4-18-5768/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-5768

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-5768 (2302,18,012477) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

D G . ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politsei-

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve-

keskuse 8. novembri 2018. a (kiirmenetlus) otsusele väärteoasjas nr . D G 2302,18,012477, millega

karistati liiklusseaduse ( )

21 lg 1 LS § 2 järgi

rahatrahviga 25

100 eurot trahviühiku ulatuses, s.o Menetlusalune isik D G XXX . (isikukood ; xxxx) Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

RESOLUTSIOON

Juhindudes - - -dest 133-134 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § st 120, § 132 p st 1 ja § maakohus otsustas:

1. muutmata Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 8. novembri 2018. a otsus väärteoasjas

nr 2302,18,012477, millega D. karistati LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga G

25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

2. Vaidlustatud otsusega

määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o

100 eurot

tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220172430420.

3.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Jätta D.G

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja .

kohtuvälisele menetlejale

4-18-5768

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

8.

novembri 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2302,18,012477 karistati . LS § 221 D G

lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Väärteoprotokol li teokirjelduse

kohaselt menetlusalune isik

8 novembril 2018 kel 8.00 Tallinn

sõitis mootorsõidukiga . l as

Vabaduse pst-l fooridega reguleer ale foori keelava punase tule ajal. itud jalakäijate ülekäiguraj

Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada.

Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ning pani toime

35 lg 10

LS 221 § sätestatud väärteo. lg-s 1

Menetlusaluse isiku kaebus

2. Menetlusalune isik esitas kaebuse, kus ta vaidlustab talle kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistust, pidades seda liiga rangeks. . selgitab D G , et ta ei riku reeglina

liiklusseaduse nõudeid, muu hulgas ei ole teda varem selle eest karistatud. Praeguses väärteoasjas etteheidetav rikkumine toimus, sest isik jälgis liiklust, mitte valgusfoori.

Olukorras, kus menetlusalune isik oli ristmikule piisavalt lähedal ja märkas valgusfoori tule muutumist rohelisest kollaseks, otsustas ta järsu pidurdamise asemel ületada ristmik.

D.G , et edaspidi tuleb tal olla hoolsam, kuid palub kergendada karistust. Kaebuses möönab märgib isik, et ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja vastus

3. Maakohtule esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.

3.1. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Kui mootorsõidukijuht eirab temale liikumist keelavat foorituld, ei saa ega peagi karistuse määramisel alati arvestama tagajärjega selles mõttes, kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes liikluses raske tagajärg või mitte. Kuivõrd liiklusseaduses on karistusraamid laia vahemikuga, arvestades alamja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Riigikohtu üldkogu asus hendis nr 3-4-1-2-05 seisukohale, et la karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning erija üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Riigikohtu kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

4-18-5768

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

3.2. LS § 7 lg 1 viimases lauses on ära toodud fooritulede tähendused, mille kohaselt: roheline tuli lubab liikuda; roheline vilkuv tuli lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane tuli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; punane tuli keelab liikuda; samaaegselt põlevad punane ja kollane keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

Eeltoodust tuleneb, et liikumist keelavad foorituled on kollane, punane ning samaaegselt põlevad kollane ja punane foorituli. Kaebaja on omandanud mootorsõiduki juhtimise õiguse, mistõttu on ta teadlik sellest, et vastavalt LS § 7 lg 1 p 4 kohaselt keelab punane tuli liikuda.

3.3. Käesolevas väärteoasjas on kogutud kaks usaldusväärset tõendit: kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll ning heli alvestis. Esimeselt nähtub, et 8. -ja videos

novembril 2018 tegi xxxx M V Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

Tallinnas Vabaduse pst ja Lemmiku tn ristmiku reguleeritud jalakäijate ülekäigurajal kombinee xxxx ritud liiklusjärelevalvet. Kell 8:00 liikus kaebaja juhitud sõiduk registreerimismärgiga ülekäigurajale foo xxxx ri keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõi käijate ülekäigurada. P dukiga peatuda enne jala rotokolli tehiolude

kirjeldusest nähtub, et nähtavus hea, valge aeg ja ilmastikuolud sademeteta. Samuti nähtub oli

protokollilt, et kombineeritu kasutati videoja helitehnikat d liiklusjärelevalve tegemisel PLV46. Menetlusalune isik .G on protokolli allkirjastanud. D

3.4. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli usaldusväärsust kinnitab helija videosalvestiselt nähtuv. Sellelt on näha, et kaebaja juhitud sõiduk ületab Vabaduse pst ja Lemmiku tn reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja foori keelava punase tulega, kui punane tuli on fooris põlenud juba mõned sekundid, Kaebaja jättis fooritulele reageerimata, jätkates liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ning üritamata peatuda. Videolt nähtub selgelt fooritulede asetus ja värv, sõiduki liikumine ülekäigurajale ning ületamine, väärteo selle toimepanemise koht ning see, et kaebaja ei täitnud LS § 35 g 10 tulenevat nõuet. Salvestiselt ei nähtu, et kaebaja poolt juhitud sõiduki peatamine enne ülekäigurada oleks kedagi ohustanud, kuivõrd vahetult tema sõiduki järel (samal sõidurajal) ei liikunud samaaegselt teisi liiklejaid. Seega on tõendamist leidnud, et . ületas reguleeritud jalakäijate ülekäiguraja foori D G keelava punase tulega.

3.5. Selline isiku käitumine näitab tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Kaebaja ükskõikse suhtumise tõttu oma teo võimalike tagajärgede suhtes seadis ta ohtu kõige vähemkaitstud liikluses osalejate, jalakäijate, elu ja tervise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades väärteo eripära, on punase fooritule põlemise ajal ületamise ülekäiguraja ületamise puhul isiku süü suurem kui kollase fooritule põlemise puhul. Selline seisukoht on tuletatav ka seadusest endast, kuivõrd kollase fooritulega ristmikule või ülekäigurajale sõitmine on liiklusseaduses sätestatud eritingimustel lubatav (LS § 7 lg 1 p 3).

Arvestades eeltoodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et . süü on suur. D G Nimetatud asjaolu aga tingib karistuse määramise sanktsiooni maksimaalse määra lähedasena.

3.6. Kuivõrd valgusfoor on liikluskorraldusvahend, mis reguleerib liiklejate liikumist ja liiklusvoolu seismajäämist, siis on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pidi valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda

4-18-5768

keelava fooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ülekäiguraja ületamist alustab.

Hoolimata eeltoodust sõitis mootorsõiduki reguleeritud ülekäigurajale ega

.G D püüdnud sõidukit peatada ning võttis keelava punase fooritulega ülekäigurajale sõites teadlikult riski. Tulenevalt eeltoodust on menetleja seisukohal, et kaebaja pani temale süükspandud väärteo toime tahtlikult. Kohtuvälise menetleja seisukohta toetavad ka kaebuses toodud selgitused, lle kohaselt otsustas menetlusalune isik ist mi märgates kollase fooritule süttim

ülekäigurada siiski ületada selmet pidurdada ja sõiduk peatada.

3.7. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna arvestas menetleja karistuse määramisel asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada -

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Praeguses asjas on kohtumenetluse pooled teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. LS § 221 lg 1 kohaselt karistatakse juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 7 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on foori keelavad tuled kollane ja punane. Kollane tuli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kui kollane tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Punane keelab liikuda.

6. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

8. novembril 2018 kell 8:00 xxxx xxxx Tallinnas mootorsõidukit registreerimismärgiga Vabaduse pst ja Lemmiku tn ristmikul fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule

ajal. Liiklust ohustamata võinuks juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 35 lg 10 nõudeid ning pani toime LS § 221 l s 1 sätestatud väärteo. g-

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse tegemisel rikkunud väärteomenetluse õigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja

sellele ei ole tähelepanu juhitud ka kaebuses. Väärteoasja lahendamisel uuris kohus teo

sündmuskohal riikliku järelevalve käigus kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli, millele on lisatud videosalvestis. Videosalvestuselt on selgelt näha, kuidas . D G juhtis 8. novembril 2018.a. kell 8:00 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Tallinnas Vabaduse pst ja Lemmiku tn ristmikul fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal. enud, Samuti on näha, et foori punane tuli on paar sekundit juba põl kui menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ülekäigurada ületab. Ka fooriga reguleeritud

menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli asendavas videos tunnistab menetlusalune isik, et ületas ülekäigurada punase fooritule ajal. . ei vaidlusta teo toime D G

panemist ka kohtule esitatud kaebuses.

4-18-5768

8. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ja teo toimepanemist tunnistab ka menetlusalune isik ise. Menetlusalune isik selgitab kohtule esitatud kaebuses, et ta kui jälgis eesliikuvat liiklust ja

märkas tulede muutust (roheliselt kollaseks), otsustas ristmiku ületada, et mitte järsult pidurdada. Videosalvestuselt nähtub, et punane tuli on fooris juba mõned sekundid, valgus enne

kui menetlusalune isik raja. sõidab üle ülekäigu Võttes arvesse teo asjaolusid leiab kohus, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik pidas võimalikuks, et ta ületab fooridega reguleeritud ristmiku punase fooritulega, kuid tal oli sellest ükskõik, ta isegi ei püüdnud ülekäigurajale lähenedes sõidukiirust vähendada.

Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

9. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus LS § 35 p-s 10 sisalduvat kohustust, mis vastab LS § 221 lg 1 süüteokoosseisule – mootorsõiduki juhi poolt foori keelava tule ajal reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. Karistus

10. LS § 221 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut

. Karistuse

määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

11. LS § 221 lg 1 näeb ette karistuse jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal, milleks on kollane või punane tuli. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik ületas ülekäiguraja valgusfoori punase tule , mis oli punane olnud juba paar sekundit. Punase tule ga

süttimisel põleb reeglina jalakäijatele jalakäigurajal lubav ehk roheline tuli, mistõttu on rikkumisega kaasnev potentsiaalne oht suurem. Praegusel juhul pani menetlusalune isik teo toime tööpäeva ho tiheda liiklusega tänaval mmikul . Kuigi menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused, siis leiab kohus, et isik, kes ületab ülekäigurada punase fooritulega, on liikluses ohtlik ja kohus leiab, et süü on hinnatav keskmisest suuremana. Samas võtab kohus arvesse, et isik tunnistab oma süüd.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja - otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik