1-07-15547/29 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-15547 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat Leanika TAMM Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.E

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.E

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx

Karistuse kandmise algus 14.04.2008 ja lõpp 16.11.2010 RESOLUTSIOON Jätta T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt T.E-le

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus

menetluses osalemise eest 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni (s.h. tasu kohtulikus

menetluses osalemise eest 250 krooni, tasu OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kuuluva sõiduauto kasutamise eest 60 krooni, käibemaks 62 krooni).

Välja mõista T.E-lt kaitsjale

(vandeadvokaat Leanika TAMM) kohtulikus

menetluses osalemise eest 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni riigituludesse.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 23.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.E on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.04.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 5, 8, §200 lg.2 p.4, 9, §209 lg.2 p.1, 3, §215 lg.2

p.1 ja §274 lg.1 järgi. KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega mõisteti T.E-le karistuseks 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistust.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 12 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav õpib alates 2009 sügisest Viru Vanglas 10-ndas klassis, on osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsed oskused, osaleb noorteprogrammis

xxx poolt korraldatud kursustel Arvuti algkursus ja Autocad, osaleb korrapäraselt Viru Vangla usulises tegevuses ning kaplanite nõustamisel ja kasutab füüsilise vormi arendamiseks spordisaali. Kinnipeetav soovib elama asuda oma venna ja viimase

elukaaslase juurde, kellega suhted pidid olema head. Peres on kõik pojad

kriminaalkorras karistatud ja kõige vanem vend vabanes aasta tagasi vanglast

ennetähtaegselt. Vangla andmetel on esitatud xxx tõend, et isikul on vabanemise korral võimalus seal tööle asuda. Firma omanik on kinnipeetava vend, kes on hetkel ise käitumiskontrollil ja kelle kriminaalhooldaja väitel on isik emotsionaalselt

ebastabiilne, täidab katseaja tingimusi ebakorrapäraselt ja on probleemne klient.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kannab ka teist reaalset

vanglakaristust. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks ning kinnipeetava

käitumine vägivaldsemaks ja pidurdamatuks. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul muutunud ei ole. See näitab, et kinnipeetav ei ole aru saanud talle mõistetud karistuse tõsidusest ning ei ole teinud oma käitumises vastavaid korrektuure.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetavale lubab pakkuda võimaliku vabanemise korral nii moraalset kui materiaalset tuge vend T.E ja võimalik on tööle asumine vend Erko ehitusfirmasse, kuid vanem vend ei ole kinnipeetavale piisavalt positiivseks eeskujuks, kuna tal on aastase katseaja jooksul olnud väga palju probleeme käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Kinnipeetav ei oma varasemat

töökogemust ning ei ole huvitatud eriala omandamisest. Kuigi vend T.E koos

elukaaslasega on valmis kinnipeetava võtma enda juurde ja teda toetama, on vajalikud kinnipeetava poolt kindlate reeglite järgmine. Kui isik ei suuda vanglas täita korraldusi ning hoiduda probleemidest, ei pruugi ta ka kuulata venna elukaaslast. Vend töötab ise xxx tervete nädalate kaupa. Kriminaalhooldusametnik leiab, et antud aeg, mis kinnipeetav on viibinud vanglas, ei pruugi olla piisav, et kinnipeetav oleks

teinud piisavalt järeldusi mõistetud karistuse tõsidusest ja korrektuure oma

väärtushinnangutes. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on

järgmised: võimalik alkoholi liigtarvitamine; sõprade halb mõju; madal

konkurentsivõime tööturul; tööd garanteeriv vend on korduvalt kriminaalkorras

karistatud, vahetanud pidevalt elukohti, emotsionaalselt ebastabiilne; mõjutatavus ja kaasaminemine, arvestamata tagajärgi; vanglas jätkuv probleemne käitumine; võimalik

provotseeriv ja vägivaldne käitumine; puudub perekonna pikaajaline tugev ja positiivne tugi; kriminaalkorras kahel korral ja väärteo korras 10 korral karistatus. Positiivseks asjaoluks loeb kriminaalhooldusametnik kinnipeetava vend T.E soovi ja tahet aidata venda nii materiaalselt kui moraalselt, samas on vennal ametlik töö üle pika aja alles lühikest aega ning peres suurenevad kulutused õige pea seoses lapse sünniga.

3

Maakohtu istung

Kinnipeetav T.E taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et asub elama vend Tiidu juurde ja tööle vend Exxx juurde. Kinnipeetav seletas ka, et töö ajal nädala sees elab ta Exxx juures kusagil xxx, täpset kohta ei tea. Vend T.E perel sündis eelmisel nädalal laps, kas xxxöötab endiselt xxx, ta ei tea.

Prokuröri abi Aivar Lembit taotlust kinnipeetava vabastamiseks tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud.

Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm palus maaohtu istungil taotlus rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 13.11.2007 ja karistust on lõpuni 16.11.2010 jäänud kanda veel aasta.

Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud ja allutatud käitumiskontrollile, mille nõudeid ta täita ei suutnud ja pani katseajal toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab ta karistust viie erineva sätte järgi – KarS §199 lg.2 p.4, 5, 8; §200 lg.2 p.4, 9;

§209 lg.2 p.1, 3; §215 lg.2 p.1 ja §274 lg.1 järgi, sealhulgas ka I astme kuriteo toimepanemise eest. Pärnu Maakohtu 14.04.2008 otsusest nähtub, et kinnipeetav viibis

eelvangistuses perioodil 12.06.2007 – 09.10.2007. Uuesti vahistati ta 1 kuu

möödumisel 13.11.2007. Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et peale eelvangistusest vabanemist pani ta toime uue kuriteo. Vangistuses on kinnipeetavale

määratud 12 distsiplinaarkaristust, neist kõik aastatel 2008 – 2009. Kinnipeetava põhjendused selles osas maakohtu istungil, et kõikides üleastumistes ei olnud mitte

tema, vaid keegi teine süüdi, on paljasõnalised ja ennastõigustavad, kuna asja materjalidest ei nähtu süütegude vaidlustamist.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on

orienteeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetav ei ole õigustanud usaldust, läbinud

katseaja nõuetekohaselt ja käitunud ka vangistuses seaduskuulekalt. Maakohtul

puudub veendumus, et sellel korral on kinnipeetav selleks võimeline. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et vangistuses on jäänud kinnipeetaval viibida veel 1 aasta, 2008.aastal pani ta toime 7 distsiplinaarrikkumist ja 2009.aasta 5 kuuga juba 5.

4 Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu asub peale vabanemist elama, oma venna T.E elukoha. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab lisaks vennale ka

viimase elukaaslane ja nende hiljuti sündinud laps. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, on venna perel lähiajal plaanis elukohta vahetada, kuna seoses lapse sünniga jääb elamispind kitsaks.

Maakohus leiab, et kinnipeetava vabanemine vangistusest enne tähtaega eelnimetatud elukohta ei ole otstarbekas ja mõistlik. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et on venna elukaaslasega varasemalt tuttav ja täidab kindlasti kõiki reegleid, mis

venna pere talle kohaldab, ei ole maakohus selles veendunud. Kuna kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava vend ise töötab nädala sees xxx, puudub kinnipeetava üle sisuliselt igasugune järelevalve, kuna elukaaslane

on hõivatud alles sündinud lapse eest hoolitsemisega. Arvestades kinnipeetava minevikku, samuti Viru Vangla iseloomustuses viidatud iseloomustust (emotsionaalselt ebastabiilne, võimalik provotseeriv ja vägivaldne käitumine, karistatud Alkoholiseaduse

rikkumise eest), ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabanemise venna elukohta.

Kinnipeetav on nimetanud oma töökohaks, kuhu asub peale vabanemist tööle, oma vennale Exxx kuuluva xxx. Tegemist on Tallinnas asuva ehitusfirmaga. Nagu nähtub

kriminaalhooldusametniku arvamusest, on ka vend Exxx vanglast vabanenud

ennetähtaegselt, kuid katseaja tingimusi täidab ebakorrapäraselt ja probleemidega. Firmal ei ole pidevalt tööd, mistõttu on ka vend pidanud vahetama mitu elukohta.

Maakohus leiab, et arvestades vend Exxx olukorda, ehitusfirmade seisundit tänapäeva

majanduslikus situatsioonis, samuti kinnipeetava haridustaset, eriala-, kutseoskuse-, töökogemuse ja -harjumuse puudumist, ei ole usutav, et kinnipeetav leiab nimetatud firmas kogu katseaja vältel töökoha ehitajana. Lisaks sellele arvestab maakohus ka asjaolu, et kriminaalhooldust saab teostada vaid juhul, kui kriminaalhooldusametnikule on teada kindel aadress, kus kinnipeetav on kohtumääruse alusel kohustatud katseajal elama. Käesoleval juhul on kinnipeetav nimetanud küll vend T.E xxx

asuva korteri aadressi, kuid tegelikult selgus kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et seoses tööga tuleb tal elada vend Exxx juures, aga kus täpselt, seda ei osanud ta nimetada. Sellisel juhul ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik.

Viru Vangla iseloomustusest ja kinnipeetava enda seletustest maakohtu istungil nähtub, et täitmata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval üle 55 000 krooni.

Arvestades asjaolu, et asja materjalides puuduvad andmed selle kohta, millise

suurusega legaalne sissetulek on kinnipeetavale vabanemise korral garanteeritud,

samuti ehitusfirmade tänast seisukorda ja kinnipeetava karistatust muuhulgas varavastaste kuritegude eest, on olemas oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

5

Anne PALMISTE Kohtunik