2-16-15252/113 · 2-16-15252/113 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Narva Kohtuasja number 2-16-15252 Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi T Mi, J Mi ja Ž Mi hagi V Bi ja T Si vastu kinnistus- raamatu kande muutmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 04.09.2018, kirjalik menetlus Menetlustoiming Hagi muutmise lahendamine/Menetluse lõpetamine/hagi tagamise tühistamine Menetlusosalised Hagejad: I: T M (IK xxx), esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere (e-post: henn.ko- duvere@advokaat.ee) II: J M (IK xxx) Ž M (IK xxx)

Kostjad: V B (IK xxx) T S (IK xxx) Kostjate lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostjate Viru Maakohtu 05.10.2018 määruse peale esitatud määrus- kaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega hagi tagamise korras kanti kinnistusraamatusse kinnistu xxx re- gistriossa (registriosa nr xxx, maatüki katastritunnus xxx) märkus käesolevas tsi- viilasjas nr 2-16-15252 käiva nimetatud kinnistut puudutava poolelioleva kohtu- vaidluse kohta. 3. Keelduda hagi muutmiseks nõusoleku andmisest.

2-16-15252 2

4. Lõpetada menetlus T Mi, J Mi ja Ž Mi hagi V Bi ja T Si vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks.

5. Tühistada Viru Maakohtu 18. mai 2017. a määrusega seatud hagi tagamise abi- nõud , millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 66/2017/835 ning reguleeriti hageja ja kostjate vahelised suhted selli- sel viisil, et lubati hagejal ja tema pereliikmetel kasutada aiamaad asukohaga xxx, köögiviljade kasvatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-15252 tehtava lõppla- hendi jõustumiseni.

6. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmäära- mine lahendada pärast lõpplahendi jõustumist.

Saata kohtumäärus teadmiseks osapooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlus- abi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on T Mi, J Mi ja Ž Mi hagi V Bi ja T Si vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt nähtub 07.04.1993 notariaalselt tõestatud pärimistunnistusest, et I M võttis pärandvarana vastu tema surnud emale kuulunud vara kooseisus 1/3 mõttelist osa kaasomandis olevast elumajast asukohaga xxx. Ülejäänud 2/3 mõttelist osa elamust kuulus kaasomandis kostjale I V Bile 19.09.1992 ostu-müügilepingu alusel. Elamu ja ehitised paiknesid maatükil suurusega 2200 m2. Kostja I V B esitas vastavalt MaaRS §-le 21 Narva Linnavalitsusele 26.11.1997 avalduse temale 2/3 kaasomandis olevale osale elamust maa erastamiseks. Erastamisavaldus on re- gistreeritud numbriga xxx. Erastatava maa suuruseks on märgitud 2196 m2 ning kostja kinnitas, et erastatavale maale jäävad üksnes kostjale kuuluvad ehitised. Hageja esitas 20.12.1997 Narva Linnavalitsusele avalduse temale 1/3 kaasomandis olevale osale ela- must maa erastamiseks. Erastamisavaldus on registreeritud numbriga xxx. Kostja II esitas esindaja vahendusel hagejale 18.03.2015 nõude esitada kostjale II tõendid, mis kinnitavad hageja õigust kasutada 1/3 mõttelist osa kinnistust xxx või anda nimetatud varavaldus üle kostjale II. Kostja II T S esitas esindaja vahendusel Viru Maakohtule hageja vastu 09.04.2015 hagia- valduse kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (tsiviilasi nr 2-15-5448).

2-16-15252 3

Viimati nimetatust dokumentidest ning vaidluse läbivaatamise käigus sai hageja teada, et temale kuuluv 1/3 mõttelist osa kaasomandist asukohaga xxx, Narva, on võõrandatud kostjale I algselt 30.09.2015 ostu-müügilepingu ning hiljem 29.12.2006 ostu-müügile- pingu alusel. 22.07.2007 kanti kostja I kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu ainuoma- nikuna.

Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et hageja kasuks oli 22.02.2007 kantud eelmärge hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks kostja I 2/3 mõttelisele osale kaasomandist. Eelmärge kustutati 26.06.2013. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et kostja II kanti 22.04.2013 kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu ainuomanikuna. Hageja leiab, et te- malt omandiõiguse 1/3 mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxx, Narva linnas võõranda- mine on ebaseaduslik ning kostjatel ei saanud tekkida omandiõigust hagejale kuuluvale osale kaasomandist.

Hageja palub kohtul kohustada T Sit andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx, asukohaga xxx) teise jao omanikukande, mille kohaselt T S on viidatud kinnistu ainuomanik, kustutami- seks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse 2/3 mõttelisele osale kinnistust kaasoma- nikuks V B.

Kostjad vastuses hagi ei tunnista, leides, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kostjate vastuse kohaselt maa erastamise alu- seks olnud korralduste tühistamise juhul ka ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kanda 2/3 mõttelisele osale kinnistust reg. osa x kaasomanikuks V B. Puudub materiaalne alus nõude rahuldamiseks. Nõuet ei saa rahuldada ka põhjusel, et kinnis-asi reg. osa x on moo- dustatud kahest katastriüksusest x (asukoht x) ja x (asukoht x), millest viimane katastriük- sus liitus kinnisasjaga pärast T Si kinnisasja omandamist. Hageja ei saa vaidlustada T Si omandiõigust kogu kinnisasja suhtes. Hageja vaidlustanud V Bile maa erastamise aluseks olnud akte, s.o Narva Linnavalitsuse 15.06.2005 korraldust nr x ja 04.10.2006 korraldust nr. x.

Kohus rahuldas 18.05.2017 hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse koh- tutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 66/2017/835 ning reguleeriti hageja ja kostjate vahelised suhted sellisel viisil, et lubati hagejal ja tema pereliikmetel kasutada aiamaad asukohaga x, köögiviljade kasvatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-15252 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Seoses hageja surmaga peatas kohus 21.09.2017 menetluse kuni õigusjärglaste selgumise- ni. Kohus uuendas 06.03.2018 menetluse ning lubas astuda menetlusse hageja I M üldõi- gusjärglastel T Mil, J Mil ja Ž Mil.

Kostjad esitasid taotluse 18.05.20147 hagi tagamise tühistamiseks, mille kohus jättis ra- huldamata.

Hageja T M esitas 18.09.2018 hagi täiendamise avalduse. Hagi täienduse kohaselt palub hageja: - tuvastada aadressil x asuva elamu, kahe kuuri, kahe käimla ja garaaži 1/3 kaasomandi osa suhtes T Mi, J Mi ja Ž Mi omandiõigus; kui kohus leiab, et antud asjas tuleb ko- haldada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15 lg 1 ls 1-2, siis tunnis- tada need sätted Põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta kohaldamata;

2-16-15252 4

- tuvastada 29.12.2006 Eesti Vabariigi ja V Bi vahel sõlmitud Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus;

- tuvastada 10.04.2013 V Bi ja T Si vahel sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tü- hisus x Narva kinnistu osas;

- tuvastada kinnistu x 22.02.2007 ja 22.04.2013 kinnistusraamatu kannete ebaõigsus;

- tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek 26.06.2013 hoonestusõiguse eel- märke kinnistusraamatust kustutamise kande tühistamiseks ja hoonestusõiguse sisse- kandmise õigust kajastava 22.02.2007 kinnistusraamatusse kantud eelmärke kande taastamiseks ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega;

- tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek hagejate kinnistusraamatusse sisse- kandmiseks x Narva kinnistu 1/3 kaasomandiosa omanikena summa 467,83 € makse vastu ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega ja muuta kinnistusraamatu kan- deid selliselt, et kustutada kanne T Si või V Bi (ainu)omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistusraamatusse T S või V B kinnistu 2/3 kaasoman- diosa omanikuna ja hagejad kinnistu 1/3 kaasomandiosa ühisomanikena;

- juhul, kui kohus ei rahulda hagi nõuet kostjate kohustamiseks nõusoleku andmiseks hagejate kinnistusraamatusse sissekandmiseks kinnistu 1/3 kaasomandiosa omanikena ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega (p 1.6), palub hageja 1 kohtul tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek hagejate kasuks x hoonete ja maa 1/3 kasutusõi- guse kohta hoonestusõiguse seadmiseks ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsu- sega ja kanda kinnistusraamatusse hoonestusõigus T Si või V Bi kasuks 2/3 osas ja ha- gejate kasuks 1/3 ühises osas;

- kui kohus leiab, et antud asjas tuleb kohaldada Vabariigi Valitsuse 21.05.2004 mää- ruse nr 198 Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenin- damiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel, 2006. aastal kehtinud § 3 lg 3, tunnistada need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta kohal- damata;

- juhul, kui kohus ei rahulda hagi nõuet kostjate kohustamiseks nõusoleku andmiseks hagejate kinnistusraamatusse sissekandmiseks kinnistu 1/3 kaasomandiosa omanikena ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega (p 1.6) või nõuet kostjate kohustamiseks nõusoleku andmiseks hoonestusõiguse seadmiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtu- otsusega (p 1.7), palub hageja 1 kohtul tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõuso- lek hagejate kasuks x hoonete ja maa 1/3 ulatuses kasutusõiguse kohta isikliku kasutu- sõiguse seadmiseks ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega ja kanda kinnistus- raamatusse hagejate kasuks ühine isiklik kasutusõigus kinnistu hoonete ja maa 1/3 ula- tuses kasutusõiguse kohta;

- jätta menetluskulud V Bi ja T Si kanda.

Hageja J Mi esindaja leiab, et tegemist ei ole hagi muutmisega, mistõttu palub hagi täien- damise avaldus rahuldada.

2-16-15252 5

Kostjad leiavad, et tegemist on hagi muutmisega ning paluvad hagi täiendust mitte võtta menetlusse.

Kohus rahuldas 05.10.2018 hagi tagamise taotluse ning hagi tagamise korras kanti kinnis- tusraamatusse kinnistu xregistriossa (registriosa nr x, maatüki katastritunnus x) märkus tsi- viilasjas käiva kohtuvaidluse suhtes.

Kostjad esitasid 05.10.2018 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, leides, et ei ole täidetud formaalsed ega materiaalsed eeldused. Hagi tagamise puhul on tegemist sooritus- nõudega, mille perspektiivikus on lähtudes kostjate 19.12.2016 vastuväidetes küsitav.

Hageja palub jätta kostja määruskaebus rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et asja me- netlus tuleb lõpetada. Määruskaebus 05.10.2018 hagi tagamise suhtes tuleb rahuldada ning hagi tagamine tühistada.

Määruskaebuse lahendamine

Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kui maakohus leiab, et määrus- kaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega.

Kohus leiab, et ei ole hinnanud hagi tagamise abinõude rakendamisel hagi perspektiivikust üleüldiselt ning ei ole kaalunud hagejalt tagatise nõudmist.

Kohus on seisukohal, kuna kohus jättis kaalumata asjaolu, et hagi tagamine on kostjate jaoks olulise tähtsusega, mis võib kaasa tuua kahju tekkimise ning kohus ei kaalunud hagi tagamise taotluse lahendamisel tagatise küsimist hagejatelt hagi tagamise taotluse rahuldamisel leiab ko- hus, et määruskaebuse rahuldamine on põhjendatud.

Kohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab 05.10.2018. a määruse.

Hagi täiendus

Hageja T M esitas 18.09.2018 hagi täienduse. Hagi täienduses palub hageja tuvastada kinnistu ja kinnistul asuvate ehitiste 1/3 osas omandiõigust, tuvastada, et Eesti Vabariigi ja kostja V. Bi vaheline maa ostu ja müügileping on tühine jne.

Kohus leiab et tegemist on hagi muutmisega ning kohus keeldub hagi muutmiseks nõusoleku andmisest.

2-16-15252 6

TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib ha- geja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatak- se, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet; lg 4 p 1-3 kohaselt hagi muutmi- seks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muu- detaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurenda- mist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muu- tumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

Antud juhul leiab kohus, et hageja on muutnud oma menetluslikku nõuet TsMS § 363 lg 1 p1 mõttes. Nimelt on hageja esmalt soovinud kohustada T Sit andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tä- henduses kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr x, asuko- haga x) teise jao omanikukande, mille kohaselt T S on viidatud kinnistu ainuomanik, kustuta- miseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse 2/3 mõttelisele osale kinnistust kaasomani- kuks V B. Hageja leidis, et tal on tekkinud omandiõigus 1/3 kaasomandi üle viidates AÕS § 561 ja AÕS § 68.

Hagi täienduses soovitakse juba tuvastada asjaõiguslepingute tühistust, AÕSRS § 15 lg 1 lg 1- 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, kinnistusraamatus kannete ebaõiguse tuvastamist jne. An- tud juhul on tegemist uute nõuetega, mis võivad esmapilgul olla seotud esitatud nõudega, kuid loovad uue õigusliku tagajärje. Kohus leiab, et hagi täienduses toodud nõuded loovad hagi- avalduses esitatud elulistest asjaoludest hoopis teistsuguse pildi, kuna muutub hageja nõude aluseks olevate asjaolude kogumi tuum. Seega leiab kohus, et tegemist on hagi muutmisega, kuna hageja on esitanud lisaks menetluses olevale nõudele täiesti uued nõuded. Hagi muut- mine, peale hagiavalduse menetlusse võtmist, saab toimuda ainult kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1). Antud juhul leiab kohus, et kohus ei anna nõusolekut hagi nõude muutmi- seks.

Menetluse lõpetamine

TsMS § 428 lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada, kuna hagi on perspektiivitu. Hagejatel ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Hageja soovib, et kinnistusraamatus olev kannet muudetakse ning tehakse kanne, millest näh- tuks, et hagejad on kinnistu kaasomanikud.

AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.

Seega soovivad hagejad ebaõige kande muutmist. Selleks, et kannet muuta peab hindama es- malt kas kinnitusraamatus olev kanne on ebaõige.

Kohus selgitab, et kande ebaõigsuse hindamisel tuleb vaadata: 1) kas on kehtiv asjaõigusleping; 2) kas on olemas käsutusõigus; 3) kas on tehtud kinnistusraamatu kanne

2-16-15252 7

Kohtule on esitatud 15.06.2005. a Narva Linnavalitsuse korraldus nr x (I k, lk 14) , mille koha- selt kinnitatakse katastriüksise nr 25 piirid alusplaaniil nr x, maaüksise asukoht x, registreerida maaüksus maakatastris riigi nimele. Erastada ostueesõigusega maa kodanik V B . Erastatav maaüksus on moodustatud plaanimaterjali alusel. Maaüksuse pindala on 2196 m2. Erastataval maal asuvad hooned kuuluvad V Bile 2/3 mõttelist osa ja I Mile 1/3 mõttelist osa.

04.10.2006 Narva Linnavalitsuse korraldus nr 1240-l (I Ik, lk 15-16), millega sõnastati Narva Linnavalitsuse 15.06.2005. a korraldus x Katastriüksuse piiride kinnitamine ja maa ostueesõi- gusega erastamine x punkt 2 järgmiselt: Erastada ostueesõigusega maa hr V B ning sõlmida hr I Miga notariaalne hoonestusõiguse seadmise leping määrusega ettenähtud tähtaja jooksul.

Nimetatud korraldusi ei ole halduskohtus vaidlustatud (I k, lk 44). Seega on haldusakti jõustu- nud.

Kohtule maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (29.12.2006) kohaselt on V B ja Tarmo Tammiste (Narva linnapea Eesti Vabariigi nimel) sõlminud lepingu, mille kohaselt on lepingu objektiks x linnas maaüksus koos selle oluliste osadega (Narva Linnavalitsuse 15.06.2006 ja 04.10.2006 korralduste alusel). Lepingu p 8.1 kohaselt tehakse kinnistusregistriosa teise jakku kanne omaniku kohta - V B ning kolmandasse jakku eelmärge hoonestusõiguse sissekande te- gemiseks I M 1/3 osas ja V B 2/3 osas.

Nimetatud lepingu kohaselt on vastavad kanded kinnistusraamatusse tehtud (I k, lk 9 teine pool). Kinnistusraamatu kande kohaselt on eelmärge hoonestusõiguse sissekande tagamiseks kustutatud 16.06.2013 kinnistamisavalduse alusel. Samuti nähtub kinnistusraamatust, et alates 10.04.2013 on kinnistu omanik T S.

Seega on asjaõigusleping õigusmuudatuste kohta olemas ning õigusmuudatuse tekkimise eel- duseks olev kanne on tehtud, mistõttu saab järeldada, et õigus kinnisasjale on tekkinud vasta- valt kinnistusraamatus toodule. Kuna on olemas kohaliku omavalitsuse jõustunud korraldus, mille alusel on tehtud ka nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik leping, on õigused ja kohustused üle läinud omanikule kelleks esmalt oli V B ning alates 10.04.2013 T S.

Kohus selgitab, et kande aluseks olevat haldusakti ei ole ettenähtud korras vaidlustatud. Seega on erastamisotsus kehtiv. Kinnistusraamatusse tehtud kanne vastab asjaõiguslepingule, kostjal T Sil on käsutusõigus ja kinnistusraamatus on kanne omaniku suhtes vastavalt lepingutele. As- jaõiguslepingut ning haldusakti ei ole tühistatud.

Seega ei saa kohus järeldada, et kinnistusraamatu kanne oleks algusest peale ebaõige või kanne on mingil ajahetkel ebaõigeks muutunud.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 29.12.2006 asjaõiguslepingust tulenevalt kohustus I Miga sõlmida notariaalselt hoonestusõiguse seadmise leping määrusega ettenähtud tähtaja jooksul. Nimetatud lepingut sõlmitud ei ole. Seega on hoonestusõiguse eelmärge kustutatud kinnistami- savalduse alusel 16.03.2013.a.

Antud juhul ei ole oluline, millal ja millisel õigusliku alusel sai I M ehitise kui vallas-asja kaasomanikuks. Ainult see, et I M omandas vallasasjast ehitise kaasomandiosa pärimisega ei tähenda, et vallasasja kinnistamisel oleks mõlemad pärijad muutunud omanikeks. Erastamise

2-16-15252 8

on läbi viinud üks pärijatest, kelleks on V B ning temal tekkis ka os-tueesõigus maa erastami- sel, samas kui I M ei ole kasutanud õigeaegselt seadusest tulenevad võimalusi oma õiguste maksmapanekuks.

Seega leiab kohus, et hagi nõue on perspektiivitu, kuna otsuse tegemisel ei saa tagasi pöörata protsessi, mis annaks õiguse kehtiva asjaõiguslepingu tühistamiseks, käsutusõiguse olemasolu muutmiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Eeltoodu alusel ja lähtuvalt TsMS § 428 lg 2 lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse.

Hagi tagamise tühistamine

Kohus on oma 18.05.2017 määrusega seadnud hagi tagamise abinõud, millega peatati täiteme- netlus kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 66/2017/835 ning reguleeriti ha- geja ja kostjate vahelised suhted sellisel viisil, et lubati hagejal ja tema pereliikmetel kasutada aiamaad asukohaga x, köögiviljade kasvatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-15252 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahulda- mata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kohus lõpetab asjas menetluse, seega kuulub tühistamisele ka 18.05.2017 hagi tagamise abi- nõud.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

Kohus lõpetas asjas menetluse, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetlus- kulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva sea- dustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale menetluse lõpetava määruse jõustumist.

(digitaalallkiri)

2-16-15252 9

Andres Hallmägi Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2019 kohtumää- rusega.