1-08-4758/12 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-4758 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.U

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.U

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub

Karistuse kandmise algus 13.04.2009 ja lõpp 21.03.2010 RESOLUTSIOON

Vabastada E.U (isikukood

xxx) temale Viru Maakohtu 09.03.2009

määrusega mõistetud karistuse kandmisest

tingimisi enne tä

htaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata E.U-le katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada E.U katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

2 loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada E.U katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna T

öötukassas arvele hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vangistusest vabanemisest -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud

isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

Määrata E.U kriminaalhooldusele

Viru Vangla kriminaal

hooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada

E.U

karistuse

kandmisest Viru Vanglas

peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

E.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.04.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud, mis asendati

üldkasuliku tööga 240 tundi. KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega jäi E.U lõplikuks karistuseks üldkasulik töö 730 tundi tegemise tähtajaga 24 kuud. Viru Maakohtu 09.03.2009 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati E.U poolt ärakandmata karistus 11 kuud 9 päeva vangistust täitmisele.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osales Viru Vanglas sotsiaalprogrammis Tööalane

nõustamine vanglas. Kinnipeetav ei ole avaldanud soovi asuda omandama kutseharidust ega üldharidust. Viru Vanglas viibib kinnipeetav avavangla osakonnas. Registri Täitis andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi summas 125 576, 03 krooni. Kinnipeetava suhted ema ja kasuisaga stabiilsed ja regulaarsed, elukaaslasega suhtleb telefoni ja kirja teel, soovib abielluda ja elukaaslase lapsed lapsendada. Kinnipeetaval on sõpru, kellega sooviks suhted lõpetada. Kinnipeetav tunnistab, et alkoholijoobes ei

3

suuda ennast kontrollida. Reaalset vangistust kannab esimest korda, karistus oli pööratud täitmisele käitumiskontrolli nõuete rikkumise pärast.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava käitumine on vangistuse ajal olnud väga positiivne ning ta on avaldanud soovi end parandada. Kinnipeetaval on pärast vabanemist olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: alkohol, tööpuudus, põhihariduse ja eriala

puudumine, võlgnevused. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata

vabanemise korral süüdimõistetule järgmised lisakohustused: heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega.

Maakohtu istung

Kinnipeetav E.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on teadlik 1-aastasest katseajast ning nõus täitma kõiki kriminaalhooldusametniku poolt esitatud lisakohustusi.

Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et E.U tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused E.U vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal hetkel karistust kohtumääruse järgi, millega pöörati täitmisele karistus, kuna E.U ei sooritanud kahe kohtuotsusega talle mõistetud üldkasuliku töö tunde. Kandmata karistusest 11 kuud 9 päeva on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 7 kuud vangistust, kandmata on veel 4 kuud.

Kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, viibib ta vangistuses esimest korda. Vangistuses on kinnipeetav käitunud positiivselt, distsiplinaarkaristused puuduvad.

4 Vangistuses vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus hetkel elab kinnipeetava elukaaslane koos oma kahe alaealise lapsega.

Kuigi garanteeritud töökoht vabanemise korral kinnipeetaval puudub, nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et kinnipeetav soovib koheselt asuda tööle samasse

ettevõttesse, kus töötab tema elukaaslane. Vangistuse ajal on kinnipeetavat lisaks

elukaaslasele majanduslikult toetanud ka ema. Maakohus leiab, et esialgset

majanduslikku toimetulekut aitab suurendada ka lisakohustuse panemine – asuda teatud tähtajaks tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas. Viru Vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Tööalane nõustamine vanglas.

Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, moodustavad kinnipeetava sotsiaalse

lähivõrgustiku eelkõige kinnipeetava elukaaslane koos alaealiste lastega ja

kinnipeetava ema koos oma elukaaslasega. Kuigi kinnipeetavat on kahel korral karistatud KarS §121 järgi, ei leia maakohus, et antud asjaolu oleks takistuseks tema vangistusest vabastamiseks ennetähtaegselt ja tekitaks ohtu elukaaslasele või viimase lastele. Tegemist on perega, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust, elukoht ja suhted on kriminaalhooldaja poolt kontrollitud ning kinnipeetava enda seletustest nähtub, et tema suhted elukaaslase lastega on väga head ja ta soovib neid lapsendada.

Maakohus leiab, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada eelkõige kriminaalhooldaja seisukohaga, kuna tema on

just see isik, kes hakkab vangistusest enne tähtaega vabanenuga reaalselt tööle. Käesolevas asjas esitatud kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et ta toetab

kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ja leiab, et viimane sobib kriminaalhooldusele.

Arvestades eeltoodut ning kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta, leiab

maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud E.U vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on tema üle võimalik vastavalt KarS §76 lg.4 teostada kriminaalhooldust veel terve aasta. Kuigi tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud küll korduvalt, kuid

reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, leiab maakohus, et järelevalve vabanemise korral on siiski vajalik.

Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb E.U-le vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg 1 aasta. Nimetatud katseaja pikkusest on kinnipeetav teadlik ja kinnitas maakohtu istungil, et on selle määramisega nõus.

Sellel ajal allutatakse E.U KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või

õppimiskoha vahetamiseks.

5

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et kinnipeetavale tuleb panna katseajaks järgmised lisakohustused KarS §75 lg.2 p.2, 4 ja 7 järgi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe ku

jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panemise on vajalik seoses sellega, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav tunnistanud oma probleeme alkoholiga ja seda, et alkoholijoobes on tal end raske kontrollida, ka viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kuna joobeseisund soodustab pidurdamatu käitumise

teket, on uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks vajalik igasuguse joobeseisundi vältimine. Tööle asumine või enda töötuna Töötukassas arvele võtmine suurendab majanduslikku toimetulekut ja vähendab seega ka eelkõige varavastaste

kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

korduvalt, on põhjendatud talle lisakohustuse panemine, mis on seotud teiste

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

kohtumise

keeluga

ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Suhtlemine kriminaalkorras karistamata isikutega aitab kinnipeetaval väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute

kuritegude riski. Kriminaalhooldusametniku arvamuses nimetatud lisakohustuse panemist, mis on seotud kahju hüvitamise kohustusega, ei pea maakohus vajalikuks ega põhjendatuks.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik