2-18-10374/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2018.a Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-10374

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Trigon Asset Management hagi OLYMPIC

ENTERTAINMENT GROUP AS-i vastu 29.06.2018

aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Trigon Asset Management (registrikood

11339670, asukoht Pärnu mnt 18, 10141 Tallinn; e-post:

trigon@trigoncapital.com)

Hageja esindajad: vandeadvokaat Hannes Vallikivi (e-post:

hannes.vallikivi@derling.ee), vandeadvokaat Andres Siigur

(e-post andres.siigur@derling.ee), vandeadvokaat Priit

Lember (e-post: priit.lember@derling.ee)

Kostja: OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS

(registrikood 10592898, asukoht Pronksi tn 19, 10124

Tallinn, e-post: info@oc.eu)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Tauno Tark (e-post

tauno.tark@tark.legal)

Resolutsioon

1. Jätta aktsiaseltsi Trigon Asset Management hagi OLYMPIC ENTERTAINMENT

GROUP AS-i vastu 29.06.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.08.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega keelati OLYMPIC ENTERTAINMENT

GROUP AS-il aktsiakapitali suurendamine 29. juuni 2018 aktsionäride üldkoosolekul

vastuvõetud põhikirja punktide 4.7 ja 4.8. alusel ja nõukogu otsuste alusel OLYMPIC

ENTERTAINMENT GROUP AS-i aktsiakapitali suurendamiste äriregistrisse kandmine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud Aktsiaselts Trigon Asset Management kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista aktsiaseltsilt

Trigon Asset Management välja OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i kasuks

põhjendatud menetluskulu 8900 (kaheksa tuhat üheksasada) eurot, mis sisaldab riigilõivu

50 (viiskümmend) eurot ja õigusabikulusid 8850 (kaheksa tuhat kaheksasada

viiskümmend) eurot.

3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil Trigon Asset

Management tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8900 eurot) OLYMPIC

ENTERTAINMENT GROUP AS-ile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi Trigon Asset Management hagi OLYMPIC

ENTERTAINMENT GROUP AS-i vastu 29.06.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja esitas

avalduse, millega palub võtta vastu AS Trigon Asset Management hagi tagasivõtmine,

jätta 6. juulil 2018 esitatud hagi läbi vaatamata, määrata kindlaks menetluskulude jaotus,

jätta poolte menetluskulud nende enda kanda, sõltumata muude menetluskulude jaotusest

jätta OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i kanda menetluskulud, mis seonduvad

3. augusti 2018 kohtumäärust puudutanud määruskaebemenetlusega; kostja 5. septembri

2018, 12. septembri 2018 ja 18. septembri 2018 hagi tagamise tühistamise taotluste

menetlemisega; ja kostja 5. septembri 2018 vastuhagi ning sellele 25. septembril 2018

hageja poolt esitatud seisukohtadega. Hageja toob esile, et 12.10.2018 OEG börsiteate

kohaselt on OEG viinud lõpule väikeaktsionäridelt aktsiate ülevõtmise ning aktsiaseltsi

ainuaktsionäriks on Xxxx AS.

Määruse põhjendused

2. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud

hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta

kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata

määrusega. Kohus, tutvunud hagi tagasivõtmise taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seoses hageja poolt hagi tagasi võtmisega.

3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetluskulude

jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle ja lg 4

kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Kuivõrd hageja võttis hagi tagasi, tuleb juhindudes

TsMS § 168 lg-st 4 jätta menetluskulud hageja kanda.

4. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetlust lõpetavas määruses. Kostja palub määrata, et Olympic Entertainment Group

AS-le hüvitatavad menetluskulud on 155 328,85 eurot, mõista need välja aktsiaseltsilt

Trigon Asset Management Olympic Entertainment Group AS-i kasuks ning mõista

aktsiaseltsi Trigon Asset Management poolt tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt

Aktsiaseltsilt Trigon Asset Management Olympic Entertainment Group AS-i kasuks välja

viivis vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 alates menetluskulude hüvitise suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest

tulenevas määras. Kostja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest:

• Advokaadibüroost Sorainen lepinguliste esindajate tööga seonduvad kulud kokku

summas 44 331 eurot. Tsiviilasjale kulus kokku 193,60 tundi (0,1h = 6 min).

Esindajate keskmine tunnitasu on 229 eurot.

• Advokaadibüroost Weil, Gotshal & Manges LLP lepinguliste esindajate tööga

seonduvad kulud kokku 107 331,75 eurot. Tsiviilasjale kulus kokku 207,1 tundi (0,1h

= 6 min). Keskmine tunnitasu on 518 eurot.

• Õigusabi osutamisega seonduvad otsesed kulud summas 3 666,10 eurot.

5. Kostja põhjendab, et kuna huvitatud isikuteks on välisriigi äriühingud, Eesti asjakohased

õigusaktid põhinevad olulises osas välisriigi õigusel ning vastavat rakenduspraktikat

Eestis napib, oli vältimatult vajalik kaasata ka välisriigi õigusnõustaja. Kostja leiab, et

kaasatud Weil, Gotshal & Manges LLP advokaadid on kostja lepingulised esindajad

TsMS § 218 lg 1 mõttes. Hageja esitas vastuväite, et Weil, Gotshal & Manges LLP

advokaadid ei ole kohtumenetluses kostjat esindanud ja nad ei ole TsMS § 218 mõistes

lepingulised esindajad.

Kohus on seisukohal, et TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt välja teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes

juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Weil, Gotshal & Manges LLP

advokaadid ei ole kohtumenetluses kostjat esindanud ning nad ei ole TsMS § 218 mõistes

lepingulised esindajad. Weil, Gotshal & Manges LLP advokaate võidi kasutada

õigusnõustajatena, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega

Advokaadibüroo Weil, Gotshal & Manges LLP lepingulise esindajate tööga seonduvad

kulud summas 107 331,75 eurot ei kuulu hüvitamisele.

6. Kostja on menetluskulude nimekirjas toonud eraldi välja õigusabi osutamisega seotud

otsesed

kulud

summas

3666,10

eurot.

Kostja

otsesed

kulud

seonduvad

menetlusdokumentide tõlkimise ja hagi tagamise määruse vaidlustamisel tasutud

riigilõivuga. Seoses olulise ajasurvega on tõlkimisega tegelenud Soraineni juristi abid.

Tõlkekulud olid vältimatud, arvestades, et kostja tegelikud kasusaajad on välisriigi

ühingud ning kostjat esindas menetluses ka välisriigi advokaadibüroo.

Hageja esitas tõlkekuludele vastuväite. Dokumentide, suhtluse jms eesti keelest inglise

keelde ning vastupidi tõlkimine ei ole põhjendatud ega vajalik, sest kostja on eestlasest

juhatuse liikmetega Eesti äriühing, keda esindas Eesti advokaadibüroo. Tõlketöö ei ole

määratletav õigusteenusena ega ole hõlmatud TsMS § 175 lg-ga 1. Sellise „õigusteenuse“

osutamine on kostjat esindanud advokaadibüroole keelatud: advokatuuriseaduse § 40 lg 3

kohaselt ei või advokaadibüroo kaudu või vahendusel õigusteenust osutada isikud, kes ei

ole advokatuuri liikmed (v.a patendivolinikud). Kostja menetlusdokumendi punkti 7

kohaselt on teadmata ulatuses kostjale „õigusteenuse“ nime all teenust osutanud hoopiski

juristid, kes ei ole advokatuuri liikmed, kes ei tohi seetõttu sellist teenust osutadagi ning

kes ei ole ka kostja lepingulised esindajad antud kohtumenetluses.

Kohus on seisukohal, et kostja on eestlasest juhatuse liikmetega Eesti äriühing, keda

esindas Eesti advokaadibüroo ning tõlketöö advokaadibüroo juristide või juristide abide

poolt ei ole määratletav õigusteenusena. Informatsiooni vahetamine ja/või jagamine

tegelike kasusaajatele, huvitatud isikutele ja kostja omanikele ei ole käesoleva tsiviilasja

kohtumenetlusega seonduv kulu, kuna nimetatud isikud ei ole menetlusosalised.

Tulenevalt eeltoodust ei ole tõlkekulude hüvitamine põhjendatud ega vajalik.

Põhjendatud on hagi tagamise määruse vaidlustamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, mis

kuulub hageja poolt vastaspoolele hüvitamisele.

7. Kostja taotleb Advokaadibüroo Sorainen lepinguliste esindajate tööga seonduvate kulude

hüvitamist summas 44 331 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on

esitanud menetluses kokku 6 menetlusdokumenti:

1) 09.08.2018 määruskaebus Harju Maakohtu 03.08.2018 hagi tagamise määrusele

2) 24.08.2018 kostja seisukoht hageja 17.08.2018 vastusele

3) 05.09.2018 taotlus hagi tagamise tühistamiseks, vastus hagiavaldusele ja kostja

vastuhagi

4) 12.09.2018 täiendus kostja vastusele

5) 18.09.2018 seisukoht menetlustähtaja pikendamise osas

6) 02.10.2018 kostja seisukoht hagi tagamise tühistamise osas.

Eeltoodust nähtub, et sisulised menetlusdokumendid on ainult 05.09.2018 ja 12.09.2018

kuupäeva kandvad dokumendid, ülejäänud menetlusdokumendid on kõik menetluslikud

taotlused või seisukohad menetluslikele taotlustele.

8. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole kohus kostjalt küsinud seisukohta hageja 17.08.2018

vastusele (24.08.2018 menetlusdokument), menetlustähtaja pikendamise osas (18.09.2018

menetlusdokument) ja hagi tagamise tühistamise osas (02.10.2018 menetlusdokument).

Seega 6-st menetlusdokumendist 3 on esitatud kostja enda initsiatiivil. Riigikohus on

lahendi 3-2-1-158-12 p-s 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja kulusid, mis

tekkisid kassatsioonikaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonikaebusele vastama. Tulenevalt

Riigikohtu lahendist ja arvestades asjaolu, et kostja on nimetatud menetlusdokumendid

omal initsiatiivil esitanud, asub kohus seisukohale, et 24.08.2018, 18.09.2018 ja

02.10.2018 menetlusdokumentidega seotud kulu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole

põhjendatud ja vajalik.

9. Hageja on esitanud vastuväited järgmistele lepinguliste esindajate toimingutele:

börsiteadete koostamine ning kohtumenetlusest avalikkuse teavitamine ei ole õigusteenus,

mis oleks seotud kostja esindamisega käesolevas kohtumenetluses (tegevused 13.08.2018,

14.08.2018, 16.08.2018, 05.09.2018, 22.10.2018 jm); aktsiate väärtuse analüüs ei ole

seotud käesoleva kohtumenetlusega (esindajate tegevused 03.09.2018); 10. septembri

2018 OEG üldkoosoleku ja sellel osalenud isikute esindusõigusega seonduv ei puutu

käesolevasse kohtumenetlusse (kostja esindajate tegevused 06.09.2018); kostja esindajad

on kulutanud kümneid tunde suhtlemiseks ja nõupidamiseks advokaadibürooga Weil,

Gotshal & Manges LLP. Nimetatud advokaadibüroo ei ole kostja (esindajate klient) ega

kostja lepinguline esindaja. Käesolev kohtumenetlus toimus Eestis, Eestis asuvate ja

registreeritud menetlusosaliste vahel ning Eesti õiguse alusel. Kui kostja vajas lisaks enda

lepingulistele esindajatele täiendavat kohtumenetluse - välist õigusteenust, oli see tema

vaba valik. Kostja esindajad on perioodil 02.10.2018-18.10.2018 kulutanud 25,9 töötundi

kompromissi arutamisele ja hageja kompromissiettepanekutele vastamisele. Kostja

vastused ja seisukohad kompromissi osas piirdusid lühikeste e-kirjadega 2., 4. 5. ja 18.

oktoobril 2018. Põhjendatud ja vajalik ajakulu eeltoodud tegevusteks ei saa ületada 5

tundi. Hageja vastav ajakulu oli 4,5 tundi.

Kohus nõustub hagejaga, et börsiteadete koostamine, kohtumenetlusest avalikkuse

teavitamine, aktsiate väärtuse analüüs, 10.09.2018 OEG üldkoosoleku ja sellel osalenud

isikute esindusõigusega seonduv, suhtlemine ja nõupidamine advokaadibürooga Weil,

Gotshal & Manges LLP ei ole seotud kostja esindamisega käesolevas kohtumenetluses,

mistõttu ei ole selle kulu väljamõistmine põhjendatud.

10. Kostja menetluskulude nimekirja lisa 1 kirjed on välja toodud kuupäeva põhiselt ja

seetõttu sisaldavad mitmeid erinevaid toiminguid. Õigusteenust, mis sisaldab muuhulgas

määruskaebuse koostamisega seotud toiminguid on tehtud kokku mahus 26,2 tundi ning

hagi vastuse ja täiendava vastuse koostamisega seotud toiminguid on kokku 100,5 tundi.

Toimikust nähtub, et 09.08.2018 menetlusdokumendi sisuline osa moodustab 4 lehekülge,

05.09.2018 menetlusdokumendi sisuline osa moodustab 13 lehekülge (ilma vastuhagi

osata) ja 12.09.2018 menetlusdokumendi sisuline osa 1,5 lehekülge.

Kohus arvestades eeltoodut, esitatud hagi ja koostatud menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, suhtlemist esindatavaga, kohtuväliselt peetud läbirääkimisi kompromissi

sõlmimiseks, on seisukohal, et määruskaebusega seotud toimingute põhjendatud ja vajalik

ajakulu on 13 tundi, hagi vastuse ja täienduse ajakulu 41 tundi ja kompromissiga seotud

läbirääkimiste pidamine 5 tundi.

11. Avalduse kohaselt osutasid kostja lepingulised esindajad õigusabi teenust keskmiselt

hinnaga 229 eurot/tund. Kostja on välja toonud, milliseid tunnihindasid kohus on

advokaadibüroo Soraineni advokaatide puhul varasemalt lugenud põhjendatuks. Kostja

põhjenduste kohaselt on nõue esitatud Eesti ühe suurima noteeritud äriühingu vastu, millel

on palju välisriikidest pärit huvitatud osapooli. Hagi tagamine põhjustas kostjale olulist

kahju. Hagi esitati ajal, mil kiire ning läbimõeldud reageerimine hageja ja kohtu

tegevusele oli määrava tähtsusega seoses käimasoleva väikeaktsionäride aktsiate

ülevõtmisprotsessiga. Täiendavalt, arvestades tegelike kasusaajate ning huvitatud isikute

rahvusvahelist päritolu, kaasnes menetlusdokumentide kiire eesti-inglise-eesti keelde

tõlkimise vajadus ning sellest tulenevalt tavapärasest suurem ressursikulu. Eesti õiguse

eripärasid oli vaja selgitada ka välisriigist pärit huvitatud isikule, kes ei ole Eesti

õigussüsteemiga sama tuttav kui riigisisesed menetlusosalised.

Hageja esitas tunnitasule ja nelja esindaja kasutamisele vastuväite. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus ei ole oma

praktikas pidanud üldjuhul põhjendatuks tunnitasu, mis ületab 150 eurot (käibemaksuta).

Hageja esindajate võrreldava töö tunnitasu on hageja nimekirjadest nähtuvalt olnud 150

eurot. Puudub põhjus pidada kostja põhjendatud tunnitasu määraks suuremat summat.

Hageja möönab, et käesolev vaidlus on olnud nüansside rohke ja ressursimahukas, kuid

vastavalt TsMS § 175 lg 3 ei ole põhjendatud nelja lepingulise esindaja kasutamine ning

kõigi nelja esindaja kulude hüvitamine. Hagejat esindas menetluses kolm lepingulist

esindajat (kes suures osas üksteise tegevusi ei dubleerinud). Ka kostja puhul tuleks lugeda

põhjendatud esindajate arvuks kolme esindajat, seetõttu tuleb kohtul kostja

menetluskulusid ¼ võrra vähendada.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on kohtumenetluse kestel läbivalt kasutanud kolme

lepingulise esindaja teenust, neljas lepinguline esindaja liitus kohtumenetlusse 19.09.2018

(kd II, lk 4). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 p 25 asunud seisukohale, et üldjuhul ei

saa põhjendatud ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu praktikas on peetud mõistlikuks tunnitasuks

(ilma käibemaksuta) lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot, 3-2-

1-120-16 – 150 eurot, 3-2-1-115-14 – 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot. Kuigi

eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski

indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas.

Ühe advokaadibüroo tunnitasud võivad olla küll üheks kriteeriumiks, kuid keskmine

tunnihind kujuneb ikkagi erinevate advokaadibüroode tunnitasude määrade alusel. Nagu

eespool välja toodud, oli kostjaks Eesti äriühing, mille seaduslikud esindajad olid

eestlased, kohtumenetlus toimus Eesti õiguse alusel, esitatud dokumendi sisaldasid

valdavalt menetluslike taotlusi või seisukohti menetluslikele taotlustele. Välisriigist pärit

huvitatud isikud ei olnud menetlusosalised ja seetõttu ei ole ka nendega seotud

õigusteenus käesolevas menetluses hüvitatav. Kiiret reageerimist võimaldas kostjal

esindajate paljusus. Kohus arvestades eeltoodut ja seda, et sisuliste aruteludeni

kohtumenetluse kestel ei jõutudki, leiab, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks

tunnihinnaks 150 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd mitme advokaadi poolt koostatud

dokumendi või muu menetlustoimingu puhul on keeruline iga advokaadi personaalset

panust välja tuua, siis hindas kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust toimingu põhiselt.

Arvestades ajakulu ja tunnihinda on põhjendatud ja vajalik õigusabi teenus 8850 (59*150)

eurot.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral,

eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega

sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuna kohus

käesoleva määrusega jätab hagi läbi vaatamata hagi tagasivõtmise tõttu, on hagi tagamise

alus äralangenud ja hagi tagamise abinõud tuleb tühistada.

13. TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik