4-18-3705/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-3705 (940017000533) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. oktoobri 2018 määrus, millega uuendati kohtulik uurimine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku OÜ KKT Oil (registrikood 12453072) kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 26. oktoobri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keskkonnainspektsiooni 29.06.2018 otsusega üldmenetluses karistati OÜ KKT Oil keskkonnakompleksloa reg nr L.KKL.IV/171223 tingimuste rikkumise eest 2007 veebruaris ja juunis tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi rahatrahviga 7 500 eurot. 2. 13.07.2018 esitas OÜ KKT Oil kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja 29.06.2018 otsusele ning taotles tühistada täies ulatuses Keskkonnainspektsiooni 29.06.2018 otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleti kohtuvälise menetluse otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemise, millega vähendada OÜ KKT Oil karistust. 3. Viru Maakohtu 13.08.2018 määrusega võeti OÜ KKT Oil kaebus menetlusse ning määrati asja läbivaatamine 10.10.2018 istungile. 4. 10.10.2018 kohtuistungil teatas kohus, et lahkub kohtuotsuse tegemiseks ning kohtuotsus kuulutatakse 26.10.2018 kell 10.00. 5. 24.10.2018 teavitati Keskkonnainspektsiooni ja OÜ KKT Oil kaitsjat, et seoses kohtuliku uurimise uuendamise vajadusega tuleb menetlusosalistel ilmuda kohtusse 26.10.2018. 6. Viru Maakohtu 26.10.2018 määrusega uuendati kohtulik uurimine OÜ KKT Oil kaebuses Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Saima Jürmann 29.06.2018 otsusele väärteoasjas nr 940017000533. 6.1. 10.10.2018 kohtuistungil arutati OÜ KKT Oil kaebust Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Saima Jürmann 29.06.2018 otsusele väärteoasjas nr 940017000533. Kohtulikul arutamisel osalesid kohtuvälise menetleja esindajatena

2

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor S. Jürmann ja Keskkonnainspektsiooni jurist Väino Vaidla. Väärteotoimiku materjalidest tuleneb, et Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor S. Jürmann koostas käesolevas väärteoasjas väärteoprotokolli ja objekti kontrollimise protokollid, st ta on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis. 6.2. VTMS § 313 lg 2 kohaselt kohtuväline menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis ei või osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana. Seega ei võinud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor S. Jürmann osaleda Viru Maakohtu 10.10.2018 kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindajana. Antud viga on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes (RKKK 3-1-1- 35-16 p 13) ning võib viia ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemiseni. 6.3. Maakohus pidi kohtuotsuse kuulutama 26.10.2018, kuid otsuse tegemisel leidis, et menetluses tekkis viga, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. VTMS § 2 kohaselt kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 307 lg 1 p 3 alusel kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui kohus tuvastab menetluses vea, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. „Veana, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada, on käsitatav selline kohtulikul uurimisel või kohtuvaidluses aset leidnud menetluslik minetus, mis on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 mõttes, kuid mis samas menetluse uuendamise abil on kõrvaldatav. Seega peaks tegemist olema niisuguse menetlusliku rikkumisega, mis kaebuse esitamise korral viiks tõenäoliselt kohtuotsuse tühistamisele“ (RKTK 3-2-1-113-11 p 66). Seega pidas maakohus vajalikuks uuendada kohtulik uurimine väärteoasjas 4-18-3705 ning kuna puuduvad KrMS §-s 49 sätestatud kohtuniku taandumise alused – määrata uue kohtuistungi aja.

MÄÄRUSKAEBUS 7. Viru Maakohtu 26.10.2018 määruse peale esitas määruskaebuse OÜ KKT Oil kaitsja, kes taotleb maakohtu 26.10.2018 määruse täies ulatuses tühistamist ja teha lahend, millega lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 7.1. Maakohus tuvastas, et S. Jürmanni kui väärteoprotokolli ja objekti kontrollimise protokollide koostaja ei oleks tohtinud osaleda maakohtus kohtuvälise menetleja esindaja ning tegemist on VTMS § 313 lg 2 rikkumisega, mis on toonud kaasa väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise VTMS § 150 lg 2 mõttes. Maakohus leidis, et seda viga saab menetluse uuendamisega kõrvaldada, kuid ei ole põhjendanud kuidas. Menetlusalune isik on seisukohal, et tegemist on veaga, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja menetlus tuleb muuhulgas seetõttu lõpetada. 7.2. S. Jürmann on kohtuistungil muuhulgas tunnistajaid küsitlenud. Ehk sisuliselt on tegelikult tunnistaja staatust omanud isik osalenud tunnistajate ülekuulamisel, neid küsitlenud ja mõjutanud ning neid asjaolusid ei ole võimalik enam kuidagi muuta, st isegi kui tunnistajad

3

uuesti üle kuulata, siis on neid mõjutanud isik, kes ei oleks tohtinud seda ning seega ei ole võimalik vastavat rikkumist enam kõrvaldada. Samamoodi on S. Jürmann ebaseaduslikult menetluses osalemisega mõjutanud menetluse kulgu, osalenud vastuväidete kujundamisel kohtuistungil, jne.. Ka neid asjaolusid ei ole võimalik menetluse uuendamisega kuidagi kõrvaldada, kuna need on juba toimunud. 7.3. Kuigi Keskkonnainspektsiooni jurist on maakohtus osalenud, on maakohus ikka leidnud, et on toime pandud oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Seega leiab ka maakohus ise, et kohtuvälise menetleja esindamine teise isiku poolt ei kõrvalda rikkumist. Kuna S. Jürmann, kes ei oleks tohtinud kohtuvälist menetlejat kohtus esindaja, esindas Keskkonnainspektsiooni ja küsitles tunnistajaid ning seega on toime pandud VTMS § 313 lg 2 rikkumine, mille maakohus on ise tunnistanud oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. Seda olulist rikkumist ei ole enam võimalik kuidagi kõrvaldada, kuna S. Jürmann, kes ei oleks tohtinud menetluses osaleda, on vahetult ja ebaõiges menetluslikus positsioonis mõjutanud nii tõendi allikaid kui kogu menetlust üldisemalt, sh kohut ja ka kohtuvälist menetlejat. Seega tegelikult oleks pidanud maakohus menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetama. 7.4. Kuigi ainuüksi eeltoodust tulenevalt leiab menetlusalune isik, et menetlus kuulub tegelikult lõpetamisele, siis menetluse ökonoomsuse ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt soovib menetlusalune isik ka rõhutada, et nagu menetlusalune isik on selgitanud nii 13.07.2018 kaebuses, 10.10.2018 toimunud istungil kui ka 26.10.2018 toimunud istungil, siis lisaks eelviidatud menetlusõiguse olulisele rikkumisele esinevad samuti muud asjaolud ja põhjendused, miks niikuinii tuleks kaebus rahuldada ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS 11. – 14. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. VTMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus kohtuotsusega tühistada maakohtu kohtuotsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatu alusel. Seega saab määruskaebuse esitaja hinnangul ka ringkonnakohus käesoleval juhul vastavalt eeltoodud põhjendustele ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-le 1 väärteomenetluse ise lõpetada, juhul kui maakohus mingil põhjusel ise määruskaebust ei rahulda (või siis saab ringkonnakohus alternatiivselt saata asja tagasi otsuse tegemiseks ilma menetlust uuendamata).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb edutuks. 9. VTMS §-st 313 tuleneb üheselt järgmine. Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta (lg 1). VTMS § 313 lõikes 1 nimetatud kohtuvälise menetleja ametnik ei või osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana (lg 2). Seega seadusest tuleneb otsene keeld, et S. Jürmann, kes koostas väärteoasjas 29.06.2018 kohtuvälise menetleja otsuse üldmenetluses, 29.05.2018 väärteoprotokolli kui ka objekti kontrollimise protokollid (21.02.2017; 16.06.2017), samuti on üle kuulanud tunnistajaid, ei saa osaleda kohtuvälise menetleja esindajana. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et VTMS § 313 lg 2 rikkumine toob kaasa väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 150 lg 2 mõttes, s.o kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või

4

põhjendamatu kohtuotsuse. Selline kohtuvälise menetleja esindaja osalemine tooks lõppkokkuvõttes kaasa ebaseadusliku kohtulahendi. Sellele asjaolule ei vaielda iseenesest vastu ka määruskaebuses, kus menetlusaluse isiku kaitsja leiab, et tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. S. Jürmann on vahetult tajunud väärteo tehiolusid. 10. Vaidlusalune küsimus on, kas nimetatud asjaolu pinnalt on põhjendatud pärast kohtu nõupidamistuppa siirdumist kohtumenetluse uuendamine. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus kuidagi põhjendanud, miks kohus leiab, et menetluse kohtuliku uuendamisega on võimalik kõrvaldada väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. VTMS § 2 ja KrMS § 307 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui kohus tuvastab menetluses vea, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Vaidlust ei ole käesolevalt enam selles, et maakohus on tuvastanud menetluses vea, mis oleks kohtuotsuse tegemisel oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Vaidlus on selles, kas sellist viga saab kohtuliku arutamise uuendamisega ka kõrvaldada. Kaitsja argument on, et kohtuvälise menetleja esindaja, kes ei oleks tohtinud VTMS § 313 alusel kohtuvälise menetleja esindajana kohtus esineda, on muuhulgas küsitlenud tunnistajaid ning tunnistajaid mõjutanud, mida ei ole võimalik enam muuta ja uuesti ülekuulamisel ei ole võimalik neid asjaolusid kõrvaldada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja kohtule jääb arusaamatuks, kuidas S. Jürmann tunnistajaid küsitledes tunnistajaid mõjutas. Olukorras, kus S. Jürmann oleks seda teinud, oleks tulnud kohtul sellesse sekkuda. Ringkonnakohus ei näe takistusi, miks ei oleks võimalik kõrvaldada VTMS § 313 lg-st 2 tulenevat rikkumist. Maakohus määras väärteoasja uue arutamise, s.o asja hakatakse arutama algusest peale, kaasatakse nõuetele vastav kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistajate küsitlemine viiakse uuesti läbi. Väide, et maakohus ei pidanud teisena Keskkonnainspektsiooni juristi osalemist rikkumise kõrvaldamiseks piisavaks, ei tähenda seda, et maakohus oleks leidnud nii nagu arvas kaitsja, et kohtuvälise menetleja esindamine teise isiku poolt ei kõrvalda rikkumist. Kaitsja on ka ise välja toonud, et kohtuvälise menetleja esindaja S. Jürmann on küsitlenud tunnistajaid. Seega ei saaks tunnistajate ütlusi kasutada valikuliselt. Kohus ei saaks arvestada üksnes Keskkonnainspektsiooni juristi esitatud küsimusi ja jätta arvestamata S. Jürmanni küsimused. Väärteomenetluse alustamine kohtumenetluses uuesti on vajalik selleks, et kaasata algusest peale kohtuvälise menetleja esindaja, kes vastab seadusest tulenevalt nõuetele ning kõrvaldataks VTMS § 150 lg 2 rikkumine. Varasemal asja arutamisel puudub nii juriidiline tähendus. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et väärteomenetluse uuendamisega on võimalik kõrvaldada esinev viga. 11. Ringkonnakohus on seisukohal, et edutuks jääb ka kaitsja väide osas, millega taotletakse väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et see, et kohtuvälise menetleja esindajana osales vale isik, ei anna automaatselt alust menetluseks lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna nimetatud säte räägib väärteomenetluse lõpetamisest, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seda siit järeldada ei saa. Kaitsja viitab VTMS § 194 lg-le 3, mille kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse VTMS 11.–14. peatüki sätteid, arvestades 16. peatükis sätestatud erisusi. Kaitsja leiab, et kuna

5

määruskaebusele kohaldatakse maakohtu, ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu menetlust puudutavat, siis on võimalik VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ka väärteomenetlust lõpetada. Käesoleval ajal on menetlusaluse isiku kaitsja esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, mida maakohus on arutanud. Praegu ei ole maakohus lõpplahendini jõudnud, tegemist on menetlusliku määruse vaidlustamisega. Määruskaebemenetluse eesmärk ei ole vahele jätta maakohtu sisulist menetlust ning võimaldada menetlusliku määruse vaidlustamisega saavutada menetluse lõpetamine. Lisaks, kaitsja poolt viidatud VTMS § 151 lg 1 p 1 räägib uue kohtuotsuse tegemisest ringkonnakohtus ehk ringkonnakohus võib apellatsiooni alusel või, kui on tuvastatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, sõltumata apellatsiooni sisust, kohtuotsusega tühistada maakohtu kohtuotsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatu alusel. Ehk see eeldab juba maakohtu otsuse olemasolu. Adekvaatne ei oleks viide ka VTMS §-le 144, sest ka sel juhul puudub maakohtu otsus. 12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 26.10.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik