2-18-13302/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-13302 Tsiviilasi Anna Agafonova hagi Agnessa Pillmanni vastu omandiõiguse tuvastamiseks. Hagi menetlusse võtmata jätmine. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 14. novembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anna Agafonova määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Anna Agafonova (hageja), ik XXXX; esindaja Liudmila Bogdanova

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 14. novembri 2018 määrus. 2. Saata asi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS 1. Anna Agafonova (hageja) esitas 5. septembril 2018 hagi Agnessa Pillmanni (kostja) vastu, milles palus tuvastada omandiõiguse kaevule. Hagi kohaselt ostis hageja 1977. aastal XXX majavalduse, kus asus ka kaev. Omanik hoidis kaevu kohases seisundis ja kandis kaevu hoolduse kulusid. Hageja loal kasutas kaevu ka naaber. Narva linn kinnitas geodeesiaplaani, mille kohaselt asub kaev naaberkinnisasjal. X kinnisasja omanik kasutab kaevu ebaseaduslikult.

2

2. Viru Maakohus jättis 14. novembri 2018 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlusalune kaev on piirirajatis asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 151 lg 1 tähenduses. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et juhul, kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses sõltumata asja kuuluvusest. Kahe kinnistu piiril paiknev kaev vastab AÕS § 151 lõikes 1 toodud piirirajatise tunnustele. Selline rajatis loetakse naabrite ühiskasutuses olevaks. Tuvastushagi esitamisel tuleb lähtuda õiguskaitsevajadusest, mis väljendub selles, kas tuvastushagi alusel tehtud otsusega on võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust tagada ning välistada sellega vajadus edasisteks menetluseks. Käesoleval juhul ei piisa vaid tuvastushagist poolte vaidluse lõplikuks lahendamiseks ning hageja peaks koos tuvastushagiga esitama kohtule ka täiendava sooritusnõude, nt kaevu kasutamise korra kindlaksmääramiseks või kinnisasjade piiri kindlaksmääramiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis maakohus vääralt, et kaev on piirirajatis AÕS § 151 lg 1 tähenduses; 2) tõendas hageja, et ta omandas kaevu. Ka kinnistusraamatus oli märge, et kaev kuulub hagejale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 16. oktoobri 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadetakse asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 371 lg 2 punkti 2. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt ka RKTKm 2-17-8939, p 20, 3-2-1-146-16 p 9). Seetõttu ei saanud maakohus tuvastada ka seda, et kaev on piirirajatis. Piirirajatise tuvastamine eeldanuks tõendite hindamist. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi on hageja väidete õigsust eeldades võimalik rahuldada, kuna omandiõigust on võimalik tuvastada (TsMS § 368 lg 1). Omandi tuvastamise vastu on õiguslik huvi, kuna omandiõigus annab hagejale täieliku õigusliku võimu asja üle (sh õiguse asja vallata, kasutada ja käsutada, vt AÕS § 68 lg 1). Kui esineb kahtlus menetlusse võtmisest keeldumise aluste olemasolus, tuleb asja menetleda. 6. Maakohus rikkus hagimenetluse dispositiivsuse põhimõtet (TsMS § 5 lg 1 ja 2), kui märkis, et hageja peaks esitama ka sooritusnõude. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 5 lg 2). Siiski peab kohus eelmenetluse käigus selgitama välja, mis on hageja nõue (TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4, TsMS § 392 lg 3, TsMS § 351). Muu hulgas peab kohus eelmenetluses selgitama välja,

3

kas hageja taotleb kaevule omandiõiguse tuvastamist tema kinnisasja osana või võõral kinnisasjal asuva tehnorajatisena. Kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351; vt ka RKTKo 3-2-1-145-14, p 15). 7. Seega peab maakohus pärast asja menetlusse võtmist esmalt esitatud nõude kvalifitseerima, arutama pooltega nõuete materiaalõiguslikke aluseid ja selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled lähtuvalt nõude võimalikest materiaalõiguslikest alustest tõendama. Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigussuhte kvalifitseerimisel (TsMS § 436 lg 7). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimisja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Selgitamiskohustus ei tähenda aga seda, et kohus peab hagejale tegema ettepaneku teise esemega hagi esitada või abistama hagejat parima tulemuse saavutamisele suunatud nõude koostamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi