4-18-5565/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-5565

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2018. a Tallinn Väärteoasja number 4-18-5565 (2316,18,004586) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi B.N-ina kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K P

03.10.2018 otsusele nr 2316,18,004586 B.N-ina karistamises LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri ne menetleja: korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: B.N , ik: XXX, elukoht xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.N-ina kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K P

03.10.2018 otsusele nr 2316,18,004586 B.N-ina karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo to anemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 24 imep

0 eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas.

2.

Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K P 03.10.2018 otsus nr 2316,18,004586 B.N-ina karistamises LS § 227 lg ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 6

240 eurot osaliselt, s.o

0 trahviühiku ulatuses, s.o karistuse täitmise 15 päevase tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.

3. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 240 ( ) eurot tuleb kakssada nelikümmend KarS §

66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse

jõustumisest 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 24 euro kaupa kuus tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185117743.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.12.2018. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 07.01.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.01.2019.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K P 03.10.2018 otsusega nr 2316,18,004586 karistati B.N-i (B.N) LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimep anemise eest rahatrahviga 60

240 eurot, selles, et B.N 15.09.2018 kella trahviühiku ulatuses, s.o

03:19 paiku Paldiski mnt suunaga Lahepea tn poole, Tallinn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit kiirusega millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h 74+/-3 km/h, mitte vähem kui 21 km/h LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõu ja pani toime LS § 227 ning rikkus et lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Mina, Olav kivirand, isik.kood XXX sõitsin 15.septembril üüsel kella 03.20 paiku endale kuuluva autoga Skoda Superb xxx pikki Paldiski mnt 56 juures Lahemaa tänava poole. Antud situatsioonis ilm-selgelt ennetasin lubatud 70 märki (100 meetri kauguselt) ja ületasin lubatud sõidukiirust 21 km/h.

Politsei pidas vajalikuks selle eest mind kohapeal trahvida 120 eurose trahviga, kuid mainis, et kui soovite, võime saata ka materialid ka komisioni ja siis ei võta nii palju aega kohapeal. Olin juba istunud pea pool tundi politsei autos, jälginud kahe politseiamentniku pingsat tööd ja nõustusin sellega, et mitte politseinike kallist aega raisata enam.

Käesoleva aasta 03.10. 2018 väljastas Politsei ja Piirivalve Amet Väärteoasjas nr: -

2316,18,004586, kus oli trahvitavaks summaks juba 240 euri, mis ilmselget ei ole proportsionaalne minu sissetulekuga, kuna olen xxx xxx euri. ja saan kätte

Kas on võimalik trahvitavat summat muuta madalamaks ja kui ei siis palun ajastada trahvimakse 12 kalendrikuu peale.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ja väärteoasja materjalidega on seisukohal, et B.N-ina süüline käitumine liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh. tunnistaja ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ning Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükiga. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ning karistusseadustiku (KarS) § 30 ja § 27 alusel õigusvastatust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et puuduvad alused otsuse määratud rahatrahvi s vähendamiseks.

B.N on tunnistanud kohtuvälises menetluses ja kohtule esitatud kaebuses, et ennetas kiirusepiirangu 70 märki. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema menetlusalusele isikule tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et väärtegu on toimepandud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistus mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusel mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on 03.10.2018 otsusega karistanud B.N-i LS § 227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.

LS § 227 lg kohaselt karistatakse mootorsõidukiju i poolt lubatud suurima sõidukiiruse h ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteo eripära arvestades sõltub isiku süü suurus suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määrast, ehk numbrilisest näidust, ja sellest näidust tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk kvalifikatsioon. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruseks 74 km/h, millest arvati maha laiendmääramatus 3 km/h. Käesoleval juhul võib § 227 lg 2 sätestatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra (21km/h) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise. Seega tuleb Riigikohtu seisukohast lähtudes võtta karistuse määramisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Sellest põhimõttest lähtuvalt on LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmine määr 50 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsustest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. B.N ei ole kohtuvälises menetluses ega kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust. Väärteoasjas kogutud materjalidest ning kaebusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks aru saanud oma teo ohtlikkusest ning sellega kaasneda võivatest tagajärgedest.

Karistusregistri teatisest nähtub, et menetlusalusel isikul oli otsuse tegemise hetkel kehtiv väärteokaristus, mis on määratud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Eelmisest karistusest samaliigile väärteo toimepanemise eest ei ole teinud menetlusalune isik oma liikluskäitumises korrektuure, karistus ei ole täitnud oma eripreventiivset eesmärki.

B.N pani toime uue ja raskema süüteo. Kuivõrd menetlusalust isikut oli enne käesoleva väärteo toimepanemist karistatud rahatrahviga ka LS § 227 lg 1 alusel lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, on käesoleval juhul põhjendatud normi rikkumisele rangemalt reageerimine, et kinnitada isiku keelunormi kehtivust. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks määrata B.N-ile karistuse sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama eelkõige menetlusalust isikut ja teisi liiklejaid ning tunduma ühiskonnas õiglane. Käesoleval aastal on liiklussurmade arv (62) juba ületanud möödunud aasta liiklussurmade arvu (48). Liikluskäitumine tervikuna on halvenenud ja rikkumiste eest mõistetavad karistused peavad seda arvestama.

Kohtuväline menetleja, arvestades toimepandud õigusrikkumise iseloomu, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning õiguskorra kaitsmise huvisid, asub seisukohale, et B.N-ile määratud karistuse näol on tegemist karistusega, milline on kooskõlas nii isiku süü suuruse kui karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkidega.

Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoh

t kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetlus.

Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja B.N-ina ju Skoda Superb xxx hitud sõiduki reg. märk sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati

15.09.2018 kella 03:19 ajal LaserCam 4 nr LE0168. Menetlusaluse lasertüüpi mõõteseadet isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 74 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati oli 50 km/h.

m

- 3 õõtmisel laiendmääramatust +/ km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 71 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui

21 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg

1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit , järgides seejuures mõõtemetoodikat. (TTRS-17/00265) Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 ületas mootorsõiduki juhile objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik lubatud suurimat asulasisesel millega rikkus sõidukiirust teel mitte vähem kui km/h võrra, LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteona. Seega puuduvad

- 2 s

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas otorsõiduki juhile mo lubatud suurimat

21 km/h, siis rikkus menetlusalune sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui isik LS § nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg mõttes ning see süütegu

15 lg 1 p 2

on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustat

- ja ud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse P vanemväärteomenetleja politseileitnant K , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest - s

põhikaristusena

0 trahviühiku ulatuses, s.o LS § 227 lg rahatrahviga 6

240 eurot.

2 kohaselt karistatakse

21 kuni 40 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kilomeetrit tunnis rahatrahviga isega kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtm kuni kuue kuuni. Seega

järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäär keskmist määra ületava määras a s . Seega kohus leiab, et karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub

ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ennetas 70 km/h märki (100 meetri kauguselt) ja ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h, on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 21 km/h, millega rikkus LS § nõudeid ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo

15 lg 1 p 2 .

Karistuse

määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud k aristuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni LS § kuue kuuni.

227 lg 5 p 2 kolmest alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuust kuni kuue kuuni.

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemise eest leiab kohus, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg ettenähtud sanktsiooni ülemmäära ( trahviühikut Käesoleval juhul võib rahatrahv kuni 30 ).

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS

§ 227 lg mõttes , kuna lubatud suurimat sõidukiirust on LS § 227 lg on alla keskmise -s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h, silmas pidades ületatud alammäära lähedases määras, s.o 21 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistus määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud e

sanktsiooni keskmisest määrast kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse ,

mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ei väärteoprotokollis ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole kaebuse esitaja kahetsust avaldanud, samuti ei ole tuvastatud muid asjaolusid, mis võiks olla karistuse kergendamise aluseks. Seega ei saanud kohtuväline menetleja seda ka arvesse võtta. Kahetsust ei ole isik avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, l on kehtiv liiklusalane väärteokaristus (LS § kaebuse esitaja

227 lg 1), on toime mis

pandud üle ühe aasta tagasi. E süüteo toimepanemise eest elmisest karistusest liiklusalase kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ole, kuivõrd eelmine rahatrahv ei sundinud ei teda edaspidi uue süüteo toimepanemisest hoiduma, s.t eelmise karistuse rangus ei täitnud oma eesmärki Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või . mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Antud juhul kohtuväline menetleja on seda ka vajalikuks pidanud ja on määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmist määra väga vähesel määral ületavas määras. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et ajas on kaebuse esitaja väärteod muutunud ohtlikumaks, mis peabki tingima karistuse rangemaks muutmise, kuivõrd uue samalaadse ja ohtlikuma süüteo toimepanemine ei saa süüdlase olukorda kergendada.

K tuleb lisaks ise huvidest ning aristuse määramisel eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsm kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. eiras kaebuse esitaja Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel sõidukiirust 21 km/h, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetlja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üldja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmist määra vähesel määral ületav karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Lisaks eelmärgitud põhjendustele peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajat on eelnevalt juba samalaadse väärteo eest rahatrahviga karistatud, mistõttu on ta teadlik sellest, et ka järgmise süüteo eest järgneb karistus ning mida ohtlikum see tegu on, seda rangem on karistus. Kui isik leiab, et tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid rahatrahvide tasumiseks, siis peaks isik ka liikluses käituma viisil, mis välistab uute rahaliste kohustuste tekkimise rahatrahvide näol, mida võidakse talle määrata süülise käitumise eest. Seega liiklusalaseid süütegusid toime pannes võtab isik endale riski, et tal tekivad taas rahalised kohustused, mis tema majanduslikku seisu halvendavad. Seetõttu ei saa ka kohus süüdlase pensionist koosneva sissetuleku suurusega karistuse määra vähendamise eesmärgil arvestada, kuivõrd kaebuse esitaja on süüteo toime pannud eesmärgipäraselt ja pidi teadma ka selle teo tagajärgi.

Kaebuses on menetlusalune isik palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuna ta on pensionär ja tema sissetulek ei võimalda tal koheselt rahatrahvi maksta. Vastavalt KarS § 66 lg

2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, st kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud, kuna on pensionär ja tema sissetulek ta on 396 eurot kuus ning ta palub võimaldada rahatrahvi tasumist ositi. Kuigi kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud, siis arvestades kaebuse esitaja isikuandmeid, s.o vanust, millest võib tuletada tema pensioniealisust, trahvisumma suurust ning menetlusaluse isiku selgitusi oma majandusliku seisundi kohta, leiab, et tegemist ei näe kohus põhjust kaebuses toodud põhjustes kahelda ning on mõjuvate põhjustega. Seetõttu määrab kohus võimaldada rahatrahv menetlusalusele isikule tasuda 10 kuu jooksul ositi kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei il või mnenud menetlus-

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust muuta ja võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/