2-18-2016/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2016

Tsiviilasi

R Pi hagi R Pi vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R P (isikukood xxxx), seaduslik esindaja K V

(isikukood xxxx, elukoht xxxx),

Hageja lepinguline esindaja Keiu Roosimägi (e-post

info@claudiuslaw.com)

Kostja R P (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post

xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.09.2018, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R Pilt R P kasuks igakuine elatis 192 eurot kuus alates 07.02.2018 kuni

R P täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.

3. Igakuine elatis tuleb tasuda K V pangakontole nr xxxx Xxxx märksõna „elatis“

viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

4. Kõik kostja R Pi ja tema ema M Pi poolt hagejale menetluse kestel alates 7.02.2018

makstud elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Jätta rahuldamata R P hagi R P vastu tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes ühe

aasta eest enne hagi esitamist summas 2 855 eurot.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus kostja korrale kutsumiseks ning taotlus kohustada

kostjat tasuma viivist.

7. Jätta rahuldamata hageja taotlus kuulutada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

8. Jätta Harju Maakohtu 08.02.2018 määrusega samas tsiviilasjas kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

Menetluskulude jaotus

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on K V (edaspidi hageja seaduslik esindaja) ja R P (edaspidi kostja)

suhtest sündinud laps R P (edaspidi hageja). Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

Vanemad koos ei ela, hageja elab koos emaga. Harju Maakohtus on algatatud tsiviilasi nr 2-

18-1077 taotlustega lõpetada vanemate K V ja R Pi ühine hooldusõigus lapse R P suhtes ja

anda hooldusõigus täielikult üle avaldajale, alternatiivselt lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus üle avaldajale osas, mis puudutab lapse

viibimiskoha määramise õigust territoriaalselt piiramatult (alternatiivselt piiratud Euroopa

Liiduga), samuti lapse tervise, hariduse ja varahooldusega seotud küsimustes. Kostja ei osale

lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel alates juunist 2016, sh PKS § 100 lg 1 teises lauses

sätestatud muul moel. Kostja ei osale hageja kasvatamisel ega tunne hageja käekäigu ja

heaolu vastu ka mingisugustki huvi.

2. Hageja palub välja mõista kostjalt välja elatis 250 eurot kuus hagejale alates 7. veebruarist

2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eelnevalt nimetatud elatis suureneb, kui suureneb

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Sellisel juhul tasub kostja hagejale

elatist pool eelnimetatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb tasuda K V pangakontole nr

xxxx Xxxx, märksõna „elatis“ viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Samuti

palub hageja kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt alates 5.

veebruarist 2017 kuni 6. veebruarini 2018 summas 2 855 eurot. Hageja palub kohtul

tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ning jätta kõik menetluskulud, sh hageja võimalikud

kulutused õigusabile, kostja kanda.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et asjas ei oma juriidiliselt tähtsust, et poolte

vahel „ei ole kunagi toimivat suhet olnud. Samuti ei oma asjas tähtsust kostja isiklik pereelu

ja hageja ning kostja tehingud ja toimingud (ülalpidamised vms), mis on leidnud aset enne 5.

veebruar 2017, sest hageja nõuded kostja vastu algavad õiguslikult alates 5. veebruar 2017.

Hageja teostab oma õigusi oma seadusliku esindaja ehk ema kaudu. Juhul, kui ema ei kaitseks

lapse õigust saada ülalpidamist, rikuks ema hooldusõiguslikke põhimõtteid. Käesolevas asjas

ei esine selliseid mõjuvaid asjaolusid, mille kohaselt kostja võiks vabaneda oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest ja seda PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses. Asjas ei oma

juriidiliselt tähtsust, et „2015 aasta sügisel võttis kostja pangalaenu, et osta kodu. Kostja peab

oma elu korraldades arvestama, et esimesena peab ta täitma ülalpidamiskohustusi alaealiste

bioloogiliste või lapsendatud laste suhtes ja alles seejärel teiste isikute ees (elukaaslase laps

varasemast kooselust, elukaaslane jne) ja alles seejärel teeb muid toreduslikke kulutusi (võtab

laenu vms). Asjasse ei puutu juriidiliselt, et kostjal on uus pere, keda ta peab nö samuti üleval

pidama. Hageja ei pea tõendama kulutusi, kui ta nõuab elatist miiniummääras. Seda tulenevalt

Riigikohtu seisukohast.

4. 13.04.2018 menetlusdokumendi kohaselt on hageja ülalpidamiskulud ühes kuus järgmised.

Eluasemekulud: kommunaalid, laen, intressid, kindlustus (632 eurot jaguneb nelja vahel) 158

eurot; kulutused toidule 150 eurot kuus; kulutused transpordile: auto liising, kindlustus,

kasko, diisel =338+15+39+150=542 eurot (laste kool, huviüritused, sünnipäevadele minekud

jms) 135 eurot; sidekulud: telia kodused (jaguneb neljale) ja mobiilsed teenused (ema ja lapse

pakett jaguneb kahele) (41+40 eurot) 30 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused

hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: summa mis kulub

klassivälistele tegevustele, jooksvalt vajaminevatele materjalidele kooli, näiteks käsitöö ja

kodunduse tundidesse 60 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot. Kokku on hageja

kulud ühes kuus 633 eurot, ühe vanema kulu on 316,50 eurot. 5.09.2018 esitatud arvestuse

kohaselt olid hageja kulud augustis 2018 964,36 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. K V ja kostja vahel ei ole kunagi toimivat suhet olnud. Tegemist oli nn. ”uheöösuhtega”,

mille tagajärjel sundis hageja. Hageja hooldusõigus on täielikult hageja seaduslikul esindajal

Harju Maakohtu 14.02.2018 määruse alusel (tsiviilasi nr 2-18-1077). Kostja ja hageja ei ole

koos elanud ühtegi päeva. Hageja ja kostja pole omavahel praktiliselt suhelnud viimased xxxx

aastat. Näinud on peaaegu xxxx aasta jooksul paaril korral, kui hageja on olnud kostja emal

külas ja kostja on samal ajal emale külla läinud. Ainus, millepärast hageja seaduslik esindaja

on kostjaga telefoni või emaili teel ühendust võtnud on see, et ta on vajanud kostja allkirja

mingile dokumendile. Kostja ema, M P on hagejale maksnud xxxx aasta jooksul 50 eurot

kuus sularahas kokku u 7 aastat. Kostja maksis alimente esimesed 2-3 aastat regulaarselt.

Järgmised 3-4 aastat elas hageja lapsega kostja ema korteris täiesti tasuta ja kostja alimente ei

maksnud. Peale seda maksis kostja u aasta ja täielikult lõpetas maksmise 2015. aasta alguses.

Hageja ei teinud sellest probleemi ja kõik elasid oma elu. Kostja on loonud omale pere 6

aastat tagasi. Peaaegu 2 aastat tagasi sundis kostja perre tütar. Esimene poisslaps on kostja

peres juba peaaegu xxxx aastane. Samuti on hageja loonud omale oma pere ja sünnitanud oma

teise lapse. Kostja oli arusaamisel, et hageja elab oma elu ja saab sellega suurepäraselt

hakkama. Lõpetas suuresti tänu kostja ema abistavale käele ülikooli ja on endale välja

võidelnud väga hea töökoha, kus tema palk on ilmselt kõvasti üle keskmise. Hageja ei ole

enne kohtusse pöördumist kordagi nõuet esitanud, olenemata, et kostja ei ole kunagi

regulaarselt elatise maksmise kohustust täitnud. 2015 aasta sügisel võttis kostja kodu

ostmiseks pangalaenu. Kostjal ei ole mitte kuskilt võtta suuremat sissetulekut ja ka

väljaminekud ei ole enam kostjast sõltuvad.

6. Kostja pere kuulub xxxx mõistes keskklassi, kes on suhteliselt madalapalgalised. Xxxx on

Eesti mõistes suured palgad aga kui sa oled siia reaalselt ka kodu rajanud, siis maksud on

Eestiga võrreldes neljakordsed. Ja veel võttes arvesse xxxx seadusi, kus ütleb, et peale

suuremate maksude maksmist (nt. pangalaen, üür jne) peab igapäevasteks kulutusteks (söök,

riided, ravimid, hügieen jne.) kätte jääma ühele täiskasvanule 417 eurot, esimesele lapsele 309

eurot ja teisele 284 eurot kuus. Kokku teeb see 1 427 eurot kuus. Kostja perele jääb aga nelja

peale kokku kätte pea kaks korda vähem, seega 500 eurot kuus. Kostja palub kohtul

arvestada kostja ja lapsevahelise olematu suhtega, mitte tugineda ainult seadustele ning

arvestada, et kostjal on 4-liikmeline pere kelle ees tal on suured kohustused. Hageja on

saanud kõik need aastad kostja ema, M Pi poolset materiaalset, kui ka füüsilist ja vaimset

tuge, siis palub kostja mitte rahuldada hageja nõuet seoses ülalpidamiskohustuse tagasiulatuva

nõudega alates 5. veebruarist. Kostja palub kõik menetluskulud nii hageja kulutused oma

esindajale, kui ka kulutused kohtule, jätta hageja K V enda kanda.

7. 1.10.2018 esitatud menetlusdokumendis leiab kostja, et hageja põhjendatud kulud augustis

2018 on kokku 235 eurot, millest toidukulud on 130 eurot, Telia mobiilsed teenused 10 eurot,

kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused juuksurile ja hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused

koolikohustuse täitmiseks 20 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Hagi on osaliselt

põhjendatud igakuise elatise nõudes. Hagejate nõue tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes

ühe aasta eest enne hagi esitamist, so perioodi 5.02.2017 kuni 6.02.2018 eest rahuldamisele ei

kuulu.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on

ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohtule esitatud sünnitunnistusega on

tõendamist leidnud, et xxxx sündinud R P on R Pi ja K V alaealine laps (tl 9). Seega on

kostja hageja isa ning hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et juriidiliselt ei oma tähtsust asjaolu, et hagejate vanemate vahel ei ole kunagi

toimivat suhet olnud. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hageja isana kohustatud hagejale

ülalpidamist andma. Hageja palub alates hagi esitamisest, so alates 7.02.2018 kostjalt välja

mõista igakuine elatis miinimummääras 250 eurot hageja täisealiseks saamiseni ning määrata,

et elatis suureneb, kui suureneb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.

10. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hageja elukoht on ema juures ja hageja ei ole kunagi kostjaga koos

elanud. Hageja vanemad sõlmisid hageja hooldusõiguse osas kompromissi ning hageja

hooldusõigus on täielikult üle läinud K Vle.

11. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). PKS § 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõue on esitatud seadusega

ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kostja vaidleb elatise suurusele vastu ning väidab, et

ta pole kunagi regulaarselt ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on taotlenud elatise välja

mõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks, et kostjal on teine laps ning kostja perel jääb

kohustuslikest maksudest alles 400 eurot kuus. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on

kostjal peale hageja veel üks alaealine ülalpeetav tütar xxxx sündinud tütar L-D (I kd, tl 11).

Kohus märgib, et kohus saab käesoleval juhul elatise nõude lahendamisel arvestada üksnes

neid alaealisi lapsi, kelle suhtes kostjal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

12. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks

olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-

s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus

on märkinud, et teiste laste olemasolu tõttu elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud

alammäära, tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni

alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist

(s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele

olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse

vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi

rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17; a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p-d 10-

11). Riigikohus on selgitanud, et kui elatist nõutakse miinimummääras, ei pea hageja

tõendama oma vajaduste suurust ning üksnes kui kostja tõendab, et esineb mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks, siis tuleb kohtul anda hinnang hageja igakuiste vajaduste suuruse

kohta (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2-15-909, p 12).

13. Kohus leiab, et kuna kostja palub elatise vähendamist alla miinimumi, siis tuleb kindlaks

teha hageja igakuised vajadused. Hageja on toonud välja 13.04.2018 menetlusdokumendis

enda igakuised vajadused 633 eurot kuus ning augustis 2018 igakuised vajadused 964,36

eurot. 11.09.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et tegelik kulu

on välja toodud 13.04.2018 menetlusdokumendis. Hageja on märkinud igakuisteks

eluasemekuludeks 158 eurot; toidukuludeks 150 eurot; transpordikuludeks: auto liising,

kindlustus, kasko, diisel (laste kool, huviüritused, sünnipäevadele minekud jms) 135 eurot;

sidekuludeks Telia kodused (jaguneb neljale) ja mobiilsed teenused (ema ja lapse pakett

jaguneb kahele) (41+40 eurot) 30 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused

hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: summa mis kulub

klassivälistele tegevustele, jooksvalt vajaminevatele materjalidele kooli, näiteks käsitöö ja

kodunduse tundidesse 60 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot. Kokku on hageja

kulud ühes kuus 633 eurot. Kohus leiab, arvestades kostja vastuväiteid, et hageja mõistlikud

ja põhjendatud igakuised vajadused on järgmised. Kohtule esitatud Korteriühistu „Xxxx“ arve

kohaselt on hageja ja tema pere kommunaalkulud juulis 2018 105,45 eurot (I kd, 166).

Augustis oli laenulepingu nr 1015001978 alusel intress 184,41 ja laenu põhiosa summa

220.49 eurot (I kd, tl 167). Nimetatud laenulepingu kindlustusmakseks oli augustis 9,36 eurot

(I kd, tl 168). Laenukaitse kindlustussumma ühes kuus on 32,13 eurot (I kd, tl 170). Kokku on

eluasemekulud ühes kuus 542,48 eurot. Kuna hagejaga koos elab kokku 4 inimest, siis tuleb

nimetatud summa jagada neljaga ja hageja kuluks tuleb arvestada 135,62 eurot. Kohus

selgitab, et alaealise lapse igakuisteks kuludeks tuleb pidada ka mõistlike ja põhjendatud

eluasemekulusid. Kohu hinnangul on nimetatud summa 135,62 eurot igati mõistlik.

Mõistlikud ja põhjendatud toidukulud on kohtu hinnangul 150 eurot kuus, so toidukulu

päevaraha 5 eurot päev. Xxxx poisi näol on tegemist kasvava lapsega kes vajab kasvamiseks

mitmekülgset ja tervislikku toitu. Hageja transpordikuludeks arvestab kohus 20 eurot.

Ühistransport on xxxx tasuta ning 20 eurot kuus on piisav summa hageja kooli, huviüritustele

ja sünnipäevadele sõidutamiseks. Auto näol on tegemist küll tarbeesemega ning hageja sõidab

ka imetatud autoga, kuid kohtu hinnangul ei ole õiglane arvestada kogu autoliising ning

bensiiniraha neljaga. Sidekuludeks arvestab kohus 27,82 eurot: telefonikulud 12,82 eurot ja

Telia1 eKodu teenused 60 eurot jagab kohus neljaga, so 15 eurot hageja kuluks. Kohus

nõustub, et internet on tänapäeval xxxx koolilapsele vajalik. Kulutused tervishoiule 20 eurot

on mõistlikud kulud. Hügieenitarvetele ja juuksurile arvestab kohus kokku 15 eurot.

Koolikohustuse täitmise mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks arvestab kohus 30 eurot.

Kulutused xxxx poisi riietele ja jalanõudele on kohtu hinnangul mõistlikud 40 eurot. Seega

on hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud ühes kuus kokku 438,44 eurot.

14. Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused

nõutavas summas elatist tasuda. Riigikohus on märkinud, et vanemate varalisi võimalusi

hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse

ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara,

mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund

tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

118-12, p 16).

15. Hageja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1 400 eurot alates 1.11.2017 kuni 18.03.2018

ja alates 19.03.2018 1 715 eurot (bruto) kuus (I kd, tl 152). Kinnistusregistrist nähtuvalt

kuulub hageja seaduslikule esindajale ½ kaasomandist kinnisajast xxxx. Nimetatud kinnisasi

on hagejate ja nende ema igapäevakasutuses olevaks eluasemeks. Kostja igakuiseks

sissetulekuks on 2 000 eurot kuus (I kd, tl 98) ja kostja elukaaslase sissetulek on 1 600 eurot

kuus (I kd, tl 101), kokku 3 600 eurot ja ühe lapse pealt saadav lapsetoetus. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt on kostja väljaminekud kindlustusmaksed 98,98 eurot (II kd, tl 6).

Elektri- ja gaasimaks 164,34 eurot (II kd, tl 7). Kindlustuskulud 195,36 eurot (II kd, tl 8).

Kindlustuskulud 209,96 eurot (II kd, tl 9). Xxxx pangale tasutud kodulaen 682,37 eurot (II kd,

tl 10). Xxxx pangale tasutud kodulaen 365,52 eurot (II kd, tl 11). Kommunaalkulud 521,60

eurot (tl 12). Auto parkimiskulud 220 eurot (II kd, tl 13). Telia kulud 45,05 eurot (tl 14).

Pikapäevarühma kulud 100 eurot (tl 16). Enesekaitse Oy-le tasutud arve 24,60 eurot (tl 17).

Telia kulud 24,90 eurot (tl 18). Ülekanne S Pankale 209 eurot ja lasteaia maks R L-D eest 205

eurot (II kd, tl 20). Kokku on kostja ja tema pereliikmete kulud ühes kuus 3 588,20 eurot. Siia

lisanduvad toidukulud, L-D ülalpidamiskulud ja kostja elukaaslase lapse ülalpidamiskulud.

Kostjal realiseeritav kinnis- ja vallasvara puudub. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud vähendada kostjalt välja mõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra, kuna PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatise väljamõistmisel jääks

kostja tütar varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja laps.

16. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et

vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see

on liiga väike. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda

selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele

elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei

võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata,

peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

17. Kohus selgitas kostjale 7. märts 2018 määrusega, et Riigikohus on täiendavalt selgitanud,

et kui menetlusosaline soovib laste ebavõrdsusele tugineda, tuleb selleks esile tuua, millised

on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste

vahendite arvelt neid vajadusi rahuldatakse (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p

12). Seejuures tuleb välja tuua ka laste teiste vanemate panus laste ülalpidamisse (Riigikohtu

seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 12). Kostja kohtu nõudmist ei täitnud. Seega leiab kohus,

et kostja on suuteline hagejale elatist tasuma poole hageja vajadustest 219,22 eurot (438,44

eurot), millest on maha arvestatud pool lastetoetust, so 27,50 eurot, so 191,72 eurot. Kohus

ümardab nimetatud summa 192 eurole. Pool lastetoetust tuleb maha arvata tulenevalt kostja

majanduslikust olukorrast. Kohus on seisukohal, et sellises suuruses (192 euro) elatise

väljamõistmine tagab alaealise hageja ülalpidamise määral, mis võimaldab tal normaalselt

kasvada ja areneda. Kõik kostja ja tema ema poolt hagejale alates 19.01.2018 makstud elatise

summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele.

18. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis

perioodi 5. veebruar 2017 kuni 6. veebruar 2018 eest summas 2 855 eurot. PKS § 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei

täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku

tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata

jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

19. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on nõudnud kõnealusel perioodil

järjepidevalt kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist miinimummääras. Kohus selgitas 7.

märtsi 2018 määrusega, et tagasiulatuva elatise nõude esitamine võib olla vastuolus hea usu

põhimõttega, kui hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt kordagi elatist nõudnud.

Samuti selgitas kohus, et hageja peab tõendama, et nad on kostjalt küsinud elatist enne

kohtusse pöördumist. Hageja selgitas kohtule 11.09.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil,

et kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust aastatel 2012-2016 ja vanematel oli kokkulepe, et

kui hageja ema kolib välja korterist mis kuulub kostjale, siis maksab kostja 3 000 krooni, mis

on umbes 191 eurot. Hageja seaduslikul esindajal on väga raske kostja poole pöörduda ja kui

intensiivselt siis ema peaks seda tegema. Elatise maksmine lõppes 2016 ja hageja seaduslik

esindaja pidi leidma selle jõu, et hakata isalt elatist nõudma. Kohus leiab, et tagasiulatuva

elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning samuti ei suudaks

kostja sel juhul täita hageja igakuise elatise tasumise kohustust ning üleval pidada ka enda

teist last. Tagasiulatuva elatise tasumine hageja nõutud summas paneks kostja raskesse

majanduslikku olukorda. Samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise välja mõistmine enam oma

eesmärki. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

20. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga

kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole nr xxxx, selgitusega "elatis." Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5).

21. Hageja on esitanud kohtule ka taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

TsMS 468 lg 3 alusel elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu

tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel

viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus

tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks ei ole põhjendatud. Hageja ei ole selgitanud,

millises ulatuses ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine tema jaoks hädavajalik.

22. Poolte poolt menetluses esitatud väited, mida kohus käesolevas otsuses ei käsitlenud, on

elatise vaidluse puhul asjasse puutumatud.

23. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita. Kohus jätab rahuldamata hageja 12.11.2018 esitatud taotluse kostja korrale

kutsumiseks ning taotluse kohustada kostjat tasuma viivist. Nimetatud taotlused on esitatud

kohtule hilinemisega. Kohus lõpetas eelmenetluse 15.10.2018. Kohus jätab jõusse Harju

Maakohtu 08.02.2018 määrusega samas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu kuni

käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on igati põhjendatud ja mõistlik jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise

vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud

õigusalane nõustamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses

lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste

ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14).

25. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik