2-18-12859/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-18-12859/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1
Full text
1
K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12859 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi XXXi vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 389,12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, 03600 Vilnius, Leedu Vabariik) Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post info@pzu.ee) Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (isikukood 36903120240, 4PS OÜ, e-post arvi.luhakooder@gmail.com);
Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja XXXi suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. 2. Mõista kostjalt XXXilt (isikukood XXX) hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (filiaali registrikood 12831829) kasuks välja võlaõigusseaduse § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamiseks 360 eurot ja viivis ajavahemiku 26.08.2018 kuni 29.08.2018 eest 0,32 eurot. 3. Mõista kostjalt XXXilt hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.08.2018 põhivõlasummast 360 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 359,68 eurot. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2 4.2. Mõista kostjalt XXXilt hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 350 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 250 eurot). 4.3. Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (350 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1. Hageja esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille maakohus võttis 10.09.2018 määrusega menetlusse. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, XXX(kindlustusleping nr 1082807356). Kostja on korteriomandi Tallinn, XXX omanik, kelle korteriomandist lähtus 20.06.2018 veekahju (pesumasinast välja voolanud vesi, purunes pesumasina äravoolu voolik), mille tõttu tekkis korter nr 10 omanikule kahju. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 alusel on kahjustatud korteriomaniku nõue kostja vastu läinud üle hagejale. 2. Hageja nõuab kostjalt kahju 360 eurot, viivist 0,32 eurot (periood 26.08-29.08.2018) ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist 350 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 250 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 03.11.2018 isiklikult allkirja vastu aadressile Tallinnas XXX. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (23.11.2018) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
3 Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks summas 350 eurot (s.o 100 eurot riigilõiv ja õigusabikulud 250 eurot) välja mõista. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt. 6. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik