2-18-16194/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2018. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16194

Tsiviilasi

OÜ Vinifood (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

13.11.2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik:

OÜ

Vinifood

(likvideerimisel,

reg.kood: xxx);

Avaldaja/võlgniku likvideerija: Kaupo Meier (e-post:

info@likvideerimine.ee);

Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (e-post:

svetlana.pilden@haldur.just.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Vinifood (likvideerimisel, reg.kood: xxx) pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib OÜ Vinifood (likvideerimisel, reg.kood: xxx)

kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden alates OÜ Vinifood

(likvideerimisel, reg.kood: xxx) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata OÜ Vinifood (likvideerimisel, reg.kood: xxx) dokumentide hoidjaks

endine juhatuse liige O G B (isikukood xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1 620 eurot,

millele lisandub käibemaks 324 eurot ja tehtud kulutuste katteks 7 eurot, mis

mõista välja võlgnikult OÜ-lt Vinifood (likvideerimisel). Väljamakse teostada

büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Business Law Firm OÜ-le (a/a XXX AS-s

SEB Pank).

6. Kohus jätab rahuldamata bürookulude hüvitamise nõude.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

9. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada

määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

ASJAOLUD

29.10.2018 esitas OÜ Vinifood (likvideerimisel) avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

02.11.2018 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni.

Ajutine haldur esitas 16.11.2018 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2

nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et

olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine

haldur on tuvastatud, et võlgnikul on rahalised vahendid kontol summas 259,73 eurot, veel

koosneb vara debitoorsetest nõuetest ja müümata veinilaadungist, mille hinnanguline väärtus

on 2 000-3 000 eurot. Vara hoiustamisega kaasnevad kulud. Tasumata on alkoholiaktsiis.

Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 62 125,97 euro ulatuses. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku

olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku tegevuseks

oli veinide ja muude alkohoolsete jookide import ning hulgimüük. Maksejõuetuse võisid

tingida nii tihe konkurents kui ka alkoholiaktsiisi tõus. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Vara tagasinõudmise ja -võitmise

võimalusi haldur ei tuvastanud.

13.11.2018 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde ja võlgnik oma avalduse

juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad

kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks 3 000 eurot.

Kohus määras 20.11.2018 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 04.12.2018 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastatud, et

võlgnikul on rahalised vahendid kontol summas 259,73 eurot, veel koosneb vara debitoorsetest

nõuetest ja müümata veinilaadungist, mille hinnanguline väärtus on 2 000-3 000 eurot. Vara

hoiustamisega kaasnevad kulud. Tasumata on alkoholiaktsiis. Rahalisi kohustusi on ajutine

haldur tuvastanud vähemalt 62 125,97 euro ulatuses.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus määras 20.11.2018 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 04.12.2018 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme O G Bi (isikukood xxx).

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning menetluse raugemise korral kaasnevad veel uued tööülesanded

hinnanguliselt 8 h ulatuses (töötajate nõuded Töötukassale, laojäägi müük jne). Seega palub

ajutine haldur määrata töötasuks 1 620 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot (tunnihind

90 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on

tasunõue põhjendatud. Kohus leiab, et halduri kulutused on põhjendatud summas 7 eurot.

Kohus leiab, et bürookulud ei ole põhjendatud. Võlgnik ei pea maksma halduri büroo

ülalpidamise ja – tarvete eest.

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on

tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja

7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne

registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt

kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik