldada, et

hageja oma teoga aktsepteeris kostja poolt pakutud tingimusi koolituskulude osas. Teoga

aktsepteerimisel (antud juhul hageja osalemisel koolitustel) loetakse leping sõlmituks VÕS § 9 lg

2 tähenduses, s.o. tuleb lugeda, et hageja täies ulatuses aktsepteeris koolituskulude suurust, osaledes

kostja poolt pakutud koolitustel koolituste tingimustel (sealhulgas maksumuse osas). Ja teist

järeldust antud olukorras pole võimalik teha.

Antud juhul kõik eeldused tasaarvestamiseks on täidetud: hageja on kohustatud tasuma kostjale

rahasumma (koolituskulud), mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse koolituskulude

hüvitamise osas täitmist. Kostjal on õigus hagejalt nõuda rahasummade tasumist, hagejal aga

kohustus rahasummad kostjale tasuda.

Kuna tasaarvestus on tehtud ja on hagejale kättetoimetatud, siis tuleb lugeda, et tasaarvestus on

jõus ja poolte vastastikkused nõuded on tasaarvestatud.

Vastuhageja palub vastukostjalt välja mõista 5 158,01 eurot ja 1 142,00 USD.

VASTUKOSTJA VASTUVÄITED

Vastukostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuhagi ei tunnista alljärgnevatel põhjustel. 01.07.2014 sõlmisid pooled käsunduslepingu.

Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus käsundisaaja, ehk kostja osutama käsundiandjale, ehk

hagejale järgmisi arstiteenuseid: klientide konsulteerimine, klientidele teenuste osutamine. Lepingu

p ja 3.1.1. kohaselt kostja hagejale osutab teenuseid dr. X X´i vahendusel, kes tegutseb litsentsi

alusel (Terviseameti registri kood x) ja kes on kõrgharidusega arst. Lepingu punkti 1.5. kohaselt

kostja osutab arstiteenust ilukliinikus vipMedicum aadressil x. Lepingu p 4.1. ja 4.3. kohaselt

kohustus hageja maksma hagejale tasu 1 700 eurot kuus töötamisele järgneva kuu 5.kuupäevaks

kostja kontole ning lisatasu 10% kostja poolt hagejale teenitud tulust. 31.10.2015 kostja esitas

hagejale arve nr 18 summas 3 414.80 eurot oktoobri kuus 2015 osutatud arstiteenuste eest. Arve

maksetähtajaks oli 07.11.2015. Kuna hageja eelnimetatud arvet kostjale ei tasunud, siis 30.11.2015

kostja saatis hagejale ülesütlemise avalduse, teavitades, et ütleb üles 30.11.2015 a. sõlmitud lepingu

seoses hageja olulise lepingu rikkumisega. Hageja aktsepteeris kostja nõuet summas 3 141.80 eurot

ja kostja poolset käsunduslepingu ülesütlemise avaldust.

Lepingu p. 5.2. kohaselt juhul kui leping lõpetatakse käsundisaaja algatusel või käsundiandja

algatusel punktis 6 nimetatud kohustuste rikkumisel, käsundisaaja on kohustatud käsundiandjale

hüvitama kõik lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täienduskoolituse

maksumused kui pooled ei lepi kokku teisiti. Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega

koolituskulud on kajastatud lisas. Seega, pooled leppisid kokku, et täienduskoolituse tingimused,

sh maksumused peavad olema kooskõlastatud poolte vahel kirjalikult ja vormistatud lepingu lisana.

Lepingu kehtivuse käigus poolte poolt ei olnud vormistatud ühtegi lisa lepingule täienduskoolituse

kohta.

15.12.2015 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude tasuda koolituskulud. Eelnimetatud

avaldusest järeldub, et dr X X osales hageja eriarsti koolitustel viimase 24 kuu jooksul enne lepingu

ülesütlemist, mida rahastas hageja kokku summas 9 262.81 eurot ja 1 142 USD, mis võrdub 1

008,30 eurot (Euroopa Keskpanga kurss 19.08.2016 oli 1 eurot = 1,13260 USD), so kokku 10

271.11 eurot. Hageja poolt oli tasaarvestatud poolte vastastikud nõuded summas 3 414.80 eurot

ning tasaarvestuse tulemusena hageja esitas kostjale nõude 6 756.31 eurot. Kuna 05.12.2015 esitas

kostja hagejale arve nr 19 summas 690 eurot osutatud arstiteenuste 2015 aasta novembri kuu eest,

siis hageja tasaarvestas kõik kostja nõudega summas 4 104.80 eurot, mistõttu hageja vähendas oma

nõuet kostja vastu kuni 6 166.31 euroni.

Hageja poolt esitatud tasaarvestusavaldusele kostja esitas vastuväited. Kostja ei ole nõus hageja

nõudega väljakoolitamise osas, kuna puudub käsunduslepingu lisa, kus oleks kajastatud kostja

eriarsti väljakoolitamisega seotud ja kostja poolt aktsepteeritud koolituskulud. Kostja aktsepteeris

hageja pakutud tingimusi just seetõttu, et kostja osalemine koolitustel oleks tema jaoks tasuta.

Tuleb arvestada seda, et dr. X X on kõrgharidusega arst, kellel on õigused osutada arstiteenuseid

ilma täiendava väljakoolitamiseta, mida tõendab Terviseameti poolt välja antud litsents nr X ja

diplom nr xxx.

Hageja poolt märgitud osa koolitustest ei olnud läbi viidud, osa läbi viidud koolitusest ei puuduta

dr. X X´i poolt osutatud hagejale arstiteenust ning osa koolitusest dr. X X´ile üldse ei olnud vaja.

Just seetõttu poolte vahel puudusid kirjalikud või suulised kokkulepped, et dr. X X läbib

täienduskoolitused oma huvides, kuid hageja arvelt.

Lepingu punktis 4.1. on märgitud fikseeritud töötasu 1 700 eurot kuus, mida kohustus hageja

kostjale tasuma. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele eelnimetatud fikseeritud töötasu eest

kostja pidi töötama ilukliinikus vipMedicum 160 tundi kuus. Hageja pidas tööaja arvestust, samuti

iga kuu hageja koostas töögraafikut. Kuna kostja oli kohustatud hageja juures töötama 160 tundi

kuus, mille eest ta sai hagejalt fikseeritud töötasu, siis töötundide mahu täitmiseks kooskõlastamata

kostjaga ja käskivas vormis hageja saatis dr X X´i seminaridele, näitustele, koolitustele ja

loengutele. Kuna kostja sai hagejalt töötasu, siis temal puudus õigus ja võimalus keelduda hageja

poolt korraldatud seminaridel, näitustel ja koolitustel osalemast. Kuna kostja saatmine koolitustele

oli vaja hagejale ja selle eest hageja tasus kostjale töötasu, siis poolte vahel ei olnud kunagi

kokkulepet, et kostja saatmine mingile koolitusele on vaja vormistada lepingu lisana, kuna koolitus

on kostja jaoks täienduskoolitus.

Kostja kinnitab, et hageja pole ühtegi korda kostjaga arutlenud täienduskoolituse vajadust või

koolituse hinda. Nüüd hageja väidab, et tema poolt oli korraldatud kostja huvides täienduskoolitus

muu hulgas Bruxell – The Anti-Aging Medicine Specialization maksumusega 6 456.30 eurot.

Kostja arvab, et vastavalt lepingu tingimustele ja arvestades koolituse nii suurt maksumus hagejal

oli kohustus enne kooskõlastada koolituse maksumus kostjaga ja fikseerida seda lepingu lisas.

Seda asjaolu, et hageja poolt ei olnud esitatud ühtegi lepingu lisa, tõendavad kostja väited, et hageja

poolt kõik märgitud koolitused kostja poolt olid läbi viidud hageja korraldusel ja hageja huvides

ning eelnimetatud koolituste kohta pooltel puudusid igasugused kokkulepped.

Hageja väidab, et viimase 24 kuu jooksul on kostja läbinud täienduskoolitusi 12 korral ja

koolituskulud on kokku 9 262.811 eurot ja 1 142 USD, s.h.: Koolitus On-Line USA Longevity is

Life Whole Program, maksumus 1 142 USD. Eelnimetatud koolitus hageja poolt oli korraldatud

online interneti kaudu. Dr. X X kinnitab, et hageja pöördus tema poole pakkumisega kuulata antud

kursust/koolitust, mis puudutas anti stressi teraapiat. Dr. X X sai koodid ning sai 1 korra külastada

firma kodulehte, peale mida kodulehele juurdepääs oli suletud. Dr. X X informeeris sellest hagejat.

Kuna koolitus ei olnud läbi viidud põhjusel, et puudus kodulehele juurdepääs, siis nii dr. X X kui

ka hageja vastavat sertifikaati ei saanud. Kostjale ei ole teada, kas arve nr 387 hageja poolt oli

tasutud või see oli tühistatud, kuna ei õnnestunud saada Your Beauty products, LLC poolt pakutud

online koolitust. Peale seda, 27.02.2017 jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-

16-3809 on tuvastatud, et alates 10.11.2015 X X enam teenust ei osuta. Hageja poolt esitatud Your

Beauty products, LLC arve nr 387 oli väljastatud 30.11.2015, so pärast kostja tegevuse lõppemist

hageja juures. Eelnimetatud arves ei ole märgitud, millal koolitus toimus. Hageja poolt ei ole

esitanud arve tasumise tõendavaid dokumente ja Your Beauty products, LLC poolt väljastatud

sertifikaati, mis tõendaks seda, et dr X X on koolituse edukalt läbinud. Seega, kostja ei saa

aktsepteerida hageja nõuet summas 1 142 USD koolituse On-Line USA Longevity is Life Whole

Program eest.

Koolitus Bessonov, maksumus 2 000 eurot. Vastavalt hageja 15.12.2015 avaldusele nõuete

tasaarvestamise kohta Tallinnas dr. Bessonov´i (injections) koolituse osas, mis toimus 15.04.2015,

maksumuseks on märgitud 140 eurot. Kostja kinnitab, et 15.04.2015 dr. Bessonov luges loengut

kosmeetikute ja õdede jaoks ning demonstreeris injektsiooni tehnikaid. Dr. X X on ilukirurg ning

ei tööta injektsioonidega. Näidatud injektsiooni tehnikatega töötavad kosmeetikud. Hageja palvel

dr. X X osales 15.04.2015 seminaris „Näo geomeetria taastamine“ selleks, et hageja saaks vastava

sertifikaadi, mis kinnitaks, et ilukliinik vipMedicum võib pakkuda oma klientidele huulte

korrigeerimise ja täitmise teenuseid ja kliiniku kosmetoloogid omavad väheinvasiivsert

põsesarnade kujundamise tehnikat. Kuna dr. X X ei ole kosmetoloog ja oma praktikas ei kasuta

eelnimetatud tehnikat (ta ei tegele huulte korrigeerimisega ja täitmisega), siis eelnimetaud

koolitusel ja seminaris osalemisel temal puudus huvi ja vajadus. Kuna eelnimetatud seminaris

osalemine oli vaja hagejale, aga mitte kostjale, siis dr. X X andis nõusoleku võtta osa seminarist

hageja huvides, mistõttu poolte vahel puudusid alused kokku leppida selles, et eelnimetatud

koolituse eest kostja peab hüvitama seminaril osalemise.

Nagu järeldub SIA „HEMA GRUPA“ arvest 08/2015 Bessonov´i seminari LG filler eest hagejale

oli väljastatud arve summas 2 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt hüvitada koolituse kulud summas

140 eurot. Eelnimetatu tõendab seda, et seminar oli korraldatud mitte kostja huvides. Vaatamata

sellest, kui palju inimesi osales seminaris, hageja pidi tasuma arve summas 2000 eurot. Lähtudes

eeltoodust jääb arusaamatuks, miks hageja nõue kostja vastu on 140 eurot. Eeltoodu alusel kostja

ei tunnista hageja nõuet summas 140 eurot dr. Bessonov´i seminaris osalemise eest, kuna

eelnimetatud seminari osalemine oli seotud hageja palvega. Raha seminaris osalemise eest oli

tasutud, aga piisava osalejate arvu seminaris osalemiseks hageja ei saanud organiseerida, mistõttu

hageja pöördus kostja poole palvega võtta osa eelnimetatud seminaris.

Koolitus dr. Feruza 10.11.15, maksumus 1 000 eurot, millest hageja on esitanud kostja vastu nõude

summas 1000 eurot. Hageja poolt on esitatud kohtule SIA „HEMA PLUS“ arve nr PL21/2015

summas 1000 eurot dr. Feruza seminari eest. Eelnimetatud seminar hageja poolt oli korraldatud

kliiniku vipMedicum ruumides oma kosmetoloogidele. Kuna oli kutsutud kosmetoloogia turul

tuntud dr Feruza ja seminari eest hageja poolt oli tasutud 1000 eurot, siis hageja nõudmisel kõik

ilukliiniku vipMedicum töötajad olid kohustatud ilmuma seminarile. Hageja palus osaleda ka dr. X

X´i, vaatamata sellele, et eelnimetatud koolitus ei olnud seotud kostja tegevusega. Dr Feruza

tutvustas kosmetoloogia preparaate, mida nad võivad kasutada oma kosmeetilistel protseduuridel.

Kuna dr. X X oli tol ajal kliinikus ja seminari läbi viimise ajal temal ei olnud patsienti, siis hageja

palvel dr. X X osales antud seminaril. Kuna dr. X X ei ole kosmetoloog, siis seminar ei olnud tema

jaoks täienduskoolituseks, mistõttu koolituse läbi viimise eest sertifikaati temale ei olnud

väljastatud. Kostja arvab, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe

täienduskoolituse läbi viimise kohta ja dr X X´i osalemine eelnimetatud seminaris ei saa arvestada

täienduskoolituseks, mille eest hagejal on õigus esitada kostjale nõue koolituskulude summas 100

eurot hüvitamise kohta.

Koolitus Õppeprogramm „täiteainetega modelleerimine“, maksumus 1 000 eurot. Eelnimetatud

koolitus toimis 11.12.2015 ilukliiniku vipMedicum ruumides ja oli korraldatud kliiniku

kosmetoloogidele. Hageja leppis kokku dr Z, et firma tasub koolituse eest 1000 eurot (hageja poolt

esitatud väljamaksekorraldus nr 73327 05.12.2014 summas 1000 eurot) ja koolitusel osalevad kõik

kliiniku töötajad. Kuna koolituse on läbinud kõik kliiniku töötajad ja hageja tasus kokku 1000

eurot, siis on arusaamatu, mille alusel hageja nõuab kostjalt hüvitada 149 eurot.

Koolitus Bruxell – The Anti-Aging Medicine Specialization, maksumus 6 456.30 eurot. Hageja

poolt ei ole tõendatud, et eelnimetatud koolitus dr. X X´i poolt oli läbitud. Hageja poolt kohtule on

esitatud Dr Hertoche Medical School poolt väljastatud arve nr HMSFREE-24 summas 6 456.31

eurot. Eelnimetatud arve on väljastatud 19 novembril 2015. Kuna alates 10.11.2015 kostja lõpetas

teenuste osutamise hagejale, siis 19.11.2015 kostja ei saanud läbida täienduskoolitust, aga hageja

kanda sellega seotud koolituskulud kostja eest. Hageja ei esitanud tõendeid, et dr. X X´i poolt

koolitus oli läbitud, mis kuupäeval ja mis viisil oli koolitus, et kostjale oli väljastatud vastav

sertifikaat koolituse läbimise eest ning et hageja poolt oli tasutud Dr Hertoche Medical School poolt

väljastatud arve nr HMSFREE-24 summas 6 456.31 eurot. Eeltoodu alusel kostja ei tunnista hageja

nõuet summas 6 456.30 eurot.

Koolitus APTOS STANDART 18.-19.10.2014, maksumus koos kulumaterjalidega, kujutusega ja

piletitega 1 593 eurot. Kostjal ei ole vastuväited, et 18.-19.10.2014 ta oli koolitusel Aptos Standart,

kuid kostja väidab, et eelnimetatud koolitusele tema sõitis hageja palvel ja hageja huvides, mistõttu

poolte vahel ei olnud kirjalikult fikseeritud eelnimetatud koolitus kui kostja täienduskoolitus ja

sellega seotud koolituskulud. Hageja poolt esitatud arves WE nr FUE/000025/14 on märgitud, et

koolitusele oli saadetud dr. X X ja J K . Kuna hageja oli huvitatud omama spetsialisti, kellel oleks

õigus paigaldada APTOS niidi ilukliiniku vipMedicum patsientidele, siis hageja soovis saata

koolitusele oma töötajat medõde J K´t. Kuna eelnimetatud protseduuri võib teostada ainult

kõrgharidusega spetsialist, siis koolitusele saata medõde hagejal ei olnud võimalik, mistõttu hageja

palus dr. X X´i sõita koolitusele koos medõega J K´ga. Kuna eelnimetatud koolitus oli hageja

huvides, siis koolitusel saadud sertifikaat jäi hagejale. Seega, saadud sertifikaati kostja oma

tegevuses kasutada ei saa, mistõttu hagejal puuduvad alused nõuda kostjalt hüvitist eelnimetatud

koolitusega seotud koolituskulude summas 1 593 eurot osas.

Koolitus Riias 28.02.- 01.03.2015, maksumus majutusega 264 eurot. Kostja väidab, et 28.02.-

01.03.2015 Riias toimus kosmeetika ja kosmetoloogia konverents-näitus. Eelnimetatut tõendab

hageja poolt esitatud tõendina Avenue SIA poolt väljastatud arve nr 2015221 summas 200 eurot,

kus on märgitud, et hageja peab tasuma 2 isiku eest (OÜ Collibet de X´i ja J K eest) 200 eurot

INTELLIGENT BEAUTY CONGRESS kosmeetika ja kosmetoloogia konverentsil osalemiseks.

Seega, eelnimetatud kulud ei ole seotud täienduskoolitusega, mistõttu hageja nõue summas 264

eurot on alusetu ja põhjendamatu.

Koolitus Couching trainig Tallinn „Vip Treening“ 19.03., maksumus 50 eurot. Kostja väidab, et

eelnimetatud koolitus oli läbi viidud hageja nõudmisel ja hageja huvides. Kuna hageja oma

kliinikus müüb kosmeetika tooteid, siis firma, kes tarnis hagejale kosmeetika tooteid nõudis, et

hageja esindaja läbiks koolituse kosmetoloogiliste toodete müümise reeglid. Kuna hagejale oli vaja

seda sertifikaati, siis hageja palus kostjat läbida see koolitus. Kostja kinnitab, et tema pole kunagi

tegelenud kosmeetika müümisega ja selleks, et pakkuda ilukirurgi teenuseid, puudub tal vajadus

tegeleda kosmeetika toodete müügiga. Eeltoodu alusel kostja arvab, et hageja nõue koolituskulude

summas 50 eurot on põhjendamatu, kuna kostja jaoks eelnimetaud koolitus ei ole täienduskoolitus,

mis kostjale oleks vaja tema teenuste osutamisel.

Koolitus „Esmaabi kursus“ 04.04.2015, maksumus 288 eurot, millest tasaarveldusavaluse alusel

hageja soovib teostada tasaarvestust summas 34 eurot. Kostja väidab, et kuna dr. X X on

kõrgharidusega arst, siis tema suhtes ei kehti Terviseameti eeskiri esmaabi kursuste läbimise osas.

Hageja palvel 04.04.2015 dr. X X osales kursustel, et oleks tagatud piisav osalejate arv. Kuna

esmaabi kursus ei ole dr. X X´i jaoks täienduskoolitus, siis hageja nõue selles osas on

põhjendamatu.

Koolitus Fillervit 05.03.2015 Riias, maksumus 1026.73 eurot + piletid maksumusega 42.30 eurot,

s.o. kokku 1 068.03 eurot. Vastavalt hageja avaldusele nõuete tasaarvestamise kohta mis on seotud

eelnimetatud koolitusega hageja nõue kostja vastu on 179.30 eurot (s.h, 100 eurot koolitus + 47.50

eurot sõidukulud + 32 eurot päevaraha). Vastavalt hageja poolt esitatud LUX Express tõendile bussi

piletite hinnaks oli 42.50 eurot. Käsunduslepinguga ei ole ettenähtud hageja poolt kostjale

päevaraha tasumist. Peale seda, hageja ei ole tõendanud, et tema poolt kostjale on tasutud päevaraha

summas 32 eurot. Seega, põhjendatud hageja nõue eelnimetatud koolituse osas on summas 142.50

eurot.

Koolitus 13.02.2015 Fillervit – seminar, maksumus 50 eurot pluss piletid 47.50 eurot, s.o. kokku

97.50 eurot. Kostja ei eita, et 05.03.2015 dr X X hageja poolt oli saadetud koolitusele Fillervit

Riiasse. Eelnimetatud koolitus oli korraldatud medõele ja kosmetoloogile. Kostja väidab, et ta ei

kasuta Fillervit oma tööl. Kostja osalemine eelnimetatud koolituses oli vaja hagejale, kes palus dr.

X X´i saata koolitusele medõde ja kosmetoloogi. Kuna täienduskoolitus Fillerit kostjale ei olnud

vajalik, siis koolituse läbi viimise kohta kostjale sertifikaat ei olnud väljastatud, mis tõendab seda,

et kostja eelnimetatud koolitust ei läbinud, mistõttu hageja nõue summas 97.50 eurot koolituse

Fillervit osas on põhjendamatu.

Esteetilise dermatoloogia praktiline koolitus, maksumus 170 eurot. Avalduses nõuete

tasaarvestamise kohta hageja poolt eelnimetatud koolitus on märgitud punktis 4. d) all Workshop

Tallinnas (injection Botulinuim toxins), mis toimus 23.05.2015. Kostja kinnitab, et eelnimetatud

koolituses ta osales. Kuid kostja kinnitab, et eelnimetatud koolituse dr. X X läbis hageja palvel ja

hageja huvides. Terviseamet nõudis hagejat esitama sertifikaati, mis tõendab, et kliinikul vip-

Medicum on õigus teha botoxi süste. Kuna hagejal vajaliku sertifikaati ei olnud, siis hageja palus

dr. X X´i läbida koolitus botoxiga töötamisel. Dr. X X on arst ja temale ei ole vaja eraldi sertifikaati

ja eriluba botoxiga töötamiseks. Sertifikaati oli vaja hagejale Terviseametile aruande esitamiseks.

Eeltoodu alusel eelnimetatud koolitus ei olnud kostja suhtes täienduskoolitus, mistõttu hageja nõue

170 eurot hüvitamise osas on põhjendamatu ja alusetu.

27.02.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3809 on jäänud rahuldamata kostja

nõue hageja vastu summas 4 104.80 eurot. Eelnimetatud kohtumenetluse käigus hageja tunnistas

kostja nõuet summas 4 104.80 eurot ning eelnimetatud summas hageja teostas tasaarvestuse. Kuna

kostja ei tunnista hageja nõuet koolitushüvitise välja mõistmise osas, siis kostja arvab, et hageja

poolt teostatud tasaarvestus on tühine, mistõttu hageja poolt tasaarvestatav summa 4 104.80 eurot

on alusetu rikastumine VÕS § 1028 lg 1 mõistes. Kuna kostja ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses,

siis kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

 01.07.2014 on Baltic Medicum OÜ (edaspidi hageja ) ja OÜ Collibet (edaspidi kostja) vahel

sõlmitud käsundusleping, mille p 1.1 kohaselt kohustub käsundisaaja osutama järgmisi

teenuseid: klientide konsulteerimine, klientidele teenuste osutamine (I kd tl 7-11);

-

Lepingu p 1.4 ja 3.1.1 kohaselt seisneb teenus, mida kostja osutab hagejale selles, et Dr X

(kostja ainuosanik ja juhataja) annab arstiabi hageja klientidele, hageja ilukliinikus

vipMedicum aadressil xxx (I kd tl 7-11);

-

30.11.2015 ütles kostja käsunduslepingu üles alates 30.11.2015 seoses sellega, et kostjale oli

tasumata töötasu oktoobri ja novembrikuu 2015 eest (I kd tk 16);

-

15.12.2015 esitas hageja ja kostjale taasaarvestusavalduse ja nõude tasuda koolituskulud (I kd

tl 55-56).

Baltic Medicum OÜ on esitanud Collibet OÜ vastu vastuhagi selles osas, milles tasaarvarvestus ei

kata Baltic Medicum OÜ nõuet Collibet OÜ vastu (koolituskulud 9 262,81 eurot ja 1 142 UDS ehk

1 008,8 eurot miinus Collibet OÜ nõue 3 414,80 eurot (arve nr 18) + 690 eurot (arve nr 19) = 5

158,01 + 1 008,8 eurot). Baltic Medicum OÜ nõuab Collibet OÜ-lt koolituskulusid summas 5

158,01 eurot ja 1 142,00 USD.

Kohus selgitab, et nõude selle osa, mis on esitatud USD-s on kohus arvestanud TsMS § 124 lg 1

teise lause alusel ümber eurodesse. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks

ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Vastuhagi on

esitatud 19.08.2016 ning Euroopa Keskpanga kurss 19.08.2016 oli 1 eurot=1,13260 USD. Seega

nõuab Baltic Medicum OÜ Collibet OÜ-lt 6 166,31eurot (5 158,01+1 008,30=6 166,31).

VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt lepingu on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 619 kohaselt

käsunduslepinguga kohustub üks isik ( käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles

on kokku lepitud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida

käsunduslepinguna. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Pooled vaidlevad selle üle kas Baltic Medicum OÜ-l on poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu

punkti 5.2. alusel õigus nõuda OÜ-lt Collibet koolituskulude maksumust.

Kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu punktis 5.2. on pooled kokku leppinud

järgmist: Juhul kui leping lõpetatakse käsundisaaja algatusel või käsundiandja algatusel punktis 6

nimetatud kohustuste rikkumisel, on käsundisaaja kohustatud käsundiandjale hüvitama kõik

lepingu lõppemisele eelnenud viimase 24 kuu jooksul toimunud täiendkoolituse maksumused kui

pooled ei lepi kokku teisiti. Baltic Medicum OÜ eriarsti väljakoolitamisega koolituskulud on

kajastatud lisas (I kd tl 9). Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu kehtivuse ajal poolte poolt ei ole

vormistatud kirjalikult ühtegi lisa Collibet OÜ osaniku ja juhatuse liikme X Xi poolt

täienduskoolitustel osalemise ning täienduskoolituste maksumuse kohta.

Hageja leiab, et tulenevalt lepingu punktist 5.2 oli poolte ühine tahe selline, et hageja maksab kinni

kostja koolitused, kus osaleb kostja seaduslik esindaja X X, kostja aga kohustub teatud aja jooksul

töötama hageja heaks ehk katkematult osutama hageja klientidele tervishoiuteenust ning iluteenust.

Samuti pooled leppisid kokku, et kui kostja lõpetab oma initsiatiivil hagejale teenuste osutamise,

siis peab ta koolituskulud hagejale hüvitama. Tegemist on tavapärase ja levinud kokkuleppega.

Samuti leiab hageja, et kostja osalemist koolitustel tuleb tõlgendada nõustumusena VÕS § 20

tähenduses, st kostja oma teoga aktsepteeris hageja poolt pakutud tingimusi koolituskulude osas.

Kostja ei ole nõus hageja nõudega väljakoolitamise osas, kuna puudub käsunduslepingu lisa, kus

oleks kajastatud eriarsti väljakoolitamisega seotud ja kostja poolt aktsepteeritud koolituskulud.

Kostja väitel aktsepteeris ta hageja pakutud tingimusi just seetõttu, et kostja osalemine koolitustel

oleks tema jaoks tasuta.

VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 3, millest

tuleneb, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool

lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust

selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt ühise tahte tõendamiskoormus

on poolel, kes sellele tugineb (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11 ja 3-2-1-42-13,

p 13). Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, tuleb lepingut VÕS § 29

lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi

mõistma (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

02.11.2018 toimunud kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja R H andnud järgmiseid ütluseid:

„Me oleme 10 aastat töötanud ja kui me kedagi koolitame, siis eeldame, et ta töötab meil ja kui ta

lahkub, siis ta hüvitab koolituse maksumuse./…/ Leping, mida me sõlmime, on meil standardne

leping. Eraldi läbirääkimisi lepingu punkti osas ei toimunud./…/ Ettevõttes on suund, et töötajad

koolitavad ennast ja osalevad koolitusel./…/ Kõik need koolitused maksis minu ettevõte. Tollel

hetkel oli see läbirääkimiste teema, spetsialisti huvitab koolitus, mina pakun võimalusi. Mõnede

koolituste kohta on kirjavahetus olemas, kus võib välja lugeda, et meil on kokkulepe, kuid kõikide

osas kindlasti ei ole kirjaliku kokkulepet. Kokkuleppimine oli suuline, nt sellisel päeval toimub

koolitus. Meil ei olnud igapäevastelt juttu selle kohta, et kostja peab hiljem koolituse kinni maksma,

kuna meil oli leping. Meie ettevõttes oli kokkulepe, et kui töötaja lahkub töölt, peab ta tasuma

koolituste eest. Muid kokkuleppeid Xga ei olnud, kokkulepe oli selline nagu lepingus kirjas kokku

lepiti/.../ Kogu info koolituse kohta on avalik olnud ja me kindlasti jagasime infot koolituse

maksumuse kohta. Ma eeldan, et X oli teadlik koolituste maksumuse osas“ (II kd tl 63 pöördel-64).

02.11.2018 toimunud kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja X X andnud järgmiseid ütluseid:

“Mina pakkusin enda kandidatuuri R H ile ise ja helistasin temale ning leppisime kohtumise kokku.

Me kohtusime enne lepingu sõlmimist ehk enne 2014 juulit/.../ Minule pakuti leping, mis vajas

koostamiseks aega, kuna seal olid erilised tingimused. Need erilised tingimused hõlmasid poolte

finantskohustusi. Tuletan meelde, et kuna tollel ajal olin välismaalane, siis minu sissetulek pidi

vastama konkreetsele miinimumile, st 1700,00 eurot. Seepärast algusest peale ei olnud see leping

standardne. Selleks, et koostada leping, oli vaja rohkem aega kui nädal. Ma ootasin. Kusjuures enne

lepingu sõlmimist mind kutsuti kliinikusse tööle, et teha ilusüste. Selgituseks toodi see, et eelmine

arst läks ära, teist arsti ei ole, kes saaks neid protseduure läbi viia. Leping oli sõlmitud 5 aastaks,

01.07.2014. Enne lepingu sõlmimist tekkis minul küsimus ja ma soovisin ühe päeva mõelda.

Küsimus oli punkti osas, mis puudutab koolitust. Küsimus oli just selles, et punktis, kus on

määratud tingimus, et lepingu lõppemisel tuleb hüvitada koolituskulude maksumus. Romaniga

kohtusime ühe või kahe päeva pärast ja peale seda tekkis lepingu punktis 5.2 märge, et kõik

koolituskulud, mis tulevad, peavad olema vormistatud lisana lepingule. Ma sain niimoodi aru, et

keegi lepingut ei soovi lõpetada, sest Roman ütles, et soovib töötajat kasutada kuni lepingu

lõppemiseni ja et ma ei peaks selle pärast muretsema. Ma olin kindel, et kui ma ei allkirjasta

mingeid kokkuleppeid mingisuguse koolituse osas firma poolt, siis ma ei kanna mingeid

finantskohustusi firma ees, kuna see punkt 5.2 oli kindlalt lepingusse märgitud. Teistmoodi

tõlgendada seda lauset ei ole võimalik. Selliselt oli leping allkirjastatud. Ma ei teadnud nende

koolituste maksumust, kus ma osalesin. Maksmine toimus ilma minu osaluseta. Mingeid

maksekorraldusi minule ei esitatud. Lähtudes sellest, et minuga ei koostatud lisakokkuleppeid

vastavalt punktile 5.2, olin ma absoluutselt kindel, et koolituste kulutused võtab enda kanda

vipmedicum. “ (II kd tlk 65-65 pöördel).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik VÕS § 29 lg 1 tähenduses tuvastada poolte ühist

tahet käsunduslepingu punkt 5.2 sõlmimisel. Hageja seadusliku esindaja ütlustest nähtuvalt on

hageja kasutanud kostjaga lepingu sõlmimisel standardset lepingut, mille kohaselt kui hageja oma

töötajat koolitab ja viimane lahkub töölt, siis töötaja hüvitab hagejale koolituste maksumuse.

Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt eraldi läbirääkimisi poolte vahel lepingu punkti 5.2.

osas ei toimunud. Koolitusel osalemises lepiti kokku koolituse toimumise päeval suuliselt. Samas

kostja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt tekkis temal enne

lepingu sõlmimist küsimus punkti osas, mis puudutas lepingu lõppemisel koolituskulude

hüvitamist ja tema mõistis lepingu punkti 5.2 selliselt, et kui ta ei allkirjasta mingeid eraldi

kokkuleppeid koolituste osas, milles tema osaleb ja mille kulud tuleb tal lepingu lõppemisel

hagejale hüvitada, siis ta ei kanna mingeid finantskohustusi hageja ees. Kostja seadusliku esindaja

ütluste kohaselt oli ta veendunud, et koolituste kulud võtab enda kana hageja.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik lepingu punkti 5.2. tõlgendamisel lähtuda

lepingupoolte ühisest tahtest Seega tuleb poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu punkti 5.2.

tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Mõistlikkus kui objektiivne kriteerium hõlmab ka hea usu põhimõtte

kohaldamist lepingu tõlgendamisel (VÕS § 7). Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõislik

isik pidi lepingu punkti 5.2 mõistma selliselt, et Collibet OÜ on kohustatud hüvitama Baltic

Medicum OÜ-le kõik eriarsti väjakoolitamisega seotud kulud, mis on enne koolitusel osalemist

poolte vahel kooskõlastatud ja kirjalikult vormistatud lepingu lisana. Seda, et kostja poolt hagejale

lepingu lõpetamisel hüvitamise kuuluvad koolitused tuleb eraldi kirjalikult kokku leppida viitab

nimetatud lepingu punkti viimane lause, mille kohaselt Baltic Medicum OÜ eriarsti

väljakoolitamisega seotud kulud on kajastatud lisas. Kohtu hinnangul ei saa kirjalikult vormistatud

lepingu lisa vormistada suulise kokkuleppena, vaid kuna käsundusleping on vormistatud kirjalikult,

siis peab olema vormistatud ka lepingu lisa, mida saab teha üksnes kirjakult. Kohus leiab, et selline

kokkulepe on ka lepingupoolega sarnase mõistliku inimese jaoks mõistlik, sest olukorras, kus üks

isik võtab endale kohustuse hüvitada teisele lepingupoolele koolitusekulude maksumus lepingu

lõpetamisel, peab isik, kes sellise kohustuse endale võtab olema teadlik, milliste koolituste eest ta

hüvitist maksma peab ja mis on antud koolituse maksumus. Sellisel juhul on kohustatud isikul

võimalik ka ise otsustada, millistel koolitustel osalemine on tema jaoks vajalik ja kui koolitusel

osalemine ei ole vajalik, siis keelduda koolitusel osalemisest. Seda kinnitab ka poolte vaheline

praktika, mille kohaselt ei ole enne kostja seadusliku esindaja poolt mõnel koolitusel osalemist

sõlmitud hageja ja kostja vahel kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud lepingu

ülesütlemisel hüvitama koolituskulude maksumuse hagejale. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et

kostja vastusest vastuhagile nähtuvalt mitmed koolitused, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab,

ei ole tegelikult seotud kostja poolt eriarstiteenuse osutamisega. Näiteks koolitus Bessonov, mille

käigus dr. Bessonov pidas loengud kosmeetikutele ja õdedel ning demonstreeris injektsiooni

tehnikaid. D P on kirurg ja ei tööta injektsioonidega, seega puudus tal vajadus nimetatud koolitusel

osaleda. Sama olukord on ka nt SIA „HEMA PLUS“ koolitusega, mis toimus vipMedicum

ruumides ja oli mõeldud kosmetoloogidele, jne.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku

kokkulepet kostja ja hageja vahel kostja seadusliku esindaja poolt koolitustel osalemise ja lepingu

lõppemisel hagejale koolituskulude hüvitamise kohta, siis puudub kostjal ka kohustus hüvitada

hagejale tema poolt läbitud koolituste maksumuses. Sellest tulevalt ei analüüsi kohus hageja ja

kostja väiteid kostja poolt läbitud koolituste kohta ja ei hinda hageja poolt koolituste eest tasumise

kohta ja kostja poolt koolitustel osalemise kohta esitatud tõendeid.

Seega tuleb Baltic Medicum OÜ vastuhagi OÜ Collibet vastu võlgnevuse (koolituskulud) nõudes

jätta rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud vastuhageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik