1-18-9629/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

07. detsembril 2018.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova juuresolekul

abiprokurör osavõtul

Katrin Tron

arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

A.E (ik XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus töötab ; xxx, elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi üks, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas

A.E süüdistatakse selles, et tema

juhtis tahtlikult 25.08.2018 kell 13.52 Harjumaal

Tallinnas, xxx xxx juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundidis

((narkojoove) (EKEI uuringuakti nr 1212T kohaselt uuritaval A.E-lt on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: tetrahüdrokannabinooli ( THC) metaboliit, tetrahüdrokannabinool ( THCCOOH), amfetamiin, metamfetamiin). Sellise käitumisega rikkus

A.E liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega pani A.E toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

J

ja tema uhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Katrin Tron, süüdistatav A.E kaitsja Toomas Laanemaa

käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest A.E-le

424 lg 1

karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata täitmisele, kui A.E 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. .

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru Kriminaalasi nr. 1-18-9629

saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub A.E temale KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub KrM

A.E-lt S § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o.

750 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb A.E-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 120 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb A.E tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. tul tekkinud kulu kokku A.E-lt eb välja mõista joobeseisundis tuvastamisega summas 219 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1089 eurot tuleb A.E tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90,75 eurot.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 3,4, 312; § 313; § 315; KarS § 1,3, § 78 p 1

73 lg , 50 lg 1 p 1 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi A.E § järgi ja mõista karistuseks vangistus tunnistada KarS 424 lg 1

6 kuud.

KarS A.E § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane 1 aastase pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.E-le määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.12.2018.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

3 kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on A.E kohustatud viie tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist loovutama juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud Välja mõista A.E-lt

750 eurot sundraha, kaitsjatasu 120 eurot ja joobetuvastamise kulu

219 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1089 sest eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumi igakuiselt vähemalt 90,75 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse e- A.E-le posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik