1-16-4287/81 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-4287

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4287 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.L , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 23.06.2017 23.06.2019 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk

määratud korras

RESOLUTSIOON

Vabastada B.L temale Harju Maakohtu 23.09.2016 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata B.L-ile katseaeg kuni 23.06.2019, kuid mitte vähem kui 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada B.L-i katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada B.L-i katseajal j

p-des 2,4,7 ärgima KarS § 75 lg 2 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte viibima alkoholi tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Määrata B.L kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada B.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarve Advokaadibüroo st eraldatud vahendite arvelt Barrister Narva osakonna (asukoht 21006 Narva) kasuks 153,60 Võidu 2, (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti, 25,60 eurot) eurot v.-adv. Robert Sprengk s.h on käibemaks 20%, s.o i poolt määratud korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. B.L-i

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 153,60 (ükssada viiskümmend kolm eurot 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Robert ja Sprengki poolt osutatud bi eest. õigusa

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada B.L-il tasuda kaitsjatasu ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 51,20 eurot. Menetluskulu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401 99916700068078 700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ , kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei B.L , 1-16-4287 ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.10.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava B.L-i id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 23.09.2016 otsusega nr 1-16-4287 tunnistati B.L süüdi KarS § 381 1 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõist miinimumpäevamäära ulatuses eti rahaline karistus 265 , s.o 848 eurot. KarS § 75 lg 6 alusel jä otsusega mõistetud karistus eti 22.10.2012 Harju Maakohtu täitmisele pööramata. KarS § 491 lg eti B.L-ile lisakaristusena 1 alusel mõist ettevõtluskeeld 5 aastaks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.11.2016 otsusega Harju

3 Maakohtu 23.09.2016 otsuse osaliselt ja nimelt osas, millega maakohus jättis KarS § 74 lg 6 alusel täitmisele pööramata Harju Maakohtu 22.10.2012 otsusega B.L-ile mõistetud 2 aastase vangistuse ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega pööras KarS § 74 lg 6 alusel täitmisele otsusega B.L-ile mõistetud 2 aastase Harju Maakohtu 22.10.2012 kohtu vangistuse. B.L kannab nimetatud karistust alates 23.06.2017.

Kinnipeetavat on 5 korral kriminaalkorras karistatud (neist kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab

isik ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab raamatupidamise kohustuse rikkumise (kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu) eest. Kinnipeetav toimepandud kuritegu ei tunnista, sest enda sõnul ei olnud temal kahte paberit esitada. Unustas paberid kuhugi ning 4-5 aasta pärast tuli see välja. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Varem , ähvardamise, võimuesindaja solvamise, kehalise on karistatud tapmise väärkohtlemise, vägistamise, rahapesu, kelmuse ja võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamise eest. Praegu on karistatud majandusalase süüteo toimepanemise eest. Majandusalased süüteod on ette planeeritud. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on varasemalt olnud konflikt ja praegu majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav l s äbi ajavahemikul 17.01.- . Ajavahemikul 01.05.- 19.04.2018 sotsiaalprogrammi Õige hetk 31.05.2018 töötas majandustöödel voodivarustuse taaskasutamise töötlemisel ning alates isik 25.09.2017 töötab üldkasutatavate ruumide koristajana. Alates 31.05.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on korduvalt datud võimal iseseisvalt külastada pangakontoreid, et tegeleda vajalike pangatoimingutega. Alates 17.06.2018 on isikul xxxx koguduse võimaldatud osaleda väljaspool vanglat jumalateenistustel. 04.07.2018 ja 14.09.2018 toimusid sotsiaalprogrammi Õige hetk jätkut Isikuga polnud võimalik sisulist jätkutegev egevuse vestlused. use vestlust arendada, kuna ta pidevalt meelevaldselt viis jutu muudele teda huvitavatele teemadele. Isik on veendunud oma mõtteviiside ja hoiakute õigsuses. Sellest tulenevalt võib järeldada, et isik ei

soovi enda juures mitte mingisuguseid muutusi teha, vaid tema arvates peavad kõik teised ennast muutma. Alates 19.07.2018 on isik registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana, toimunud on korduvad külastused võimaldatud käia lühiajalis . Lisaks on kinnipeetaval t el väljasõit kasutütrega, et säi udel, mille raames kohtus oma litada peresuhteid.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning enam kui 6 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav sissekirjutust xxxx linnaosas. Enne vangistust oli tal kindel elukoht xxxx aadressil xxxx, mida rentis isiku firma ning kus isik ise ka elas. Samuti olevat

xxxx ta enda sõnul alates 2016. aastast paralleelselt elanud ka kasutütre juures , aadressil xxxx asuda elama aadressile xxxx . Isik soovib ennetähtaegse vabanemise korral . Tegemist on 1-

V, kes ei olnud toalise korteriga, mida kasutab käesoleval ajal kasutütar K nõus andma korteri omaniku andmeid ning lepingut eluruumi kasutamiseks tal esitada ei olnud, kuna elab korteris omanikuga tehtud kokkuleppe alusel. Kinnistusraamatu andmetel ta on eluruumi omanikuks O P, kellega telefonivestluses selgus, et K V on luba antud korteris t elada, lepingut sõlmitud ei ole. O P ei olnud teadlik, et B.L soovib tema korterisse vanglast vabanemise korral elama asuda, kuid andis siiski kriminaalhooldusametnikule telefoni teel nõusoleku, et B.L võib tema korteris elada. Kinnipeetav omab keskeriharidust (ehitus-spetsialist).

xxxx

Ta on õppinud ka kõrgemas (diplom välja võtmata). Isik on seotud mitme äriühinguga (isiku sõnade kohaselt kokku 28) ning lisaks viimaste

4 olnud mitme firma juhatuse liige. Isiku sõnul tegeles ta enne vangistust pankrotis firmade l

tegemise kogemusi. Kinnipeetav on ikvideerimisega. Lisaks on tal üle 30 aasta ehitustööde elu

jooksul töötanud erinevatel ametikohtadel. Käesoleval hetkel vabanedes kindel töökoht puudub. Kohtu poolt on lisa keeld 5 aastaks. karistusena määratud ettevõtlus Kriminaalhooldusametniku vestlusest K V

selgus, et kinnipeetava sõbrad ja endised äripartnerid on nõus teda vajadusel tööga kindlustama, kuid konkreetseid töökohti ja ettevõtteid ta nimetada ei osanud. Isiku sõnul oli

tal vabaduses sissetulek regulaarne. Väidetavalt ei ole tal kunagi majanduslikke probleeme. Käesolev ja varasem kuritegu olnud on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Isik ise majandusliku kasu saamist ei tunnista. Kinnipeetav on peagi pensioniealine ning vabanedes on tal võimalik hakata saama pensioni. Varem on isikut alusel. K-raha andmetel korduvalt karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 on 03.10.2018 seisuga isikul Vabanemisfondi on tasumata võlanõudeid 22 072 euro ulatuses. hoiustatud 17 eurot. Väidetavalt ei ole võlad tema omad või kui on, siis ta ei tunnista neid. Ütleb, et oma raha niisama heast peast ära e

ta i anna. Varasemalt on taotlenud pankrotimenetluse alustamist, kuid vanglale teadaolevalt on isiku pankrotimenetlus käesoleval hetkel lõpetatud, kuid ta kaalub uue pankrotimenetluse alustamist.

Kinnipeetav on abielus, kuid ei ela abikaasaga juba ammu koos. Abikaasa elab xxxx. Isikul on muust kooselust täiskasvanud tütar (L ), kellega tänasel päeval enam ei suhtle, L kuna leiab, et tütrele tooks kriminaalse taustaga isaga suhtlemine probleeme. Suhted tütrega soovib

ta taastada peale vabanemist. Varasemast kooselust on s ilinud suhted V ä kasutütar K . Kasutütrega on suhted toetavad ning suhtlus toimub peamiselt telefonitsi. Isikut on varem karistatud elukaaslase J. V Suhtlusringkonda on kuulunud ka ähvardamise ja löömise eest. mitmed kriminaalse taustaga inimesed, kellega grupis on toime pandud rahapesu. Isik ennast mõjutatavaks ei pea. Korduvad väär

- ja kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Enda isik alkoholi alates 17. eluaastast. Meditsiiniosakonna andmetel on sõnul tarvitab diagnoosi Viimati tarvitas isik alkoholi juunis 2017. Isik leiab, et ei tud alkoholisõltuvus. kuritarvita alkoholi, kuigi jõi iga päev õlut ning vahel ka viina. Enda alkoholi tarbimises probleemi ei näe ning on isikut väärteokorra midagi muuta ei kavatse. Korduvalt s karistatud avaliku korra ja AS rikkumise eest, viimati 2013. aastal. 2005. aastal Väärteokorras on karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tunnistab, et kunagi on alkoholijoobes toime pannud kehalise aaslase suhtes), ent tegi peale seda omad väärkohtlemise (endise eluk järeldused ning peale seda on suutnud ennast kontrollida. Meditsiiniosakonna andmetel on 1986. aastal proovinud kanepit ja 2000. aasta alguses amfetamiini. Narkootikumide tarvitamisel ei ole seost toimepandud kuritegudega. Isiku s

õnul on temal võimalik hakata taotlema ennetähtaegset vanaduspens on isik süüdi mõistetud ähvardamise ja ioni. 2006. aastal

kehalise väärkohtlemise eest. Peale seda vägivaldset käitumist esi

nenud ei ole. Probleemide lahendamise oskuse puudumisele viitab majandusalaste ja varavastaste kuritegude toimepanemine. Kinnipeetaval on nimeste seisukohti. raske mõista ja arvestada teiste i Konkreetseid tulevikuplaane ja eesmärke välja ei toonud. isik Isik ise leiab, et tal pole kuritegelikke hoiakuid välja arenenud, od näitavad pigem vastupidist. kuid toimepandud te Vanglateenistuse ametnikesse suhtub isik vanglale hulgaliselt üldiselt hästi. Samas kirjutab taotluseid/märgukirju jms ning on viidanud ka, et teeb seda ametnike töökoormuse tõstmiseks.

Kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo. Isik ei tunnista toimepandud kuritegu ja leiab, et selline tegevus ei ole kuritegelik. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22%, v 27% ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on ning seksuaal- 5 aasta jooksul on 41-62%. ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava B.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

5 Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.L da, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabasta teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle ja käitumiskontroll kuni katseaeg 23.06.2019.

p-des Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata B.L-ile KarS § 75 lg 2 2,4,7 sätestatud kohustused.

B.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama lähe asutütre juurde on ettevõtluskeeld. b k ta xxxx nii kauaks, kuni tal xxxx on lihtsam hakkama saada, sest elu on seal odavam kui xxxx. saab xxxx. On umbes 30 firmat Ta tööle , milles tahetakse teda l on tööle võtta, kuid vangla ei pea neid firmasid usaldusväärseteks. Ta garantiikiri xxxx -st, mis on xxxx, aga ta saab ka xxxx

hakkab eelarveid OÜ tööd teha. Ta tegema. Seda, kas tunnistab , ta ei kommenteeri. Vangla ta ennast süüdi või ei tunnista iseloomustus talle kski kuritegu ei ole kunagi olnud seotud alkoholiga. Isegi mitte ei meeldi. Ü 30 aastat tagasi ei olnud tal alkoholiga probleeme. Nii kaua, kui tal on alkoholikeeld, ta ka ei joo.

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 B.L-i teatanud, et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamis Prokuratuur nõustub vangla arvamuses est. toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, B.L-i ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk juhtis kohtuistungil tema poolt esitatud tähelepanu dokumentidele. B.L paigutati 30. mail avavanglasse. Vangla on leidnud, et kinnipeetava suhtes on alust arvata erikkumisi toime. B.L-ile on kohaldatud , et ta ei pane uusi õigus rida erinevaid soodustusi ja nendes käskkirjades on vangla põhjendanud soodustuste kohaldamist. Kaitsja on seisukohal, et ei ole alust arvata, et B.L jätkab kuritegude toimepanemist. Iseloomustuses on vangla hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski väga suureks. Vangla dokumendid on vastuolulised. B.L-il

ei ole ühtegi distsiplinaarrikkumist, ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja osalenud vangla töös. Vabanemisel on tal olemas elukoht, on toetav inimene kasutütre näol. Tööandja on esitanud ka garantiikirja. Seeg vabanemise eeldust, lisaks a on B.L-i puhul täidetud kaks eeskujulik käitumine ja tul u väljavaated peale vabanemist. evik Tegemist oli majanduskuriteog , seega majandustegevusega ta tegeleda ei saa a, talle on kohaldatud ärikeeld ja ei ole ka võimalust toime panna majandusalaseid kuritegusid. Tema suhtumine ellu on muutunud. Kaitsja taotles B.L-i

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokurör ja tema kaitsja i arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu ja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu kaitsja B.L-i

ning seda olenemata asjaolust, et võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. . Tal Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul

, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, töötanud varem vangla majandustöödel ning käesoleval ajal töötab üldkasutatavate ruumide koristajana. Alates 31.05.2018 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ning tal on kolmel ude peresuhete korral võimaldatud käia lühiajalistel väljasõit l, mille raames külastas säilimise eesmärgil ü kasut tart. Samuti on vangla kinnipeetava suhtes kohaldanud mitmeid

6 soodustusi. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning motiveeritud edaspidigi käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Tal on vabanemisel kindel elukoht korteris, kus elab ka te tar. Korteri omanik ja kasut ma kasutü ütar on nõus, et kinnipeetav vabanemisel korteris elama asub. Kinnipeetav xxxx ale on töökoha garanteerinud OÜ. Kindel töökoht tagab kinnipeetavale igakuise sissetuleku, mis aitab tal majanduslikult hakkama saada olukorras, kus talle on kohtuotsusega lisakaristuseks mõistetud ettevõtluskeeld 5 aastaks. Iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetaval on võimalik taotleda eelpensioni, mis samuti tagaks talle kindla sissetuleku igakuiselt. Kuigi kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakonna andmetel ise ei tunnista, ei ole kuriteod seotud diagnoositud alkoholisõltuvus, mida isik sõltuvusainete tarvitamisega.

Vaatamata asjaolule, et kinnipeetav eelmise kohtuotsusega pani käesoleva kuriteo toime määra võimalus näidata, et tema tud katseajal, tuleks kohtu hinnangul anda B.L-ile käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus B.L-ile katseaja kuni karistusaja lõp 23.06.2019, kuid mitte vähem kui 6 kuud uni, s.o ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 7 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et -des 2,4 ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud 153,60

ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 153,60 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 153,60 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 51,20 eurot.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ; KrMS § 426, 432, 384, 387. , 75

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik