Legislator Case Law & Legislation
1-06-10912/15 AI generated

1-06-10912/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-06-10912/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Erki Iir temale Pärnu Maakohtu 14. mai 2007. a aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10912 mõistetud 7 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Määrata, et Erki Iiri vanglast tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine toimub 6 kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest.

Legislator headnote

AI generated

1-06-10912/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 p 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Karistusaeg algas 16.12.2004. a ja lõpeb 15.02.2012. a. Käesolevaks ajaks on karistusajast kantud enam kui pool ning rohkem kui kuus kuud ja ringkonnakohtu määruse jõustumisest on möödas enam kui kuus kuud. Seega on kohtul olemas formaalne alus Erki Iiri tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg, koht

17. novembril 2009. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-06-10912

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Prokurör

Katrin Lindpere

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Erki Iiri tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Erki Iir (isikukood: 38011114214; elukoht vabanemisel: xxx)

Kaitsja

Advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

432 lg-st 3, kohtunik

määras:

1. Jätta Erki Iir temale Pärnu Maakohtu 14. mai 2007. a aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10912 mõistetud 7 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

2. Määrata, et Erki Iiri vanglast tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine toimub 6 kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Välja mõista Erki Iirilt menetluskuluna kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni.

Riigi

kasuks

välja

mõistetud

menetluskulud

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Pärnu Maakohtu 14. mai 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10912 mõisteti Erki Iir süüdi KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Erki Iirile mõistetud karistust 18.04.2007. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, s.o 7 aasta pikkune vangistus, võrra ning liitkaristuseks mõisteti Erki Iirile 7 aastat ja 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.12.2004. a ja lõpeb 15.02.2012. a. Erki Iir jäeti Harju Maakohtu 18.08.2008. a määrusega tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2008. a määrusega Tartu Maakohtu 18.08.2008. a määruse muutmata. Erki Iir on kriminaalkorras karistatud 9 korral. Kriminaalhooldaja ei poolda Erki Iiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kinnipeetava ohtlikus seisneb selles, et tema käitumist ei saa ette aimata, isik on tugevalt mõjutatav ning jätkuvalt on olemas varalise ja füüsilise kahju tekkimise oht. Süüdimõistetu on karistusaja jooksul pannud toime korduvalt distsiplinaarrikkumisi ning sooritas uue kuriteo eelvangistuses viibimisel. Isik ei ole teinud oma karistusest piisavaid järeldusi ega korrektuure oma väärtushinnangutes.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Erki Iir soovib enne tähtaega tingimisi vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on ta vanglas läbinud programme, saanud vanemaks ning pingutab abielu nimel. Kaitsja arvates võivad riskifaktoriks olla uimastite tarvitamine ning riskeerivale eluviisile kaldumine. Kuna isikut ei ole 2 aastat distsiplinaarkorras karistatud, näitab see, et ta oskab käituda. Tegemist on tööka inimesega, kes tahab lahti saada sellest ühiskonnast, kus ta aastaid viibinud on. Prokurör ei nõustu Erki Iiri tingimisi ennetähtaega vabastamisega, kuna isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii reaalse kui tingimisi vangistusega. Varasemalt on karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid pannud toime uued kuriteod. Lähedaste inimeste toetus ja töökoht on isikul olnud ka varasemalt, kuid nende asjaolude olemasolu ei ole takistanud uute kuritegude toimepanemist.

Kohtuniku seisukoht

Erki Iir mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. Erki Iir jäeti Harju Maakohtu 18.08.2008. a määrusega tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2008. a määrusega Tartu Maakohtu 18.08.2008. a määruse muutmata. Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 2 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 p 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Karistusaeg algas 16.12.2004. a ja lõpeb 15.02.2012. a. Käesolevaks ajaks on karistusajast kantud enam kui pool ning rohkem kui kuus kuud ja ringkonnakohtu määruse jõustumisest on möödas enam kui kuus kuud. Seega on kohtul olemas formaalne alus Erki Iiri tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Erki Iir on kriminaalkorras karistatud 9 korral; karistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ning ta on sooritanud uue kuriteo eelvangistuses viibimisel, mis näitab Erki Iiri ükskõiksust seaduste ja seega ka ühiskonna liikmete suhtes.

Korduvad rikkumised viitavad kõrgele impulsiivsusele ning nähtub, et kinnipeetav ei ole teinud piisavaid järeldusi ega korrektuure oma väärtushinnangutes. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus. Asjaolu, et lisaks kuritegude toimepanemisele on isik ka vangistuses reegleid rikkunud, ei veena kohut Erki Iiri edaspidises õiguspärases käitumises. Isik on vabaduses tarvitanud narkootilisi aineid, nautinud riskeerivat elustiili ning tunnistab, et on olnud tutvusringkonna poolt mõjutatav. Tutvusringkonda kuulub pigem negatiivse mõjuga isikuid.

Samuti näeb kinnipeetav ka ise, et tal on raskusi enesedistsipliiniga, mida näitavad korduvad rikkumised. Tartu Vangla materjalide kohaselt prevalveerib kinnipeetava hoiakutes egotsentrism ning väärtusbaasis materiaalsed väärtused. Probleemide tekkimisel kaldub isik süüdistama pigem keskkondlike tegureid, vähendades oma vastutust. Nimetatud omaduste tõttu on Erki Iiri poolt uue kuriteo toimepanemise oht olemas. Oht seisneb varalise ja füüsilise kahju tekitamises. Ohu ilmnemist on vangla kõige tõenäolisemaks pidanud siis, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi või narkootilisi aineid.

Kuna isik on varasemalt narkootilisi aineid tarvitanud, ei saa kohus garanteerida, et ta seda enam ei tee. Kuigi isikul on vabanedes olemas kindel töö ja elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik, ei ole need asjaolud varasemalt kuritegude toimepanemist seganud. Erki Iiri kuriteod enne vangistust ning rikkumised vangistuse ajal ei veena kohut tema edaspidises õiguspärases käitumises. Seega jätab kohus Erki Iiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Positiivsed on asjaolud, et kinnipeetav on tegelenud vanglas oleku ajal enesetäiendamisega ning läbinud vanglas erinevaid programme ja leidnud vanglas tööd.

Vastavalt KrMS §-le 426 lg 2 määrata, et Erki Iiri vanglast tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine toimub 6 kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus soovitab järgmise kuue kuu jooksul Erki Iiril hoiduda vangla kodukorra rikkumistest, et tõestada oma suhtumise muutumist õiguskorda ning jätkata enesetäiendamist.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb Erki Iirilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Peet Teidearu

Kohtunik