3-17-2718/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2718

Haldusasi

MTÜ Halulaev kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 18. oktoobri 2017. a otsuse

nr 13-6/1205 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Halulaev apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja MTÜ Halulaev,

Lepinguline esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Keidi Kõiv

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

20. novembri 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud dokumendid.

2. Võtta asja materjalide juurde MTÜ Halulaev apellatsioonkaebuse lisana esitatud

dokumendid ja tagastada 19. novembri 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud

dokumendid.

3. Rahuldada MTÜ Halulaev apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tartu halduskohtu 2. märtsi 2018. a otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada MTÜ Halulaev kaebus ning tühistada Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 18. oktoobri 2017. a otsus nr 13-6/1205 ja kohustada

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit uuesti otsustama MTÜ-le

Halulaev toetuse väljamaksmine.

5. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt menetluskuluna MTÜ

Halulaev kasuks välja üks tuhat kakssada üks (1201) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 7. jaanuar 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 18. oktoobri 2017. a otsusega

nr 13-6/1205 otsustati MTÜ Halulaev taotluse nr 619216390279 alusel määratud toetus jätta välja

maksmata 5703,75 euro ulatuses, s.o 25% osas PRIA-le esitatud maksetaotluste abikõlblikest

kuludest. Lisaks tunnistati kehtetuks PRIA 1. juuli 2016. a otsus nr 13-6/419 välja maksmisele

mittekuuluvate summade osas.

Otsust põhjendati sellega, et kaebaja rikkus toetatava tegevuse, s.o halulaeva tehnosüsteemide ost ja

paigaldus, elluviimiseks korraldatud lihthankemenetluses riigihanke nõudeid.

2. PRIA 10. novembri 2017. a vaideotsusega nr 13-21.2/17/4073-1 jäeti rahuldamata MTÜ Halulaev

vaie PRIA 18. oktoobri 2017. a otsuse nr 13-6/1205 kehtetuks tunnistamiseks. 4. detsembri 2017. a

otsusega tagastas PRIA MTÜ Halulaev samas asjas esitatud täiendava vaide.

3. 11. detsembril 2017 esitas MTÜ Halulaev Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti 18. oktoobri 2017. a otsuse nr 13-6/1205 tühistamiseks.

Kaebaja leiab, et PRIA on vaidlustatud otsuse teinud hilinemisega ning menetlustähtaja möödumisel

on rikutud kaebaja suhtes õiguspärase ootuse printsiipi. Väidetavad maksmisest keeldumise alused

olid PRIA-le teada hiljemalt 31. juulil 2017 kui taotleja esitas vastuse PRIA järelepärimisele. Toetuse

vähendamine 25% võrra ei ole proportsionaalne olukorras, kus kaebajale heidetakse ette, et

hankedokumentides puudub viide hindamisprotsessi täpsemale läbiviimisele.

Kaebaja hinnangul ei ole ta käsitatav hankijana ning tema suhtes ei kohaldu riigihankeseadus (RHS).

Samas on ta täitnud riigihanke tingimused, nii hanketeade kui hankedokumendid, s.h

kvalifitseerimistingimused vastavad nõuetele, rikutud ei ole RHS § 3 tingimusi.

4. Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgituse kohaselt tuleb kaebajat pidada hankijaks. Kui ettevõte täidab avalikku ülesannet

ja teda rahastatakse maksumaksja rahast, on tegemist riigihangete seaduses määratletud hankijaga.

Kontrolli tulemusel selgus, et MTÜ Halulaev rikkus riigihangete põhimõtteid.

Vaidlustatud otsus on tehtud õigeaegselt.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 2. märtsi 2018. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

6. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja läbi viinud lihthankemenetluse (viitenumber

179908 „Halulaeva tehnosüsteemide ost ja paigaldus“) ning toetuse saaja ja OÜ Longboat vahel

sõlmiti 22. novembril 2016 leping 32 063,87 euro ulatuses, millega müüja müüb ja paigaldab

ehitatavale halulaevale riigihanke pakkumuses näidatud Halulaeva tehnosüsteemide komplekti.

Kontrollimisel tuvastas PRIA RHS rikkumised lihthankemenetluse läbiviimisel.

7. Vaidluses kohaldub 31. augustini 2017 kehtinud RHS. Selle § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 järgi kvalifitseerub

kaebaja hankijaks.

Hankemenetluses võib kehtestada üksnes selliseid kvalifitseerimise tingimusi, mis on otseselt seotud

konkreetse riigihanke lepingu esemega. Tehnilise ja kutsealase pädevusena sätestatud hanketingimus

ehitustööde teostamise kogemuse kohta ei ole kohane ega vajalik ega seotud hankelepingu esemega.

RHS § 50 lg 2 kohaselt kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel,

hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega

seotud pakkumuse hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Hankija ei saa hakata

hindamiskriteeriume hiljem hankemenetluses sisustama. Käesoleval juhul ei nähtunud kontrollimisel

esitatud dokumentidest, mille põhjal toimus pakkumuste hindamine ja ühe pakkumuse parimaks

tunnistamine. Hankest huvitatud isikutel puudus teave, millises ulatuses läbirääkimiste pidamine

võiks aset leida ning kaebaja ei ole ka vastustaja päringute peale esitanud dokumente, mis tõendaks

kvalifitseerimistingimuste kontrolli, pakkumuste hindamist või pakkumuste vastavust nõuetele.

8. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 81 lõike 3 kohaselt

tehakse projektitoetuse maksmisest keeldumise otsus 25 tööpäeva jooksul arvates keeldumise aluseks

olevast asjaolust teada saamisest. Kuivõrd PRIA sai keeldumise aluseks olevatest asjaoludest teada

pärast vaide esitaja poolt viimase ärakuulamise käigus seisukohtade esitamist (s.o 13. septembril

2017) on PRIA otsus tähtaegne.

9. Kaebaja ei ole esitanud vaideotsuse tagastamise kohta kaebuses nõuet, vaid on palunud, et kohus

vaataks kaebuse läbi kogu vaiete ulatuses, seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut

täiendava vaide tagastamise õiguspärasusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. MTÜ Halulaev esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2018. a

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

11. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis halduskohus ebaõigesti, et MTÜ Halulaev on riigihangete

seaduse kohaselt hankija. Halduskohtu otsus on selles osas sisuliselt põhjendamata. Kaebaja ei ole

avaliku ülesande täitja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2 mõttes. Üksikute projektide

elluviimiseks antud toetuste tõttu ei muutu kogu MTÜ tegevus riigieelarvelistest vahenditest

(avalikult) rahastatavaks. 2016. majandusaasta aruande kohaselt olid kaebaja tulud kokku 36 548

eurot, millest sihtotstarbelised eraldised moodustasid 28 716 eurot. Sihtotstarbeliste eraldiste osas, oli

iga eraldise saamiseks sõlmitud leping, milles olid täpselt sätestatud lepingu tingimused eraldise

kasutamise ja muude kohustuste kohta. Seega oli tegemist lepingulise suhtega, milles sisaldus

konkreetne vastusooritus, mh EuKo C-380/98 mõttes ning eeltoodud summasid ei saa arvesse võtta

RHS hankija mõiste määratlusele vastavuse hindamisel kui avaliku rahastuse alla kuuluvaid.

PRIA-l puudub pädevus ja volitused lahendada riigihangete seadusest võrsunud vaidlusi, sh viia läbi

riiklikku järelevalvet kontrollimaks, kas isikud on järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid

või mitte. Käesoleval juhul vaidlustusi hanke tulemuste osas ei ole esitatud. Materjalidest ei nähtu

ühtegi rikkumist RHS järelevalve teostamise mõttes. Kui Rahandusministeeriumi või Riigihangete

vaidlustuskomisjoni jõustunud tegevuse tulemusena tuvastatakse hankija käitumise õigusvastasus ja

isiku õiguste rikkumine, saab PRIA seda arvestada toetuse väljamakse tegemisel. Võimalik

rikkumine kvalifitseerimistingimuste osas on PRIA loodud teoreetiline konstruktsioon, tingimused

aga olid kõigile pakkujatele arusaadavad.

Kohus on vääralt tõlgendanud ELÜPS § 81 lg 3 kohast projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse

tähtaega koostoimes EL õigusega. Olenemata EL Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95

art-s 3 sätestatud toetuse tagasinõudmise üldtähtajast on siseriiklikult seadusega sätestatud

konkreetne tähtaeg otsuse tegemiseks. Seega võib menetluse algatada nelja aasta jooksul eeskirjade

rikkumise faktist arvates, kuid seadusega on määratud, et asjakohane otsus tuleb teha 25 tööpäeva

jooksul rikkumisest teadasaamisest.

12. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on hankija RHS tähenduses. MTÜ Halulaev tegutsemine avalikes

huvides on sätestatud selgesõnaliselt MTÜ põhikirjas. Ekslik on kaebaja selgitus, et kuivõrd MTÜ-l

on nii muid tegevusi, kui ka avalikud tegevused, ei ole täidetud avalikes huvides tegutsemise

kriteerium. Kaebaja 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt moodustavad avalikest vahenditest

saadud tulud üle 50% kaebaja aastastest vahenditest. Üheski avaliku raha kasutamiseks andmise

lepingust ei nähtu lepingulise vastusoorituse asjaolusid, reguleeritud on täiesti tavapäraseid toetuse

saamise ja kasutamise tingimusi.

Asja läbivaatamisel halduskohtus ei esitanud kaebaja väidet PRIA pädevuse kohta RHS nõuete

rikkumise kontrollimise osas. Seega on tegemist uue väitega ning kaebaja ei ole selgitanud ega

põhjendanud, miks ta ei saanud väidet varem esitada. Väide on ka sisuliselt ebaõige, kuna lisaks

siseriiklikule seadusandlusele (määruse nr 11 § 33 lg 8, ELÜPS § 75 lg 2 § 78 lg 2) tuleneb PRIA

kohustus makseasutusena kontrollida taotlejate poolt läbi viidud riigihankeid ka Euroopa Komisjoni

otsekohalduvatest määrustest nr 809/2014 ja 640/2014.

Kaebaja sätestas lihthankemenetluses nr 179908 hindamise kriteeriumina parima hinna ja kvaliteedi

suhte, mis vastab RHS § 50 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumile, st majanduslikult soodsaimale

pakkumusele ja pidi seega nimetama hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist

võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Kaebaja aga ei sätestanud hanketeates ega

hankedokumentides pakkumuse hindamise kriteeriume ega nende osakaalusid. Seega puudus hankes

osalevatel isikutel täpne teave, mille alusel nende pakkumuste hindamine täpselt toimub. Kaebaja ei

ole avaldanud ühtegi protokolli, mis tõendaksid hankemenetluses seatud kvalifitseerimistingimuste

kontrolli, hindamise protsessi (millised hindamistingimused ja osakaalud) või pakkumuste vastavust,

mistõttu jääb ebaselgeks, millistel alustel ja kas üldse eelnimetatud kontroll on toimunud. Kaebaja

käitumist ei muuda õiguspäraseks üksnes asjaolu, et keegi hanketingimusi ei ole vaidlustatud.

Vastustaja sai toetuse maksmisest osaliselt keeldumise aluseks olevatest asjaoludest teada pärast

kaebaja poolt ärakuulamise käigus seisukohtade esitamist (s.o 13. septembril 2017) ja nende

läbitöötamist. Kuna otsus on antud 18. oktoobril 2017, s.o 25 tööpäeva hiljem, on see tähtaegne. Otsus

oleks tähtaegne ka olukorras, kus ületatud oleks 25 tööpäevast tähtaega, kuna Nõukogu määrus (EÜ,

Euratom) nr 2988/95 art-l 3 järgi on toetuse tagasinõudmise aegumistähtajaks 4 aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb tühistada.

14. Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt erineval seisukohal selles, kas kaebaja on hankija

RHS v.r § 10 lg 2 mõttes, samuti kas kaebaja on rikkunud riigihangete läbiviimise nõudeid.

15. Vastavalt RHS v.r § 10 lg-le 2 on eraõiguslik juriidiline isik hankija, kui ta on asutatud eesmärgiga

täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku

ega ärilist iseloomu, ja teda põhiliselt rahastab sama paragrahvi esimese lõike p-des 1–5 nimetatud

isikud.

16. Kaebaja põhikirja p 1. (tl 17) kohaselt MTÜ Halulaev on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute

kasumit mittetaotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides, demokraatia isemajandamise ja

isefinantseerimise põhimõttel. Põhikirja kohaselt täidab kaebaja seega avalikes huvides asutamise

tingimuse.

17. Kaebaja enda hinnangul see nii aga ei ole. Viidates MTÜ eesmärkidele (Hiiumaa ajaloolise

purjelaevanduse ja kalanduse taaselustamine ning sellekohase kultuuripärandi jäädvustamine,

tutvustamine ja säästva kasutamise korraldamine ning vajadusel ka muude ajaloo-, teadus-ja

kultuurivaldkondade uurimine), leiab kaebaja, et hankijaks kvalifitseerimiseks ei ole piisav avaliku

ülesande täitmine mingis kitsas valdkonnas.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

RHS v.r § 10 lg 2 sõnastusest tulenevalt rahuldab selles kehtestatud avaliku huvi tingimust nii see,

kui isik on asutatud avaliku huvi täitmise eesmärgiga kui ka see, kui isik tegelikult avalikes huvides

tegutseb. Seega kaebaja puhul on kriteerium täidetud juba sellega, et asutamisel on põhikirjas avalikes

huvides tegutsemine ette nähtud kaebaja asutamise eesmärgina. Teiseks tuleneb normist, et avalikes

huvides tegutsemine sätte tähenduses võib seisneda ka avaliku huvi järgmisele suunatud

kõrvaltegevuses. Kehtivas õiguses puudub avaliku huvi legaaldefinitsioon. Praktikas on avaliku huvi

mõistet sisustatud vastandades tegutsemist üldistes huvides tegutsemisele erahuvides. Käesoleval

juhul on ilmne, et Hiiumaa ajaloolise purjelaevanduse ja kalanduse taaselustamine ning sellekohase

kultuuripärandi jäädvustamine, tutvustamine ja säästva kasutamise korraldamine ning vajadusel ka

muude ajaloo-, teadus-ja kultuurivaldkondade uurimine on suunatud üldisema iseloomuga huvi

järgimisele ega seondu vahetult üksikisiku(te) erahuviga. Avaliku ja erahuvi eristamisel ei ole

seejuures määrav, kas üldine huvi hõlmab ühiskonda tervikuna või mõnda osa sellest. Seetõttu on

ekslik kaebaja seisukoht, et tema tegutsemine avaliku ülesande täitmiseks kitsas valdkonnas ei ole

piisav RHS v.r § 10 lg 2 tingimuse täitmiseks.

18. Kaebaja apellatsioonkaebuse lisana esitatud 2016. aasta majandusaasta aruande ja toetuslepingute

põhjal ei ole kahtlust ka selles, et kaebajat põhiliselt rahastatakse avalikest vahenditest, kuna nii 2015.

aasta kui ka 2016. aasta tuludest moodustavad annetused ja toetused selge enamuse.

Majandusaastaaruande lisa 6 kohaselt on kaebaja saanud riigieelarvest 2016. aastal sihtfinantseeringu

tegevuskuludeks kokku 28 716 eurot kui kaebaja tulu kokku sel aastal oli 36 548 eurot. Seejuures on

kaebaja ise aruannet esitades kinnitanud selle vastavust lisas 1 toodud arvestuspõhimõtetele. Viimaste

kohaselt käsitletakse sihtfinantseeringuna valitsusepoolset abi, mida teostatakse ühingule teatud

ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ühingu tegevus vastama teatud

kindlaksmääratud kriteeriumidele. Ka kaebaja esitatud lepingutest ilmneb, et kaebajale on makstud

toetust avalikest vahenditest. Seejuures ei ole tegemist lepingutega, millel oleks poolte võrdsusest

lähtuv eraõiguslik iseloom. Kaebaja kohustus toetuse kasutamiseks ette määratud viisil ei ole

võrdsustatav vastusooritusega Euroopa Kohtu asjas C-380/98 toodud seisukoha tähenduses. Avalike

vahendite efektiivse kasutamise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest tulenevalt ei olegi

lubatav sihtfinantseeringu eraldamine ilma, et oleks selge, milleks toetust kasutatakse. Seetõttu on

tavapärane, et toetuse saamisega kaasnesid kaebajale kohustused selle kasutamiseks. Kuigi toetus tuli

kasutada konkreetse tegevuse elluviimiseks ei võtnud kaebaja seejuures endale kohustust teenuse

osutamiseks või kauba tarnimiseks toetuse maksjale ega konkreetselt määratletud kolmandatele

isikutele. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu olulisele erisusele võrreldes nn tavapäraste

eraõiguslike lepingutega – lepingutest tuleneb toetuse saaja kohustus esitada andmed ja tõendid

toetuse kasutamise kohta ning alluda eri- või audiitorkontrollile toetuse kasutamise osas. Seega ei ole

lepingu pooled võrdses positsioonis, vaid toetuse maksjal on õigus kaebaja tegevust kontrollida.

Vastavalt ei ole SA Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ega Rahvakultuuri Keskus toetuse

maksmisel käitunud eraõigusliku teenuslepingu poolena. Ka kaebaja ise ei ole toetusi käsitanud

tasuna toetuse maksjale või kolmandale isikule osutatud teenuse eest.

Seega vastab kaebaja RHS v.r § 10 lg-s 2 sätestatud põhilises osas avalike vahendite arvel

finantseerimise tingimusele ja teda tuleb pidada hankijaks.

19. Tulenevalt

Euroopa

Liidu

ühise

põllumajanduspoliitika

rakendamise

seaduse

(ELÜPS) § 75 lg 2 ls-st 2 pidi kaebaja hankijana järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid

kulude tegemisel. Kulude tegemine riigihanke menetluse tulemusel sõlmitava lepingu alusel aitab

tagada kulude mõistlikkuse (ELÜPS § 75 lg 1) ning toetuse efektiivse ja säästliku kasutamise nagu

seda nõuab maaelu ministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja

LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) § 16 lg 5.

21. Riigihanke läbiviimise ja selleks kehtestatud nõuete järgimise üle riikliku ja haldusjärelevalve

teostamise pädevus on Rahandusministeeriumil (RHS v.r § 104 lg 1 p 1). Riigihanke läbiviimisel

tekkinud vaidlusi lahendavad riigihangete vaildustuskomisjaon ja kohtud (RHS v.r § 117 lg 1,

HKMS § 266). Vaidlust ei ole selles, nimetatud menetluse tulemusena tuvastatud hankija õigusvastast

tegevust riigihanke läbiviimisel peab PRIA arvesse võtma toetuse väljamaksmise ja/või

tagasinõudmise otsustamisel. Vaatamata sellele, et kehtiv õigus ei näe ette vastustaja iseseisvat

pädevust riigihanke nõuete järgimise kontrollimiseks on kohtupraktikas tunnustatud PRIA õigust (ja

kohustust) teatud osas siiski kontrollida taotleja poolt riigihangete seaduses sätestatud nõuete

järgimist, kuna hankija õiguspärane käitumine on toetuse väljamaksmisel kontrollitav asjaolu

(ELÜPS § 81 lg 3, määruse nr 11 § 43 lg lg 2 p 5, § 44 lg 1). PRIA saab kontrolli tulemusele tugineda

toetuse väljamaksmise või toetuse tagasinõudmise otsustamisel.

22. Kaebaja esitas väite, et PRIA-l puudub pädevus riigihangete seaduse nõuete järgimise

kontrollimiseks, alles apellatsioonkaebuses. Samas on PRIA pädevus kaevatava otsuse õiguspärasuse

eelduseks ning seetõttu on kohtul kohustus kontrollida vastustaja õigust hinnata kaebaja tegevust

hankijana sõltumata sellest, kas kaebaja sellekohase vastuväite on esitanud.

23. Vastustaja hinnangul ei viinud kaebaja projekti nõuetekohaselt ellu, kuna rikkus riigihanke

läbiviimisel RHS v.r § 50 lg-tes 1-3 ja § 39 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ning RHS v.r § 3 p-st 2

tulenevat põhimõtet. Täpsemalt leidis PRIA, et hankedokumentides puuduvad pakkumise hindamise

kriteeriumid

ja

nende

osakaalud;

hankedokumentides

nähti

ette

ebaproportsionaalsed

kvalifitseerimistingimused, kuna pakkujatelt nõuti varasemat kogemust vähemalt 14-meetrise puidust

ajaloolise purjelaeva või selle replika ehitamisel ja renoveerimisel; puuduvad dokumendid, millest

nähtuks pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavuse kontrollimine, pakkumuste hindamine ja

edukaks tunnistatud pakkumuse väljavalimine.

24. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud otsuses esile toodud

asjaolud annavad alust järelduseks, et kaebaja osaliselt ei ole järginud riigihangete seaduses sätestatud

nõudeid hankemenetluse läbiviimisel.

25. Halulaeva tehnosüsteemide soetamiseks ja paigaldamiseks korraldatud hankes ei ole taotletava

eesmärgi saavutamiseks tõepoolest tingimata vajalik, et pakkujal oleks varasem kogemus etteantud

suurusega ajaloolise puidust laeva ehitamisel. Pakkujalt saavad olla nõutavad eelkõige teadmised,

oskused ja võimekus soetatavate tehnosüsteemide tarnimiseks ja paigaldamiseks. On ilmne, et

teadmised ja oskused selleks võis isik omandada eelkõige sarnaste süsteemide paigaldamisel,

kusjuures määrava tähendusega ei ole, et paigaldamine oleks toimunud kindla pikkusega ajaloolisele

purjelaevale. Ebaselge on varasema puidust laeval töötamise kogemuse nõue, kuna tehnosüsteemide

paigaldus nõuab esmaselt siiski just nende tehnosüsteemide tundmist ja sellest tulenevalt on võimalik

kohandada paigaldus vastavaks kaebaja vajadustele. Vaatamata kaebaja sellekohasele väitele ei pea

ringkonnakohus võimalikuks järeldada, et pakkuja kvalifikatsioon näiteks laevapuusepa tööde

tegemiseks saaks tuleneda varasemalt just ajaloolisel purjelaeval tööde tegemisest, olukorras, kus

kaebaja on ise rõhutanud, et ajalooliselt halulaev erineb ehituslikult muud tüüpi puidust laevadest,

seega ka muudest ajaloolistest laevadest. Samas ei ole hanke tingimuste järgi nõutav tehnosüsteemide

katmine ajaloolise mulje tagamiseks või laevaga ehituslikult harmoneeruvate kinnitus- ja muude

lisatarvikute kasutamine, mistõttu hanke ülejäänud tingimused on vastuolus kvalifitseerimis-

tingimusega.

26. Tulenevalt RHS v.r § 50 lg-test 1-2 olukorras, kus hankija soovib hinnata pakkumisi hinna ja

kvaliteedi suhte alusel, oli tal kohustus määratleda hindamise kriteeriumide suhteline osakaal

hanketeates või hankedokumentides. Kaebaja seda ei teinud, piirdudes üldsõnalise tingimusega, et

hindab pakkumusi lähtuvalt nende maksumusest, hinna ja kvaliteedi suhtest ja tunnistab edukaks

parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse. Seetõttu ei selgunud hankedokumentidest, millised

on pakkumuse kvaliteedi kriteeriumid, kuidas neid hinnatakse ja milline on kvaliteedile omistatav

osakaal pakkumuse maksumuse kõrval. Seega ei ole kaebaja järginud RHS v.r § 31 lg-s 4 sätestatud

nõuet nimetada hankedokumentides hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist

võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid.

27. Pakkumuste avamine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine ning

pakkumuste hindamine ja parima pakkuja valimine tuli läbi viia ja dokumenteerida RHS v.r

§-des 46-50 sätestatud korras. Kuna kaebaja ei ole menetlust nõuetekohaselt dokumenteerinud, siis

ei ole hankemenetluse tulemuse kujunemine kaebaja täiendavate selgitusteta jälgitav, mistõttu ei

vasta vaidlusalune hankemenetlus RHS v.r § 3 p-s 2 sätestatud kontrollitavuse ja läbipaistvuse

nõudele.

28. Vastustajal oli õigus ja kohustus arvestada riigihangete seaduse nõuete rikkumisega kaebajale

toetuse väljamaksmisel. Vastavalt ELÜPS § 81 lg-le 3 teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise

otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse

rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

ELÜPS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine on kvalifitseeritav toetuse taotluse rahuldamise

otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise alusena ELÜPS § 80 lg 2 p 4 järgi.

29. Määruse nr 11 § 44 lg 3 kohaselt PRIA teeb projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse

ELÜPS § 81 lg-s 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest

keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Riigikohus on vastustajale kehtestatud sarnaste

tähtaegade kohta korduvalt selgitanud1, et tegemist on menetluslike tähtaegadega, mille möödumine

ei too kaasa tagasinõude õiguse lõppemist. Menetlusliku tähtaja kehtestamise eesmärgiks on tagada

mõistlik menetlusaeg asjakohase otsustuse tegemisel. Seetõttu ei too määruse nr 11 § 44 lg-s 3

sätestatud tähtaja ületamine iseseisvalt kaasa kaevatava otsuse õigusvastasust. Tähtaja ületamise

negatiivne mõju kaebaja õigustele saab seisneda menetluse ülemäärases kestuses ja vahetult viivituse

põhjustatud tagajärjes. Käesoleval juhul ei ole kaebaja sellise tagajärje esinemist väitnud. Seetõttu ei

analüüsi ringkonnakohus täpsemalt, millal vastustaja määruse nr 11 § 44 lg 3 tähenduses sai teada

projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust. Siiski juhib ringkonnakohus

kaebaja tähelepanu sellele, et juhul, kui lugeda tähtaja kulgemise alguseks üksnes vastustajale

kättesaadavate dokumentide alusel rikkumise kahtluse tekkimise hetke, võib PRIA-l olla

ebamõistlikult koormav või isegi võimatu määruses sätestatud tähtaja jooksul viia läbi nõuetekohane

menetlus, s.h anda kaebajale võimalus tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

30. Tulenevalt ELÜPS § 80 lg-st 2 otsustatakse toetuse kehtetuks tunnistamine kaalutlusõiguse

alusel. Kuna ELÜPS § 81 lg 3 järgi on toetuse väljamaksmata jätmine seotud toetuse kehtetuks

tunnistamise otsusega, siis on ka toetuse väljamaksmata jätmine kaalutlusotsus. Vastustajal tuli

kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises ulatuses tunnistada maaelu arengu toetuse otsus

kehtetuks ning millises osas jätta toetus välja maksmata2.

Ka tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-st 2 on

liikmesriikidel kohustus teha tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise

eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad

avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises tegevusele või rakenduskavale.

Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele või EMKFile

tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Seega näeb ka asjaomane

Euroopa Liidu õigus ette kaalutlusõiguse finantskorrektsioonide tegemisel ning nimetab asjaolud,

millega liikmesriik otsuse tegemisel peab arvestama.

31. Kaebajale toetuse välja maksmata jätmise ulatuse määramisel on vastustaja viidanud Euroopa

Komisjoni 19. detsembri 2013. a otsusele C(2013) 9527, millega sätestati suunised selliste

finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastatavate

liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju ja selle alusel antud PRIA peadirektori

30. juuni 2016. a käskkirjaga nr 1-12/16/132 vastu võetud juhisele „Sanktsioonide rakendamise juhis

riigihangete rikkumise korral“3. Vastustaja hinnangul on Euroopa Komisjoni otsusele tugineva

siseriiklikus juhises toodud maatriksi alusel toetuse väljamaksmise ulatuse üle otsustamine

põhjendatud ja õiguspärane, sest vastavalt ELÜPS § 78 lg-le 2, kui toetuse saaja on hankija

riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest

vähendatakse toetuse saajale antavat toetust liikmesriigi suhtes kohalduva finantskorrektsiooniga

samadel alustel ja ulatuses.

Ringkonnakohus vastustaja seisukohaga ei nõustu.

1 Vt RKHK 3. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-37-16 (p 21), RKHK 9. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-8-16

(p13)

2 Vt RKHK 7. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-96-16 (p 19)

3 Kättesaadav võrguaadressil http://www.pria.ee/docs/essential_resources/172.pdf

32. Riigikohus on Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2013. a otsusega C(2013) 9527 kinnitatud

suuniste kohta selgitanud, et tegemist on Komisjoni siseaktiga, milles sätestatud põhimõtted või

kriteeriumid võiks PRIA aluseks võtta siis, kui kaebajale määratud maaelu arengu toetuse välja

maksmata jätmist ja tagasinõudmist ette nägevad õigusaktid finantskorrektsiooni ette näevad. Välja

maksmata jätmise või tagasinõude määra kohaldamiseks õiguslikku alust neist suunistest tuletada ei

saa. Halduse sise-eeskiri on abistava iseloomuga kaalutlusõiguse ühetaolisel kohaldamisel, kuid ei

tohi takistada kaalutlusõiguse teostamisel konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võtmast.4

Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt tuleb mõista ka PRIA peadirektori kinnitatud siseriiklikku suunist

sanktsioonide rakendamiseks. Üksnes maatriksi kasutamine ei taga asjaolude igakülgset arvesse

võtmist, mistõttu ei taga see määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-st 2 ja ELÜPS § 80 lg-s 2 sätestatud

sanktsiooni proportsionaalse kohaldamise kohustuse täitmist. Ka ELÜPS § 78 lg-st 2 ei tulene keeldu

arvestada kaebajale etteheidetava rikkumise seotud kõigi oluliste asjaoludega. Kui sättest siiski

selline keeld tuleneks, tuleks jätta siseriiklik norm selles osas kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa

Liidu õigusega.

33. Vastustaja hinnangul on kaebaja rikkumised kirjeldatud siseriikliku juhise p-des 7, 8 ja 14, s.t

kaebajale on etteheidetav, et hanketeates ei ole esitatud valikukriteeriume ja/või hanketeates või

tehnilises kirjelduses ei ole esitatud pakkumuse hindamise kriteeriumid (ja nende kaalu);

valikukriteeriumid ei ole lepingu esemega seotud ja proportsionaalsed; ja läbipaistvuse ja/või võrdse

kohtlemise puudumine hindamise käigus.

Rikkumiste mõju nõude eesmärgile on kõigis positsioonides hinnatud suureks ja kestvaks, rikkumise

ulatust aga positsioonides 7 ja 14 keskmiseks ja positsioonis 8 oluliseks. Vastustaja on pidanud

oluliseks, et hankedokumentides pakkumise hindamise kriteeriumide määratlemata jätmise tõttu ei

olnud pakkujatel võimalik saada teavet, milliste kriteeriumide alusel toimub pakkumuste hindamine,

pakkujate kvalifitseerimise tingimus ei ole seotud hankelepingu esemega ja piiras seega

põhjendamatult konkurentsi ning hankemenetluse dokumenteerimata jätmise tõttu ei ole võimalik

veenduda, et kaebaja järgis seaduses sätestatud kohustusi pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumuste

hindamisel.

34. Muude asjaolude arvesse võtmist kaebajale määratud toetuse 25% ulatuses välja maksmata

jätmise otsustamisel kaevatavast otsusest ei nähtu. Ringkonnakohus osutab, et vastustaja ei ole

arvesse võtnud kaebaja 13. ja 21. septembri 2017. a selgitustes (tl 55-57) esitatud väiteid, rikkumiste

olemust ja Euroopa Liidu finantshuvidele tekitatud rahalist kahju. Asjakohased on kaebaja väited, et

hankemenetluses ei esitatud kaebajale taotlusi hanketingimuste täpsustamiseks või selgitamiseks,

samuti ei vaidlustatud hankedokumente. Puuduvad anded selle kohta, et kvalifitseerimistingimused

tegelikkuses takistasid mõnel pakkumuse esitamisest huvitatud isikul hankes osalemast. Kuigi eelnev

iseenesest ei välista, et kvalifitseerimistingimusel siiski oli konkurentsi piirav toime, kuid rikkumise

mõju suureks ja ulatuse oluliseks hindamiseks ei ole see piisav. Vastustaja on küll väitnud, et

kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärgiks oli kindlatele pakkujatele hankes osalemise

võimaldamine, kuid otsusest ei ilmne, millele see seisukohta tugineb. Asja materjalidest ei ilmne alust

selliseks järelduseks. Kaheldamatult õige on, et pakkumuste hindamise kriteeriumide sisustamata ja

menetluse dokumenteerimata jätmine ei ole kooskõlas riigihangete nõuetega. Hankedokumentides

nähti ette pakkumuste hindamine hinna ja kvaliteedi suhtes alusel. Kaebaja selgitusel olid mõlemad

laekunud pakkumused kvaliteedilt võrreldavad ning OÜ Longboat pakkumus tunnistati edukaks

madalama hinna tõttu. Vastustaja (ega teine pakkuja OÜ Mereklubi) ei ole seadnud kahtluse alla

kaebaja hinnangut pakkumuste võrreldava kvaliteedi kohta. Seega on võimalik nii see, et kaebaja kui

pakkujad mõistsid hanketingimusi selliselt, et määrav ongi pakkumuse hind (vt 15. novembri 2016.

a pakkumiste võrdlemise protokoll) kui ka see, et hangitavate seadmete kvaliteedis ei olegi võimalik

olulisi erinevusi välja tuua. Mõlemal juhul ei ole tuvastatav, et kaebaja rikkumine oleks kahjustanud

Euroopa Liidu finantshuve. Vastustaja ei ole arvestanud ka sellega, et kaebaja ei ole tavapärane

4 Vt RKHK 7. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-96-16 (p 19)

avaliku sektori hankija, ta loetakse hankijaks oma tegevuses avaliku rahastuse kasutamise tõttu ning

kaebajal puudub hankemenetluse läbiviimise kogemus. Seetõttu ei saa eeldada, et kaebaja rikkus

riigihangete läbiviimise nõudeid tahtlikult ning tegemist võis olla asjatundmatusest tingitud

eksimustega.

35. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA on kaevatava otsuse andmisel teinud

kaalutlusvea jättes osa olulisi asjaolusid arvesse võtmata ning tuginedes asjaoludele, mis ei ole

tõendatud ning see võis mõjutada kaebaja rikkumistele antud hinnangut (rikkumisi kõigis

positsioonides hinnati maksimumilähedaselt, s.o 7 või 8 punktiga 9-st võimalikust) ja kohaldatud

sanktsiooni määra.

Seetõttu on PRIA 18. oktoobri 2017. a otsus nr 13-6/1205 materiaalselt õigusvastane. MTÜ Halulaev

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2018. a otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab MTÜ Halulaev kaebuse, tühistab PRIA

18. oktoobri 2017. a otsuse nr 13-6/1205 ja kohustab vastustajat MTÜ Halulaev toetuse

väljamaksmine uuesti otsustama.

36. Uurimispõhimõttest tulenevalt võtab ringkonnakohus asja juurde apellatsioonimenetluses

esitatud hankemenetluse dokumendid. Kuna poolte esitatud dokumendid osaliselt kattuvad, siis

selguse huvides võtab ringkonnakohus asja juurde MTÜ Halulaev apellatsioonkaebuse lisana ja PRIA

20. novembri 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud dokumendid ja tagastab MTÜ Halulaev

19. novembri 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud dokumendid.

37. HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud

õigusabikuluna halduskohtus 672 euro ja ringkonnakohtus kokku 499 euro ning apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot väljamõistmist vastustajalt.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud (HKMS

§ 109 lg 6) pidades silmas asjas vaidluse all olnud õiguslikke ja faktilisi küsimusi ja tuleb seega

PRIA-lt kaebaja kasuks välja mõista. Lisaks peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebaja

kasuks välja halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot vaatamata sellele, et kaebaja

ei ole seda halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud. Riigilõiv tasumise kohustus

tuleneb vahetult seadusest, mistõttu see paratamatult kaasneb halduskohtule kaebuse esitamisega ega

saa seega vastustajale üllatusena tulla.

/allkirjastatud digitaalselt/