1-07-2174/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 16. novembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-2174 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Katrin Lindpere Tõlk Antonina Muravjova Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

E.M (isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx) Kaitsja - RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta E.M temale Viru Maakohtu 18. detsembri 2007 aasta otsusega

kriminaalasjas nr 1-07-2174 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja

lõppemist elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega tunnistati E.M süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 263 p 1,4 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud karistusest raskeima osalise suurendamise teel 4 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistus 01-03.11.2006, seega ärakandmisele kuulus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 29.05.1998 otsuse ja Harju Maakohtu 25.07.2006 määrusega 1 aasta 2 kuud mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati Viru Maakohtu 13.11.2007 vahistamismääruse alusel vahistamine 13.11-17.12.2007 ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.2007. a ja lõpeb 09.09.2011. a.

E.M on esitanud taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus on avanenud 10.10.2009. a.

E.M on varasemalt kohtulikult karistatud viiel korral.

Kriminaalhooldaja ei nõustu E.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Isik

ei suutnud varem täita käitumiskontrolli nõudeid. Olles vabastatud vanglast tingimisi enne

tähtaega, arvab kriminaalhooldaja, et E.M ei suuda ka edaspidi järgida

elektroonilise järelevalve ja ennetähtaegse vabastamise kontrollnõudeid. Uue kuriteo

toimepanemise risk on olemas. Kui kinnipeetav on nõus endale võtma kriminaalhooldaja poolt pakutud lisakohustused, arvestades, et isikul on kindel eluja töökoht ning dokumendid, siis ei välista kriminaalhooldaja tingimisi ennetähtaegse vabastamisega nõustumist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu soovib vangistusest enne tähtaega tingimisi elektroonilise valve alla vanglast vabaneda. Kinnipeetav otsustas enda sõnul loobuda alkoholist ning tähtsaks on saanud pere ja töö. Prokurör ei nõustu E.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna

isikut on karistatud 1998. a tapmise eest; nimetatud karistuse kandmisel pöörati karistus täitmisele, sest ta ei täitnud kriminaalhooldusosakonna kohustusi ning pani toime uue kuriteo. Seega ei suudaks ta vabaduses täita kontrollnõudeid ja võib panna toime uue kuriteo.

Kohtuniku seisukoht

E.M mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS 76 lg 2 p 1 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik

nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve

kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.2007. a ja lõpeb 09.09.2011. a.

Käesolevaks ajaks on karistusajast kantud enam kui pool ning E.M on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus E.M-i

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.M-i on kriminaalkorras karistatud 5-l korral; korduvalt on teda karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest (1 tapmine ja 2 röövi). Viimase teo pani isik toime, olles

vanglast vabastatud tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav rikkus katseajal

käitumiskontrollinõudeid ja hoidus kõrvale kriminaalhooldusest. Arvestades eeltoodut

puudub kohtul veendumus selles, et E.M on oma suhtumist ja käitumist muutnud, sest tema teod ei kinnita seda.

Viimane kuritegu on E.M-i poolt toime pandud grupiviisiliselt alkoholijoobes

vägivalla kasutamisega. Kriminaalhooldaja andmetel oli E.M kogu katseaja jooksul suhelnud kriminaalkorras karistatud isikuga, eirates kohtu poolt antud kohustust mitte

suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nad töötasid koos ja elasid mõlemad

kommunaalkorteris aadressil xxx. Järelikult ei saa välistada sellise olukorra kordumist

edaspidi. Enne vangistust kuritarvitas kinnipeetav alkoholi. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vangla materjalide kohaselt on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ja viibib seltskonnas, kus pooldatakse kuritegelikku käitumist.

Kriminaalhooldaja on seisukohal, et kinnipeetaval on pikaajalise vangistuse jooksul

kujunenud kriminaalsed hoiakud; minevikus on käitunud riskeerivalt ja impulsiivselt, mõtlemata oma teo võimalikele tagajärgedele.

Kuigi isikul on vabanedes olemas kindel eluja töökoht, on kohus eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et kinnipeetav ei ole sobilik kriminaalhoolduseks ning jätab E.M-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Peet Teidearu Kohtunik