2-16-18268/25

2-16-18268/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2018-12-07

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2018. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18268 Tsiviilasi Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik hagi Severi Kauplus OÜ vastu kinnisasjatehingu tagasivõitmiseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik; asukoht Lai 10, Pärnu 80010, Pärnumaa. Hageja esindaja: advokaat Lembit Tedder; e-post lembit.tedder@cobalt.legal Kostja: Severi Kauplus OÜ; registrikood 11653076; asukoht Ringtee 10, Tartu linn, 51013, Tartumaa. Kostja esindaja: advokaat Rivo Kaldvee; e-post rivo.kaldvee@abkaarma.ee RESOLUTSIOON 1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-18268, Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik hagis Severi Kauplus OÜ vastu kinnisasjatehingu tagasivõitmiseks. 2. Jätta Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik hagi Severi Kauplus OÜ vastu kinnisasjatehingu tagasivõitmiseks läbi vaatamata. 3. Tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18268 seatud hagi tagamise abinõud. 4. Määrus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta menetluskulud hageja kanda. 6. Mõista Corvus Holding OÜ-lt (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnikult Severi Kauplus OÜ kasuks välja menetluskulu 1596 eurot. 7. Mõista Corvus Holding OÜ-lt (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnikult Severi Kauplus OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtuahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik (hageja) esitas 5. detsembril 2016. a Tartu Maakohtule hagi Severi Kauplus OÜ (kostja) vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase AS-i Severi Holding ja kostja vahel 29. aprillil 2009. a sõlmitud kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning kohustada kostjat tagastama XXX, registriosa nr XXX alla kantud kinnisasi Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Hageja palub lisaks kohustada kostjat andma nõusolek XXX, registriosa nr XXX alla kantud kinnisasja omanikukande muutmiseks selliselt, et kostja kustutatakse omanikuna kinnistusraamatust ja Corvus Holding OÜ (pankrotis) kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja palub asendada kostja vastav nõusolek kohtuotsusega. Alternatiivselt juhul, kui XXX, registriosa nr XXX alla kantud kinnisasja väljaandmine on võimatu, palub hageja kohustada kostjat tasuma Corvus Holding OÜ-le (pankrotis) selle väärtusena rahalise hüvitise 645 508 eurot. Hagiavalduse kohaselt asutas Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane AS Severi Holding 29. aprillil 2009 kostja. Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane tasus kostja osade eest mitterahalise sissemaksena kinnisasja asukohaga XXX. Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane sai kostja ainuosanikuks. Samas sõlmis Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane 16. juulil 2009. a kostja osade müügilepingud, millega Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane võõrandas talle kuulunud ainuosalused kostjas endaga seotud isikutele (osanikele), st S. Jetskalole, V. Trompile ja S. Gorjunovile. S. Jetskalo, V. Tromp ja S. Gorjunov ei tasunud kostja osaluse eest Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellasele aga midagi. Hagiavalduse kohaselt konstrueerisid osanikud endale fiktiivsed nõuded Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase vastu, mis tasaarvestati poolte kokkuleppel osade müügilepingutes Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase lepingujärgse müügihinna tasumise nõuetega. Hageja leiab, et Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase ja temaga seotud isikute tegevust tuleb käsitleda ühtse ja tervikliku skeemina, mille eesmärk oli Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase vara Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellasest välja viimine Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellasega seotud isikute mõjusfääri. Sellega on kahjustatud Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase võlausaldajate huve. 2. Kostja on palunud jätta hagi läbivaatamata. Kostja leiab, et hagi on perspektiivitu alljärgnevatel põhjustel: pankrotivõlgnik ei ole tagasivõidetava tehingu pool, tehinguga ei ole võlausaldajate huve rikutud, hageja ei ole taotlenud asutamisotsuse tagasivõitmist, hageja ei ole taotlenud kostja osadega tehtud tehingute tagasivõitmist. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus peatas 5. juuli 2018. a määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-18267 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd praeguseks on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 alusel asja menetlus uuendada.

Kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 5. Hagiavalduse kohaselt asutas Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane AS Severi Holding kostja, tasudes kostja osade eest mitterahalise sissemaksena kinnisasjaga asukohaga XXX ning saades kostja ainuosanikuks. Hageja palub tunnistada kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks. Kohus saab pankrotiseaduse § 109 lg 1 järgi tunnistada pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Selleks, et 29. aprillil 2009. a sõlmitud lepinguid oleks võimalik kehtetuks tunnistada, peavad need seega kahjustama võlausaldajate huve. 6. Kohtu hinnangul ei saanud hagis toodud asjaoludel kinnisasja kostjale mitterahalise sissemaksega üleandmine iseenesest kahjustada Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase AS-i Severi Holding võlausaldajate huve. Nimelt on hageja välja toonud, et mitterahalise sissemakse vastu sai AS Severi Holding kostja ainuosanikuks. Seega AS-i Severi Holding majanduslik seisund tehinguga ei saanud halveneda, kuivõrd kinnisasja väärtus, millest hageja ilma jäi, kajastus nüüd kostja osa väärtuses, mis kuulus samuti AS-le Severi Holding (vt ka Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p-d 18-19). Samuti ei saanud kinnisasja üleandmine tingida AS-i Severi Holding majandustegevuse lõppemise tõttu võlausaldajate kahjustamist, kuna kinnisasjal majandustegevuse jätkamine oli võimalik kostja kaudu, millest saadava kasu sai AS Severi Holding samuti kostja osa väärtuse tõusu kaudu endale. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus saadud vastusooritus, st 100%-line osalus kostjas, mille ainus vara oli kinnisasi, oleks võrreldes kinnisasja endaga oluliselt vähemlikviidne (vt Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 21). Kohus märgib, et iseenesest võis hagiavalduses toodud asjaoludel AS-i Severi Holding võlausaldajaid kahjustada tema järgnev tehing, millega osalus kostjas võõrandati seotud isikutele. Samas ei ole hageja vaatamata sellele, et kohus talle seda võimalust selgitas, soovinud esitada hagi kostja osade võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks. Hageja on olnud seisukohal, et kostja osade võõrandamise tehingud olid seotud praeguses asjas vaidlustatud tehinguga, mistõttu kahjustas ka kinnisasja kostjale mitterahalise sissemaksena üleandmine võlausaldajaid. Hageja on seega tuletanud 29. aprilli 2009. a lepingute kahjulikkuse sellele järgnenud tehingute kahjulikkusest. Riigikohus on aga analoogses asjas leidnud, et võlausaldajate huve peab kahjustama see tehing, mille tagasivõitmist nõutakse (Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 20). Kohus nõustub nimetatud Riigikohtu seisukohaga, mistõttu ei saa kinnisasja kostjale üleandmise tehingu kahjulikkus tuleneda sellest, et hiljem sõlmitud lepingud on olnud võlausaldajate huvisid kahjustavad. 7. Hageja ei ole seega välja toonud selliseid asjaolusid, mille õigsuse korral võiks jõuda järeldusele, et 29. aprillil 2009. a sõlmitud lepinguid on kahjustanud võlausaldajate huve. Hagi tuleb seega jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata. 8. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18268 seatud hagi tagamise abinõud. Kohus selgitab, et kohus saadab TsMS § 387 lg 2 järgi hagi tagamise määruse registripidajale. Kohus ei saada hagi tagamise tühistamise määruseid registripidajatele. Hagi tagastamise korras seatud keelumärke tühistamiseks tuleb pooltel ise pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi läbi vaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Samas võib kohus TsMS § 169 lg 3 järgi jätta rahuldamata jäänud taotluse esitamisega seotud

menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise kanda, kes on taotluse, esitanud. Kostja on esitanud taotluse kohustamaks hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Kohus on jätnud selle 22. jaanuari 2018. a määrusega rahuldamata. Kohus on leidnud, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud. Samas on kohus jätnud tagatise siiski nõudmata, kuna ei ole pidanud tagatise nõudmist hageja suhtes õiglaseks. Kostja taotlus ei ole seega olnud ilmselgelt põhjendamatu. Arvestades eeltoodut ning seda, et hagi jäi perspektiivikuse tõttu lõpuks ikkagi läbivaatamata, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta tagatise taotlusega seotud kulusid TsMS § 169 lg 3 alusel kostja enda kanda. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 168 lg 2 alusel tervikuna hageja kanda. Pooled on vaielnud selle üle, kas hageja võib nõuda tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist, ning selle üle, kas tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. Arvestades vaidluse all olnud asjaolusid ning õiguslikku olukorda, on olnud tegemist võrdlemisi keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud asjaolude, taotluste ning tõendite mahtu, ei ole vaidlus siiski olnud keskmisest mahukam. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja poolt hagile vastuse koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud. Kostja on esitanud kolm korda taotluse kohustamaks hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Kohus on jätnud esimese neist rahuldamata. Kostja on esitanud teise taotluse pärast esimese rahuldamata jätmist ja kolmanda enne teise lahendamist. Kohus leiab, et taotluse esitamine selleks, et hageja annaks kostja tulevaste menetluskulude katteks tagatise, ei ole õiguslikult keerukas ega töömahukas. Põhjendatuks ei saa pidada sellise taotluse esitamiseks oluliste kulutuste tegemist. Samuti pärast taotluse lahendamist uue taotluse esitamine on põhjendatud olukorras, kus taotluse rahuldamata jätmise aluseks olnud asjaolud võivad olla muutunud või ära langenud. Samas ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks samade asjaolude ja väidete korduvat esitamist. Esimese ja teise tagatise taotluste koostamisele kulunud aeg on seega kohtu hinnangul põhjendatud kolme tunni ulatuses. Enne taotluse lahendamist uue samasisulise taotluse esitamist ei saa aga pidada põhjendatuks ega vajalikuks. Kolmanda tagatise taotluse koostamisele kulunud aeg ei ole seega põhjendatud ega vajalik. Menetluse peatamise ja uuendamise taotlused on lühikesed ja lihtsad. Kostja vastus kohtunõudele oli lühike ning puudutas juba kostja poolt varasemalt läbitöötatud teemat. Menetluse peatamise ja uuendamise taotluse koostamisele, kohtunõude täitmisele ja selgituste andmisele kulunud aeg on seega põhjendatud nelja tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ega põhjendatud, kuivõrd menetlusosaline on võimeline esitama kohtule ise menetluskulude nimekirja (vt Riigikohtu 11. novembri 2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14). Kostja esindaja ajakulu on seega põhjendatud 13 tunni 18 minuti ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta ületab kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat. Kohtu pikaajalisest praktikast nähtuvalt võib keskmiseks advokaadi tunnitasu määraks pidada ca 120 eurot ilma käibemaksuta. Seda kolmandiku võrra ületavat tunnitasu ei saa pidada põhjendatuks. Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks seega 120 eurot. Kostja vajalikud ja põhjendatud esindajakulud on kokku seega 1596 (120 *13,3) eurot. Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb kostja menetluskulud 1596 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 teise lause kohaselt tuleb menetluskulu tasuda pankrotivara arvel. Lähtuvalt kostja taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4 tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik