1-18-9887/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-9887

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

06. detsember 2018. a

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik Anneli Tanum

Sekretär Kristi Suvi

Prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi Juhan Teideri süüdistuses KarS § 4231 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse

sätteid kohaldades

Süüdistatav Juhan Teider, IK 39203212752; sünniaeg: 21. märts 1992. a; kodakondsus: Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vallaline,

ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras

karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

KOHUS OTSUSTAS

Süüdi tunnistada Juhan Teider KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõista kuus (6) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Juhan Teideri kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 04.–06. detsember 2018. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5)

kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Juhan Teiderile Tartu Maakohtu

15. novembri 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8476 mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o kolme (3) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning

liitkaristuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada Juhan Teiderile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga,

mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada üheksakümmend viis (295) tundi

üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse

tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Juhan Teider kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Juhan Teiderile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus

osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

Sotsiaalprogrammi läbimise korral võib kriminaalhooldusametnik lugeda määratud üldkasuliku

töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni 30 tunni ulatuses.

Üldkasuliku

töö

tegemise

ajaks

määrata

Juhan

Teider

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

Tartu

esinduse

(asukoht:

Tartu,

Tiigi

78)

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Juhan Teiderilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

kolmsada seitsekümmend viis (375) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Juhan Teideril on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele

järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks

99918700065448.

Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse

jõustumist

pööratakse

kohtuotsus

sundtäitmisele

kohtutäituri

kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

kohtumenetluse

poolel

esitada

apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioon

esitatakse

Tartu

Ringkonnakohtule

kirjalikult

vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Juhan Teiderit süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt karistatud 15. novembril 2018. a

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-18-8476 KarS § 4231 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, milline

karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 04. detsembril 2018. a kella 16:50

paiku Tartus XXX juures mootorsõidukit Audi A6 Avant reg-nr XXX, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhan Teider rikkus kuriteo toime panemise ajal

kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel

ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani Juhan Teider toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt,

kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri

poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest süüdistatavale Juhan Teiderile karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Juhan Teideri kahtlustatavana kinnipidamise aeg

04.–06. detsember 2018. a, s.o 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud

27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Juhan Teiderile Tartu Maakohtu

15. novembri 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 28 päeva pikkuse

vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud 25 päeva

vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetav vangistus 295 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise

tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Juhan Teider kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrolli

nõudeid:

elama

kohtu

määratud

alalises

elukohas;

ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Juhan Teiderile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus

osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille

tasumiseks süüdistatavale määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse

jõustumisest alates.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus

selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Juhan Teider tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole, asitõendid

puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Juhan Teideri menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja

kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades

väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust

arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks isikule ilmselt üle jõu. Seega on

põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude

tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

/allkirjastatud digitaalselt/