4-18-5469/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-18-5469

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2018. a Tallinn Väärteoasja number 4-18-5469 (2302,18,009412) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi M.M-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H 26 9.2018 .0 otsusele nr 2302,18,009412 M.M-i karistamises

LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest 2 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri ne menetleja: korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus- grupp

Menetlusalune isik: M.M , ik: XXX, elukoht xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. M.M-i kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H 26.09.2018 otsusele nr

2302,18,009412 M.M-i karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemis rahuldamata. e eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H 26.09.2018 otsus nr

2302,18,009412 M.M-i karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Kohaldatud 2-

põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg

algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 2-

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.12.2018. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 07.01.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.01.2019.

Kaebuse l

äbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H 26.09.2018 otsusega nr 2302,18,009412 karistati

M.M-i 2 LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, selles, et M.M juhtis 07.09.2018 kella 17:12

paiku Haapsalu 116 -5 Ääsmäe – – Rohuküla tee 17. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega +/

km/h. Lubatud suurim k on kiirust mitte iirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidu

vähem kui 21 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõu ja pani toime LS § 227 lg et 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

07.09.2018. a kell 17.12 ületas M.M Harjumaal Saue vallas Ääsmäe-Rohumaa tee 17

kilomeetril suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, mille kohta vormistati

väärteoprotokoll ning 26.09.2018. a koostati Politsei ja Piirivalveameti Põ - hja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H poolt otsus. Eelnimetatud otsuses on määratud karistus „Võttes arvesse ülaltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 48’1 lõikest 1 määrata karistuseks: Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel võtta M.M mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2 kuuks.“

Käesolevas kaebuses palub asendada 26.09.2018. a Politsei ja Piirivalveameti Põhja - prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H

poolt koostatud otsuses määratud karistust rahatrahviga. Eelnimetatud palub kuna juhtimisõiguse omamine on talle ülimalt oluline seoses igapäeva tööga , kuid tööd teeb - elab xx

peamiselt xxx. Teostab K T -ile xxx AS . Ühistranspordiga liiklemine ei ole ka kahjuks

võimalik, kuna tööaeg langeb tihti öisele ajale, mil sobivat ühistransporti ei leidu ja töö tegemiseks on tihti tarvis kaasa võtta seadmeid, mida ühistranspordiga samuti transportida ei saa. Eeltoodust tulenevalt kaotaks

sõiduõiguse kaotamisega ka töö.

Teiseks soovib lisada, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H poolt toodud otsuses on

märgitud kergendavaks asjaoluks poolt avaldatud kahetsust, kuid märkimata on jäänud tema asjaolu, et kiiruseületamine toimus möödasõidul, mis küll iseenesest ei ole kergendav asjaolu, sest ka möödasõidul ei saa kiiremini sõ eelõigul lubatud. Teisalt soovib siiski ära ita, kui antud t

märkida, et eelnimetatud möödasõidul toimunud kiiruseületamine ei olnud tahtlik, vaid see juhtus ekslikult.

Tunnistab olevat rikkumist, kuid kuna peab , et on toime pannud kiiruseületamisi ka enne käes

iga päev seoses tööga sõitma Tallinna ja Pärnu vahet, siis püüdnud peale eelmisi rikkumisi on

liikluses ettevaatlikum olla ning sealhulgas jälgida ka piirkiiruseid, kuid antud möödasõidul

tekkis kiiruseületamine ekslikult mööda sõitma sõidukist, mis ettevaatamatusest. Nimelt asus

3

sõitis tunduvalt aeglasemalt, kui antud teelõigul lubatud. Möödasõidu ajal oli keskendunud

liiklusele, mistõttu unustas jälgida spidomeetrit ja kuna ka teeolud olid head (st. polnud lund,

vihma, libedust), siis siinkohal tekkiski eksimus, kus hindas

kiirust möödasõidu ajal valesti.

Eeltoodust tulenevat palub asendada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H poolt

otsuses toodud karistus rahatrahviga.

Ta ei soovi antud eksimuse tõttu kaotada oma tööd ning kinnitab, et edaspidi on tähelepanelikum. Juhul, kui otsustatakse võtta antud kaebus menetlusse,

siis eelistab on menetluse läbiviimist kirjalikus vormis, kuid vajadusel nõus tulema ka kohtuistungile.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

M.M palub kaebuses Harju Maakohtule väärteoasjas nr 2302,18,009412 Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H poolt koostatud otsuses

määratud karistus, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks (2) kuuks, asendada rahatrahviga. Kaebaja selgituste kohaselt on juhtimisõigus talle ülioluline seoses tööl käimisega ning selle äravõtmisel kaotaks ta töökoha.

Kohtuväline menetleja, tutvunud M.M i kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et puuduvad alused otsuses määratud karistuse asendamiseks rahatrahviga.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega.

Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg-s 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1- -06 osutanud sellele, et 99

Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust

sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Juhtides mootorsõidukit

asulavälisel teel kiirusega 116 km/h +/- 5 km/h ning sooritades samaaegselt möödasõidumanöövrit teisest sõidukist, suurendas men isik võimaliku ohu tekkimise etlusalune

riski veelgi. Kiiruse mõõtmisel salvestatud heli ja videosalvestuselt nähtub, et kui M.M - oli lõpetanud möödasõidu ja reastunud tagasi oma sõiduritta, siis möödus tema sõidukist koheselt vastassuunas liikuv mootorsõiduk, millel järgnesid lühikese vahemaaga veel 8 sõidukit.

Tegemist oli teelõiguga, mille liiklustihedus on suur. Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada asjaolu, et M.M sooritas möödasõitu teisest sõidukist hetkel, mil see möödus paremale teeservale paigaldatud statsionaarsest kiirusmõõteseadmest. Kuivõrd M.M

selgitab kaebuses, et elab xxx ja teeb tööd peamiselt , siis liigub sageli mööda Ääsmäe xxx - Haapsalu-Rohuküla teed. Seega kaebaja pidi teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et antud

teelõigul asub statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõteseade. M.M i selline liikluskäitumine näitab tema üleolevat suhtumist seadusandja poolt kehtestatud liiklusreeglitesse

ja -nõuetesse, samuti üldisesse liiklusturvalisusesse. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati

mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist, on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Lubatud piirkiirust ületavad juhid seavad piirkiirusel liikuvatest sõidukitest möödasõite tehes pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. Liiklusseadus, ega

4 ükski teine õigusakt, ei näe erandina ette sõidukiiruse ületamise lubatavust möödasõidumanöövri sooritamisel või selle järgselt. Liiklusseaduse § 50 lõikes 3 toodu hoopis rõhutab, et juht peab

kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Kiiruse ületamine sellisel määral on üks massiliselt toimepandud liiklusväärtegudest ja sellele järgnev sanktsioon on vastav teo tõsidusele.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et M.M i poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. M.M, olles

omandanud juhtimisõiguse, läbides selleks riikliku teooria-ja sõidueksami, pidi teadma, et lubatud suurima sõidukiiruse piires liikuvast sõidukist möödasõitu sooritades paneb ta toime LS

§ s 227 sätestatud väärteo. Salvestatud heli - -ja videosalvestuselt nähtub, et politseiametniku poolt

juhitav mootorsõiduk ei lähenenud märgatavalt sõidukile, millest M.M möödasõitu alustab. Seega kaebaja väide, et ta sooritas möödasõitu oluliselt aeglasemalt liikuvast sõidukist,

on eksitav. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et M.M on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult.

Karistusregistri teatiselt nähtub, et M.M on kolm kehtivat liiklusalast väärteokaristust, seejuures on kaks viimast karistust määratud talle suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Teatiselt nähtub, et 02.06.2018.a. LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistati M.M i rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 60 eurot. Nimetatud karistus aga ei mõjutanud kaebajat oma liikluskäitumises korrektiive tegema. Kõigest 14 päeva hiljem, 16.06.2018.a., pani M.M toime uue ja veelgi raskema liiklusalase rikkumise, mistõttu karistati teda LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab karistusregistri teatiselt nähtuv ilmekalt, et

liiklusrikkumiste toimepanemine, s.o. suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, ei ole kaebaja käitumises juhuslikku laadi, vaid süstemaatiline tegevus. Kaebaja väidet selle kohta, et lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine juhtus ekslikult, tuleb hinnata paljasõnaliseks. Arvestades

M.M-i poolt samalaadsete väärtegude toimepanemise sagedust, samuti asjaolu, et varasemad rahatrahvid ei ole suutnud M.M i korrektsele liikluskäitumisele suunata, on

kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahvi kohaldamisega ei ole võimalik kaebajat seaduskuulekusele suunata, kuivõrd nimetatud karistusliik on end kaebaja puhul ammendanud.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoludega, et isikut, kes paneb korduvalt

toime samalaadseid väärtegusid, tuleb igal järgmisel korral karistada raskema karistusega ja

karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Ka Riigikohus on sellist seisukohta väljendanud. Riigikohus

selgitab otsuses nr 3-1-1-58-13, et . Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtuvälise menetleja

poolt raskema karistusliigi kohaldamine. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõistmaks, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks.

M.M selgitab kaebuses, et menetlejal on jäänud otsust koostades märkamata asjaolu, et kiiruseületamine toimus möödasõidul. Kohtuväline menetleja rõhutab siinjuures veel kord, et

lubatud sõidukiiruse ületamine sooritades möödasõidumanöövrit teisest piirkiirusel liikuvast sõidukist ei ole ei isiku süüd vähendav ega karistust kergendav asjaolu karistusseadustiku (KarS) § 57 mõttes. Pigem kõneleb kaebaja selline arusaam ja eneseõigustus asjaolust, et ta ei ole aru

saanud oma teo tõsidusest. LS § 227 lg 2 alusel on võimalik kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud M.M i poolt kohtuvälises menetluses avaldatud puhtsüdamlikku

kahetsust karistust kergendava asjaoluna ning seetõttu määranud kaebajale põhikaristuseks

5

juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks. Kuivõrd kohtuväline menetleja on karistust

kergendava asjaoluga arvestades määranud kaebajale karistuse, milline jääb alla sanktsiooni

keskmist määra, puuduvad menetleja hinnangul ka alused kergendava asjaolu korduvaks arvestamiseks kohtumenetluses. Karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, menetluse käigus tuvastatud ei ole.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei väära nimetatud seisukohta ka M.M i poolt kaebuses avaldatud tööülesannete täitmist puudutavad argumendid. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et isik, keda on lühikese perioodi vältel korduvalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, pidi mõistma või vähemalt pidama võimalikuks, et tema jätkuv liiklusseaduse nõuete

eiramine võib tagajärjena kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise kas põhi või lisakaristusena. - M.M i avaldatud tööalased asjaolud olid talle teada ka enne rikkumise toimepanemist,

kuid selline teadmine ei hoidnud ära tema poolt järjekordset suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtuväline menetleja märgib, et olukorras, kus juhtimisõigus on kaebajale oluline

tööl käimiseks ja töökohustuste täitmiseks, oleks ta pidanud olema eriti hoolas, et mitte õigusrikkumisi toime panna.

Arvestades eeltoodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et M.M ile määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga ning alused karistuse asendamiseks või otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoh

t kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega

kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja

kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi nähtub, et kaebuse kasutamise heli- ja videosalvestuselt

esitaja M.M-i Mercedes S320CDI xxx juhitud sõiduki reg. märk sõidukiiruse

mõõtmiseks kasutati mõõtevahendit 07.09.2018 kella 17:12 ajal Stalker DSR 2X DP005010.

Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti km/h asulavälisel teel, kus 116

menetlusalusele isikule oli LS § kohaselt lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. 15 lg 1 p 1

6 Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 5 km/h menetlusaluse

isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks km/h ja lubatud sõidukiiruse 111

ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 21 km/h. Taolistest andmetest saab tulla

järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on

teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRS-18/00057; TTRS-

18/00065)

, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2

objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik juhile lubatud suurimat

ületas mootorsõiduki

sõidukiirust asulavälisel teel mitte vähem kui km/h võrra, millega rikkus LS § 21

15 lg 1 p 1 nõuet.

Videosalvestuselt on näha kiirusmõõturil , et patrullpolitseinik lukustas temaga samas suunas

liikuva Mercedes S320CDI reg xxx

. märk sõidukiiruseks 116 km/h.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse

isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteona. Seega puuduvad - 2 s

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning s , mida on ta ka ise elle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3)

tunnistanud. lubatud suurimat Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas

sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 21 15 lg 1 p

1

nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg mõttes ning see süütegu on õigesti 2

kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepan - 2 s emise eest

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 227 lg 2 kuuks. 2 kohaselt

karistatakse 21 kuni

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 40

kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 1

00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

kuni kuue kuuni. Seega

järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud

alla keskmist ettenähtud sanktsioonimäär määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine a

on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades

puudub

ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et kiiruseületamine toimus möödasõidul ning ületas kiirust ekslikult ettevaatamatusest. Enda sõnul asus ta mööda sõitma sõidukist, mis

sõitis tunduvalt aeglasemalt, kui M al oli ta keskendunud teelõigul lubatud. öödasõidu aj

liiklusele, mistõttu unustas järgida spidomeetrit ja kuna teeolud olid head, siis hindas kiirust

möödasõidul valesti Kohtule jääb arusaamatuks, miks oli vaja isikul ületada lubatud suurimat .

7 sõidukiirust, kui väidetavalt sõiduk, millest möödasõitu tehti, liikus teelõigul lubatud kiirusest

tunduvalt aeglasemalt. Sellisel juhul oleks saanud M.M teha aeglasest s sõiduki t möödasõitu ületamata selleks antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h. Taoline lubatud sõidukiiruse ületamine saab olla vaid teadlik ja tahtlik käitumine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et antud väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhile lubatud ületas

suurimat 90 km/h 21 km/h, 15 lg 1 p 1 sõidukiirust mitte vähem kui millega rikkus LS §

nõudeid ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo 2 .

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks 2

rahatrahvi kuni 1 kuue kuuni. 00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemise eest leiab kohus,

et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud

suurimat , -s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h sõidukiiruse ületamise määra LS § 227 lg

ületa alammääras, so 21 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistus määra nud e valikul

tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kuivõrd , kehtiva kohtupraktika

kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud kahetsust ning kahetsust on

kergendava a

sjaoluna arvestanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses.

Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Väited, et kiiruseületamine toimus möödasõidul, mis ei olnud tahtlik, vaid juhtus ekslikult, ei ole ei süüd

vähend teeb möödasõitu ületades samal avad ega asjakohased. Kohtu hinnangul ei ole isik, kes

ajal lubatud suurimat sõidukiirust märgavalt, sobiv mootorsõidukit juhtima. Kui juht ületab

sõiduki kiirust möödasõidul olulisel määral lubatust, on ta oma suhtumiselt li – ikluskorda ja ohutusse ohtlik, kuna ei pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ning tagada kõigi kaasliiklejate

turvalisus. Selline käitumine ohtu nii liiklusnõud seab eid teadvalt eirava juhi enese kui ka kõik samal teelõigul liikuvad kaasliiklejad. Sellistest kaebuse esitaja seisukohtadest ja põhjendustest

saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole senini oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest kas aru saanud või ei soovi neist aru saada. Kohtu hinnangul saab sellises ulatuses piirkiir

use ületamist toime panna ainult teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

K tuleb lisaks aristuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.

Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid,

mida näitab ka sõidukiiruse ületamine asulavälisel eel tiheda liiklusega teelõigul. Seetõttu, t

8

arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline

menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et lisaks eripreventiivsetele eesmärkidele ka

õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses

õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb

kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, .

et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate

turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal kohaldatud , et kohtuvälise menetleja poolt karistus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal on karistusregistri andmete kohaselt kolm kehtivat väärteokaristust

liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ja neist kaks suurima lubatud sõidukiiruse viimast

ületamise eest LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo eest . 02.06.2018 karistati M.M-i rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ning kõigest 14 päeva hiljem, s.o 16.06.2018

pani M.M uuesti toime liiklusalase rikkumise, mis oli eelmisest raskem, mistõttu karistati teda LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses. See on ilmekas näide

sellest, et eelmistest karistustest samalaadse toimepanemise eest te liiklusalaste väärtegude

kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ole ja ta on jätkanud samalaadsete süütegude ei toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kaebuse esitajale määratud erineva suurusega rahatrahvid on tasutud, kuid sellegipoolest viitavat taolised karistusandmed sellele, et eelnenud karistuste

rangus ega liik oma eesmärki täitnud ei ole. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast juba

ammendanud ning kohaldada tuleb teiseliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata

või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem

karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on üheselt tuvastatud kaebuse esitaja keskmine süü ning ilmselge eripreventiivne vajadus karistuse

kohaldamiseks vähemalt keskmises määras. Kohtuväline menetleja aga arvestanud on

kergendava asjaoluna kahetsusega ning alla määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra ng kohus peab seda põhjendatuks ja kooskõlas olevaks nii karistuse ni määramise aluste kui ka karistuste kohaldamise praktikaga.

Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on taotlenud juhtimisõiguse asendamist

rahatrahviga, põhjendades seda sellega, et juhtimisõiguse omamine on talle ülimalt oluline seoses igapäeva tööga. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus ülimalt oluline, siis peab ta ka kõik tegema selleks, et tal juhtimisõigus oleks ja säiliks. Kui isik ei suuda liikluses olla õiguskuulekas, siis riskib ta sellega, et ta kõigepealt seab ohtu oma senise

elukorralduse ja võib jääda ilma ka senist elu mugavaks teinud juhtimisõigusest.

Puutuvalt aga juhtimisõiguse vajalikkusesse seoses tehtava tööga, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks

eluliselt vajalik. Juhtimisõiguse saanud ja korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest karistatud isikuna pidi ta teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav ning sellisele

teole võivad järgneda nii rahatrahv juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või kui ka -

lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule olnud takistuseks ning ta on vaatamata korduvatele karistustele jätkanud liikluse ohustamist. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine

mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest.

9 Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitajat on juba korduvalt rahatrahvidega karistatud ja selline karistusliik ei ole ennast õigustanud ega oodatud mõju avaldanud, siis kaebuse esitaja taotlus rahatrahvi kohaldamiseks jääb tagajärjetuks motiividel, mis on toodud juba ülalpool.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/